Raamatukava

Posts Tagged ‘Vladimir Vetrov’

„Farewelli dokumendid“ 1. osa kanal 12-s kolmapäeval, 2. oktoobril kell 20.30 ja 2. osa kanal 12-s kolmapäeval, 9. oktoobril kell 20.30

In raamatukava on 01/10/2019 at 19:29

Külm sõda mõjutas Nõukogude Liidu kodanikke kindlasti rohkem kui Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste omi. Nõiajahilike poliitiliste tagakiusamiste, esmatarbe- ja toidukaupade hüsteerilise puuduse, häbiväärse tehnilise mahajäämuse ja üleüldise strugatskiliku absurduse mõjul ei ole imeks panna midagi, et inimesed, kes värvati riigi heaks infot koguma ja kellel endil oli tundlikule materjalile ligipääs, mingil hetkel poolt vahetasid ning neist said kurikuulsad topeltagendid.

Külma sõja staari kolonelleitnant Vladimir Vetrovit, topeltagent „Farewelli“, kelle suuremastaabiline reeturlikkus aitas süvendada Nõukogude Liidu sisekriisi ning seeläbi hõlbustas hilisemat liidu lagunemist, peetakse siiani Venemaal tavainimese poolt riigireeturiks. Kas tema näol oli tegemist üksnes ahne ja õela alkohoolikuga, kes oli oma aju nii siledaks joonud, et tal puudus igasugune kaine otsustusvõime; või oli ta puhta südametunnistusega oma elus ja riigis pettunud lihtne inimene, kes suurest vihast otsustas oma leivaisadele kätte maksta?

2016. aastal Jean-François Delassuse poolt dokumenteeritud film „Farewelli dokumendid“ kõnnib Vetrovi kõrval kogu selle pika reeturliku tee, mis ta 80ndate alguses ette võttis. Ta toimetas prantslaste kätte üle 4000 salajase dokumendi paljastades liitlastele nõukogude spioonide aastakümnete pikkuse luuretegevuse. Filmis annavad intervjuusid tunnistajad, analüüsitakse arhviividokumente ja rekonstrueeritakse pöördelisi sündmusi.

Vetrovi tähelend leidis proosalise lõpu, kui ta ründas oma armukest ja tappis altkäemaksu nõudnud politseiniku. Ta mõisteti seetõttu 12 aastaks vangi, kuid seal olles paljastas kirjavahetuse käigus oma reeturlikkuse, ning ta lasti lihtsalt maha.

Külm sõda lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega, kuid see oli alles esimene. Teine, külmem sõda sai alguse Ukraina kriisiga ja kestab tänase päevani. Ühel pool Hiina/Venemaa ja teisal Ühendriigid koos liitlastega. Mõõtmatult suur majanduslik kahju, saatuslikult korrumpeerunud riigipead, küberrünnakud, tavainimeste ohustatud privaatsus jne – need kõik on külmema sõjaga kaasnevad nähtused, mille ilmsiks tuleku peale enam keegi eriti ei reageerigi. Miks?

Vladimir Vetrovi ja tema vägitegude kohta avaldasid venelane Sergei Kostin ja prantslane Eric Raynaud väga põhjaliku raamatu „Adieu Farewell“ 2009. aastal prantsuse keeles, 2011. aastal inglise keeles. Kahjuks eesti keeles seda lugeda ei ole võimalik, aga Külma sõja kohta leiab meie raamatukogus küll.

Liis Pallon