Raamatukava

Posts Tagged ‘William Shakespeare’

Jüri Järvet 100 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 12/06/2019 at 15:04

Jüri Järvet 100 Tartu Elektriteatris — “Kuningas Lear”, “Solaris” & “Viini postmark”. Teisipäeval, 18. juunil kell 19 “Kuningas Lear”, kolmapäeval, 19. juunil kell 19 “Solaris” ja neljapäeval, 20. juunil kell 19 “Viini postmark”.

Elektriteater annab kaasa sellised saatesõnad:

Jüri Järvet näitab end neis filmides väga omapärase ja eripalgelise näitlejana, kes töötas tippvormis erinevates žanrides. Tartu Elektriteatri filmivalik klassikalisest tragöödiast filosoofilise ulme ja satiirilise komöödiani annab aimu meie kunagise legendi suurusest. Mis on peatähtis – kõik kolm filmi väärivad vaatamist eelkõige suurelt ekraanilt.

Grigori Kozintsevi „Kuningas Leari“ (1971) loetakse parimate Shakespeare’i ekraniseeringute hulka kuuluvaks. Järvet valiti filmi peaosatäitjaks pärast aasta kestnud peaosatäitja otsinguid, kusjuures esialgu ei toetanud režissööri ootamatut valikut eriti keegi. Filmi saatis menu nii Nõukogude Liidus kui välismaal ja Jüri Järvet sai 1972. aasta Teherani filmifestivalil parima meesnäitleja preemia. Tema ebatavaline Lear sai paljudele avastuseks, sest paljud ei osanud arvatagi, et selles kõhetus ja omapärase välimusega tegelases peitub nii palju kuninglikku võimu ja inimlikku meeleheidet. Pärast võtteid kirjutas Kozintsev, et tal pole olnud kunagi varem olnud võimalust töötada nii suurepärase artistiga.

Andrei Tarkovski kutsus Järveti „Solarisesse“ (1971) Kozintsevi soovitusel. „Sain Järvetiga kokku,“ kirjutas Tarkovski Kozintsevile, „ning leidsin, et näitlejana on ta lihtsalt geniaalne.“ Hollywoodi kosmoseseiklustele vastulausena mõeldud „Solaris“ võitis 1972. aasta Cannes’i filmifestivalil žürii eripreemia ning sellest sai kinolegend, mis pole siiani hääbunud. Metafüüsilisi ja inimlikke küsimusi tõstatav film püsib ulmefilmide tippude seas väärikal kohal ja nii mõnegi jaoks on tegemist žanri parima filmiga üldse. Teisi, vastupidi, segavad selle aeglane kulg ja teravad tunnetuslikud dilemmad. Ent igal juhul on „Solaris“ on tõenäoliselt legendaarseim film, milles mõni eesti näitleja on mänginud. Küllap leidub inimesi, kelle jaoks Eesti ongi maa, kust pärineb Tarkovski “Solarises” mänginud Jüri Järvet. Kui nad muidugi Järveti Eesti-päritolu üldse teavad.

Kui Veljo Käsperi „Viini postmark“ 1967. aastal ekraanile tuli, hinnati seda tänases vaates ebaõiglaselt karmilt. Filmi sünnis oli oluline osa Jüri Järveti rollil samanimelises menukas näidendis, ent kuna film lavaversioonist erines, peeti tulemust ebaõnnestumiseks. Aeg on hinnanguid muutnud ja tänaseks kuulub „Viini postmark“ kindlalt eesti komöödiafilmide klassikasse. Film mugandumisest ja konformsusest ühiskonnas, kus inimesi ideaalis taheti tiražeerida nagu šablooni järgi kaste, kõnetab huvilisi ka nüüd. Ühiskonnakriitikast rohkemgi on aga vaatajaid ilmselt köitnud filmi suurepärased näitlejatööd ja vaimukad detailid. Režissöör Veljo Käsper ütles peaosatäitja kohta: „Jüri Järvetit võib kahtlemata nimetada maailmaklassi kuuluvaks näitlejaks. Ta tunneb suurepäraselt oma võimeid ja töötab väsimatult selleks, et end absoluutsesse häälestusse viia. Selline “häälestus” ongi tema kui näitleja suurvorm”.

Ega siia olegi midagi lisada. Võib-olla pikkida siia vähetuntud fakt, et Jüri Järvet on ka ise kirjutanud, 1964. aastal ilmus tema huumorikogumik “Kits kärneriks“.

Allpool valik Jüri Järveti kinorolle, mis tehtud kirjandusteoste põhjal valminud filmides.

