“Tüdruk läheb öösel üksi koju” Elektriteatris kolmapäeval, 10. aprillil kell 20.45

Tutvustus:

Bad City. Linn, kus igasugune lootus on juba ammu kadunud. Tinamustad varjud kriibivad asfalti. Isegi kuu ei vaevu enam selle üle kumama. Pimedusest astub välja triibulise pluusiga tüdruk. Rulatav vampiir. Öö meelitab pahategudele.

See postmodernne vampiir on kõigest prii. Ta imeb narkodiilerite verd, armastab süngetel kõrvaltänavatel hulkuda, kuulab traagilist indie-muusikat ja värvib huuli tumepunaseks. Kuni kohtub Arashiga, James Deani moodi noormehega, kes kannab hoolt oma kassi ja narkomaanist isa eest ning püüab püsida õigluse poolel. Ja ühtäkki on moodne vampiir keerulise valiku ees. Armastus, surm või vabadus?

Kultusfilmi maine saavutanud teos “Tüdruk läheb öösel üksi koju” ühendab endas klassikalise õudusfilmi, Ameerika spagetivesterni ja viited tänapäeva popkultuurile. Selle omapärane musta karva maailm tõmbab vaatajat ligi nagu vampiiri suudlus. Ka filmi heliriba on verdtarretav: siin seguneb Iraani underground-rokk düstoopilise Ameerika tööstuslinna kantrimuusikaga. Film kiirgab kurjust, kättemaksu ja suurt igatsust, kuid eelkõige verejanulist iha elu järele.

Režissöör Ana Lily Amirpour

Ma ei olnud alul üldse kindel, kas see film meie Raamatukava blogisse klapib, sest tutvustuses ei ole raamatust kriimu ridagi, aga filmiplakat tekitas tugeva seose Marjane Satrapi ja tema “Persepolisega”, olgu filmi või koomiksi kujul. Lisainfot otsides tuli veel rohkem sarnasusi välja: Ana Lily Amirpour on on küll Inglismaal sündinud ja elab Ameerikas, kuid tema juured on Iraanist — samamoodi kodust kaugel iraanlane; ja teine ja veel olulisem on, et ka Ana Lily Amirpouril on filmi kõrvale samateemaline koomiks pakkuda, koguni kahes osas — “A Girl Walks Home Alone at Night #1: Death is the Answer” ja “A Girl Walks Home Alone At Night #2: Who Am I”. Eesti raamatukogudes neid pole, aga võib-olla satuvad need kunagi kusagil mujal näppu. Ana Lily Amirpouri nimi aga tasuks meelde jätta, ehk tuleb talt veel midagi huvitavat, olgu siis filmilinale või raamatukaante vahele.

Filmi muusikavalik:

Tiina Sulg

„Preester“ neljapäeval, 25. veebruaril kell 21.30 Kanal 12-s, kordus laupäeval, 27.veebruaril kell 17.00

Kui isamaa ees on oma kohused täidetud – poliitikute naised häbistatud nende riietuse valiku tõttu – ning hangud ja tõrvikud jälle kuuri alla uut Jüriöö ülestõusu ootama seatud, siis on aeg oma vana hea soe lohk diivanil üles otsida. Kuigi tegemist on rahvusliku nädalaga, ei ole filmi soovitustel sellega midagi pistmist. Meelega või meeleta.

Scott Stewarti vändatud ja 2011. aastal kinodesse jõudnud „Preester“ on huvitav segu põnevusest, õudusest ja fantaasiast. Tegevus toimub alternatiivses maailmas, kus käib sõda inimeste ja vampiiride vahel. Sõda, mis peaks läbi olema. Sõdalasest preester (Paul Bettany) asub noore sugulase tõttu uuesti võitlema pimeduse sigidikega, aga kas tema hoogtööd päädib triumf – seda ei tohi ma teile öelda. Resultaadi peate ise järgi vaatama.

Filmi kirjeldus tundub üpris „tavapärane“ tänasel filmimaastikul. Kas pole nii?! Miks siis seda vaadata? Põhjus peitub alusmaterjalis. „Preester“ põhineb samanimelisel Hyung Min-woo manhwal (Korea koomiksil), mis on paistnud silma tugevate läänelike mõjutuste ja filigraansete illustratsioonidega. Autor lisab, et inspiratsiooni koomiksiks sai ta hoopiski arvutimängust „Blood“. Koomiks on tsipake teistsuguse tegevustikuga kui linateos (võideldakse deemonitega), ja suurema potentsiaaliga, mida kahjuks autor ei ole kunagi realiseerinud. Koomiksit meie raamatukogus ei ole, aga seda saab lugeda/vaadata selliselt leheküljelt nagu http://www.mangatown.com.

Huvitavat lugemist koomiksi ja filmi võrdlusest siit, Vikipeediast koomiksi ja filmi kohta.

Liis Pallon

“Dracula” esmaspäeval, 2. veebruaril kell 22.20 ETV2-s

Miks peaks just seda, 1931. a. valminud “Draculat” vaatama?

Ega mul sellele küsimusele mõistlikku vastust pole. Enda jaoks — viimasel ajal on mulle netis kolades vastu jooksnud päris palju fännikunsti. Ja see on mu meelest imetlusväärne! Nii üldises mõttes — et ilmas on nii palju andekaid inimesi — kui ka kitsamalt — just see “Dracula” ja Bela Lugosi näib olevat pälvinud fännikunstnike suurima tähelepanu. Järelikult ses filmis midagi on, mis nii paljudele nii paljude aastate takka ikkagi mõju avaldab.

Filmi tutvustus:

“Dracula” (1931). Režissöör: Tod Browning, osades: Bela Lugosi, Helen Chandler.

Peale rasket ja kurnavat kaarikusõitu jõuab kinnisvaramaakler Renfield lõpuks Transilvaaniasse, kus ootab ees kohtumine Londonisse maja soetada sooviva krahv Draculaga. Kuigi külaelanikud hoiatavad noormeest Dracula kohutava olemuse eest, läheb Renfield julge südamega ämblikuvõrkudest ja närilistest kubisevasse krahvi lossi lepingut sõlmima. Juba samal õhtul teeb mehe võõrustaja selgeks, et tema näol ei ole tegemist lihtsurelikuga, ja pärast Renfieldi muutmist enda ustavaks teenriks suundutakse Londonisse uute ohvrite järele…

Universali stuudios vändatud varajane helifilm ”Dracula” kinnistas veel lapsekingades õudusfilmi žanri pikkadeks aegadeks kinopubliku üheks lemmikajaviiteks ja tähistab Bram Stokeri 1897. aastal ilmavalgust näinud gootiromaanist ainest võtnud vampiirifilmide suurt võidukäiku. Juba tummfilmiperioodil aktiivselt filme vändanud lavastaja Tod Browning kutsus filmi nimiosalist kehastama eksootilise välimuse ja kõnemaneeriga vähetuntud ungari päritolu teatri- ja filminäitleja Bela Lugosi, kes oli krahv Draculat edukalt mänginud varem Broadway lavalaudadel.

Kuigi filmiajalugu tunneb enam kui pooletuhandet ”Dracula” ekraniseeringut, peetakse üksmeelselt parimatest parimateks sakslase Friedrich Wilhelm Murnau filmiekspressionismi stiilinäidet ”Nosferatu” (1922), kus vereimejat kehastas Max Schreck ja Browningu ”Draculat” (1931) Bela Lugosi osalusel. Mõlemale näitlejale jäi müstilise vampiiri osatäitmine edasise karjääri kuulsaimaks rolliks.”Draculast” sai hoolimata tsensorite vastuseisust depressioonijärgses Ameerika Ühendriikides suur kinohitt ja see sünnitas lähima kümne aasta jooksul mitmeid uusi filmikoletisi, mis hirmutasid publikut kuni Teise maailmasõjani.

Dracula rolliga samastus Lugosi aga sedavõrd, et ta maeti 1956. aastal filmist pärineva keebiga.

Film IMDBs.

Siinse postituse pildid on pärit siit, siit, siit, siit,  siit ja siit.

Lõpupildiks katke “Vampiiritapja Buffy” sarja koomiksist “Spike – Old Times”– Spike külastamas Bela Lugosi hauda ja arvamas, et Bela Lugosi oli laval parem Dracula kui Dracula ise, stiilsem ja hirmuäratavam.

Tiina Sulg

 

 

“Dracula” Cinamonis ja Ekraanis

Tundub, et filmiloojate soov Bram Stokeri “Draculat” oma vaatenurgast ilmarahvale ette näidata ei ole teps mitte vaibunud. Selle tõestuseks on siis kinodes sel aastal valminud Gary Shore film “Dracula. Jutustamata lugu”, peaosades „Kääbiku“ filmides Bardi kehastav Luke Evans, telesarjast „Troonide mäng“ tuntud Charles Dance, sel aastal filmis „Need for Speed: Kiirusevajadus“ kaasa teinud Dominic Cooper ning  Sarah Gadon, keda Eesti kinopublik nägi filmis „Imeline Ämblikmees 2“. Filmi helilooja on „Troonide mängule“ muusika kirjutanud Ramin Djawadi.

Film IMDBs.

Filmist on jõudnud juba kirjutada Mart Raun ja Ralf Sauter.

Raamat ise ei vaja tutvustust, kel lugemata, lugegu, muudest eestikeelsetest vampiiriraamatutest saab mingi ülevaate siit.

Treiler:

Tiina Sulg

 

“Salemi vampiirid” pühapäeval, 27. aprillil kell 14 Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil

Selle nädala lõpul, 24.-27. aprillini toimub 9. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival HÕFF. Programm on kirev, nii filmide kui ürituste koha pealt.

Näitefilmiks Stephen Kingi romaani “Salem’s Lot”, mida eesti keeles veel ei ole (vihje kirjastajatele – lugejad küsivad), põhjal tehtud film “Salemi vampiirid”. Programmijuhi Helmut Jänese tutvustus festivali lehelt:

Festivalidel haruharva näidatud “Salemi vampiirid” on Tobe Hooperi neljas täispikk film, mis valmis algselt Warner Bros telekanali tellimusel kolmetunnise miniseriaalina, kuid millest tehti hiljem ka tunnivõrra lühem Euroopa levisse mõeldud kinoversioon, mida demonstreerib ka HÕFF. Linateose aluseks on Stephen Kingi 1975. aastal ilmavalgust näinud samanimeline romaan, mis räägib loo kirjanikust, kes saabub tegema uurimistööd oma lapsepõlvekoju Salem’s Lot nimelisse väikelinna. Inimeste kummalised kadumised viivad ta avastuseni, et õdusas linnakeses on koha sisse seadnud vampiirid.

Tobe Hooper on hiljem meenutanud, et televisioonile mõeldud film oli tema jaoks suur katsumus, sest talle harjumuspäraselt liigset vägivalda tuli kompenseerida hirmutava atmosfääriga. See viimane õnnestus teose võttemeeskonnal sedavõrd, et nii mõnedki filmistseenid on hiljem muutunud vampiirifilmide klassikaks. Ilmselgeid viiteid filmile leiab linateosest “Fright Night” (1985) ja “The Lost Boys” (1987), aga ka sellistest hittsarjadest nagu “Vampiirikütt Buffy” (1997-2003) ja “Hannibal” (2013-…).

Üheks alahinnatuimaks Stephen Kingi ekraniseeringuks peetavast filmist on lavastatud ka järjelugusid ja uusversioone, kuid neis puudub originaalile oluline kõhust õõnsaks tegev feeling, mis teeb ühest vampiiridest kõnelevast filmist väga hirmutava vampiirifilmi.

Romaanist Ulmekirjanduse Baasis, filmist Ralfi blogis, festivaliootusest ajakirjas Reaktor ja Onu Kalveri blogis. Lisaks info, et “Texase mootorsaemõrvade” ja “Poltergeisti” režissöör Tobe Hooper saab HÕFFi elutööauhinna.

Hõffile!

Tiina Sulg

 

“Van Helsing” teisipäeval, 15. mail TV3-s

Tutvustus: Van Helsing (Hugh Jackman) on legendaarne koletiseküttkütt, kes rändab läbi Euroopa ning tapab kõiksugu deemoneid. Salajase Vatikani orgqanisatsiooni ülesandena saadetakse ta koos munk Carliga (David Wenham) Transilvaaniasse, kus ta peab kaitsma Anna Valeriust (Kate Beckinsale), kelle suguvõsal on peal needus. Needusest vabanemiseks on vaid üks moodus – tappa kurikuulus vampiir krahv Dracula (Richard Roxburgh). Kuid see pole mitte niisama lihtne ülesanne. Draculast vabanemiseks tuleb Van Heslingil jõudu katsuda Frankensteini koletise, libahundi ja Dracula kolme pruudiga. Tšehhi/USA 2004.

Arvamusi filmi kohta on Ulmeguru blogis ja Alar Niineväli Postimehes, lisaks filmist Wikis. Andres Mesikäpp on pealkirja all “Frankensteini lapsed” kirjutanud androidfilmidest.

Filmi aluseks on peamiselt Bram Stokeri “Dracula”, aga on elemente ka muudest õuduskirjanduse valdkonda kuuluvatest teostest. Jüri Talvet “Draculast”. Arvustusi nii “Dracula”, “Frankensteini” kui igasuguste libahundilugude kohta Ulmekirjanduse Baasist.  Lühiülevaade eestikeelsetest vampiirilugudest.

Tiina Sulg

“Videvik” esmaspäeval, 3. jaanuaril kell 21.30 TV 3 –s

Kolmest “Videviku” saaga filmist on see kõrgeima, ehkki mitte ka ülearu kõrge reitinguga, pälvinud ka mitmeid (eriti teismeliste) auhindu. Järgmine osa muide kandideeris juba Kuldvaarikale, ehkki ei saanud seda.
Eesti vaatajate hinnang filmile on imdb.com-i omast oluliselt kõrgem.

Kellele meeldib, see vaatab, kellele mitte, saab igal ajal loobuda. Endale mulle meeldis raamatutest esimene kõige vähem ja eriline saaga fänn ma üldse ei ole, aga puhtast uudishimust heidan ilmselt siiski pilgu ka filmile. Peab ju teadma, millest kõik räägivad.

Üsna huvitavat lugemist nii raamatute kui filmide kohta leiab siit, vihjeks üks lause artiklist: “Ameerika feministide võrguväljaanne “Bitch Magazine” nimetas “Videviku” saagat sõna otses mõttes “voorus-pornoks”.”

Vaatamata sellele, et “Videvik” ilmus juba 2008. aastal ja meil on üsna korralik eksemplaarsus, on võimalik, et kõik  on välja laenutatud ja raamatut tuleb järjekorras oodata.

Kaja Kleimann

“Dracula” reedel, 29. okt. kell 00.10 TV3-es

Taaskord saab teleekraanilt näha maailma filmiklassikavaramusse kuuluvat teost, mis on omakorda sündinud kirjandusklassikasse kuuluva teose põhjal. Bram Stokeri romaan “Dracula” avaldati 1897. aastal ja sellest sai hitt-teos. Mulle isiklikult jättis õudusromaan krahv Draakulast emotsionaalses mõttes kustumatu mulje. Põnevus ja varjatud õudus lihtsalt naelutasid raamatu taha.

Stokeri klassikaks muutunud “Dracula” sai hiljem aluseks sadadele kui mitte tuhandetele vampiirindusest inspireeritud kirjandusteostele ja filmidele. Seda 1992.a. valminud Dracula filmiversiooni, mida seekord TV3-s näidatakse, loetakse aga kõige paremaks ja originaalilähedasemaks nimetatud teose ekraniseeringuks üldse. Samuti on see minu meelest üks läbi aegade parimaid vampiirifilme.

Muide, 1993. a. eestikeelses väljaandes on tõlkija Hans Luige andmetel “Dracula” maailmas trükiarvult piibli järel teisel kohal!

Huvilised saavad enne teleri taha istumist esmalt üle vaadata treileri või silmata raamatu sisututvustust blogist Päikesejänku ja 100 raamatut ning lisaks harida ennast lugedes artiklit Romaaniülikool: Bram Stokeri “Dracula” . Ja kohe kindlasti saad raamatu laenutada ka meie raamatukogust!

Triinu Univer

“Videviku saaga” kolm esimest osa kolmapäeval ja neljapäeval (7.-8. juulil) Cinamonis (kell 16.30, 18.45, 21.30)

Ameerika kirjaniku Stephenie Meyeri ülipopulaarsest  “Videviku saagast”, mis hetkel koosneb neljast raamatust: “Videvik”, “Noorkuu”, “Päikesevarjutus”, “Koidukuma”  on arvatavasti kõik midagi kuulnud. Sarja raamatuid on kokku müüdud üle 85 miljonit eksemplari. Teoseid on tõlgitud 37 keelde. 2008. aastal nimetati Stephenie Meyer aasta autoriks. Ja hetkel ei näita “Videviku saaga” vaimustus veel erilisi hääbumismärke. Olgugi, et autor ise on vampiirindusest väsinud ning viienda osa käsikiri on jäänud seetõttu lõpetamata. Kui väsimus vampiirindusest järgi annab, siis on loota, et poolik teos lõpuni valmis kirjutatakse.

7.-8. juulil on võimalik Cinamonis vaadata Videviku saaga kolme esimese osa põhjal valminud filme: kell 16.30 “Videvik”, kell 18.45 “Noorkuu” ja kell 21.30 “Päikesevarjutus”. Saaga neljas osa “Koidukuma” tuuakse kinoekraanile kahes osas, millest esimene jõuab publikuni 2011. aastal ja teine aasta hiljem ehk siis 2012. aastal.

– Loe lisaks: Siim Nestor “Naised vereimejate ümber”
– Loe lisaks: Margit Tõnson “Voorus-porno”
– Videolõik: Videviku saaga fenomen ja fännid
– Uuri Stephenie Meyeri kodulehte.
– Stephenie Meyer imdb-s.
– Laenuta “Videviku saaga” teoseid raamatukogust.
– Vaata Videviku, Noorkuu ja Päikesevarjutuse treilerit.

Triinu Univer

“Dracula” reedel, 7. mail kell 00.15 TV3-s

1992. aastal režisöör Francis Ford Coppola käe all valminud film on tuntud ka pealkirja “Bram Stoker’s Dracula” all.

Minu meelest on see film parim Bram Stokeri romaani “Dracula” ekraniseering. Romaani hõng ja tegevustik on parasjagu edasi antud kinokunsti poolt pakutavaid vahendeid väga hästi ära kasutades. Oma osa on muidugi näitlejatel: Gary Oldman, Anthony Hopkins, Winona Ryder, Keanu Reeves. Oscari sai film küll kostüümide, grimmi ja eriefektide eest, niiet kui mitte muud, siis silmailu peaks film pakkuma.

Raamatut saab ingliskeelsena wõrgust ja eestikeelsena raamatukogust, kõrvale võiks kuulata kogumikku “Music from castle Dracula”.

Tiina Sulg