Tiina Sulg

“Tõrksa taltsutus” esmaspäeval, 6. märtsil kell 22.20 ETV2-s

In raamatukava on 06/03/2017 at 10:40

“Tõrksa taltsutus” (1967)

ttfilmEsimest korda jõudis see Shakespeare’i teos ekraanidele juba 1908. aastal ning sellele järgnesid mitmed lühemad ja pikemad tummfilmid. Esimest korda tegi tõrges Katherina häält 1929. aastal ning oli sealjuures esimeseks helifilmina ekraanile toodud Shakespeare’i teoseks üldse.

shakespearekogutudteosed1967. aasta versiooni režisööriks on Franco Zeffirelli ning peaosades astuvad üles Elizabeth Taylor ja Richard Burton. Lugu ise on vast kõigile teada: tõrges Katherina on keeldunud kategooriliselt mehele minemast, Pertuchio on aga järjekordne peigmehekandidaat, kellest oleks vaja vabaneda.

Erinevalt varasematest adaptatsioonidest on nii mõnigi loo element välja jäetud ning kohati tundub, et Kate on juba üsna algusest peale valmis uuele kosilasele jah-sõna ütlema. Samas on tegu filmiga, kus on võimalik tegutsemas näha filmikunstiajaloo üht legendaarsemat paari!


Irina Möldre

“West Side’i lugu” reedel, 6. jaanuaril kell 12.45 ETV-s

In raamatukava on 05/01/2017 at 16:57

westsidestory“West Side’i lugu” (West Side Story, USA 1961)

Tutvustus:

Üks filmiajaloo kuulsamaid muusikale, adaptsioon samanimelistest Broadway lavastusest (1957), mis ammutas inspiratsiooni Shakespeare’i tuntud draamast „Romeo ja Julia“. Tegevus toimub 1950. aastate New Yorgis ja jutustab armastusloo, mille taustaks on kahe rivaalitseva, erineva kultuurilise taustaga noortekamba suhted. Peategelane Tony (Richard Beymer), kes kuulub ameeriklaste kampa, armub Mariasse (Natalie Wood), kes on puertoriikolaste kamba liidri õde.west-side-story
Noorte armastust ja kampadevahelist vaenu kokku sobitada ei anna ja nõnda tüürivad sündmused paratamatult traagilise lõpplahenduse suunas. Filmi võtsid vaimustusega vastu nii publik kui ka kriitikud ja seda saatis ka suur kassaedu. Nüüd, aastakümneid hiljem, elustuvad siin Broadway ja muusikali uhked ajad ning sellele, kes vaatab filmi esmakordselt, jagub üllatusrõõmu leidmaks, et just siit on pärit paljud klassikaks saanud palad – „America“, „I Feel Pretty“, „Somewhere“, „Maria“ jt. Auhinnakapis on sel filmil kolm Kuldgloobust ja koguni kümme Oscarit.
R: Jerome Robbins, Robert Wise. O: Natalie Wood, Richard Beymer, George Chakiris, Rita Moreno jt.

romeo-ja-julia-tragoodia-viies-vaatusesMu on hea meel, et “Romeo ja Julia” ikka ja jälle lavalaudadele või filmilinale jõuab, olgu siis tänapäevastesse oludesse ümbertõstetuna või klassikalises variandis (aga siingi rõhutab lavastaja ju just seda, mis tema meelest ses ajastus oluline on), et iga põlvkond saaks oma loo leida. Mõne põlvkonna tõlgendus on lihtsalt kuidagi ajaproovile paremini vastu pidanud — nagu seesinane “West Side Story” — aga ärgu see heidutagu tänaseid tegijaid :)

romeo-ja-juliaJa ega kirjarahvaski taha lava/filmirahvast kehvem olla ja oma soovi klassikaga mängida väljaelamata jätta, hea näitena on Andrus Kivirähu “Romeo ja Julia“.

“Romeo ja Julia” muusikal kümmekond aastat tagasi Nukuteatris Andres Dvinjaninovi lavastajakäe all oli tollesse ajastusse kuidagi hästi sobivalt (olgu selle tänase pilguga, kuidas on):

Tiina Sulg

„Hamlet” reedel, 23. septembril kell 21. 35 EV2-s

In raamatukava on 22/09/2016 at 14:27

hamletKui nüüd võtta meie soovitust „Loe seda, mida sa ei näinud” sõnasõnalt, siis seekord on lugemiseks eriti põhjust, kuna see lavastus on väga tugevalt teksti ja liine kärpinud. Kas selle või ohtra videokasutamise tõttu võib tükk paljudele meeldida või vastu hakata, ükskõikseks vaevalt kedagi jätab. Minu arvates õnnestus loo tänapäeva kandmine uskumatult loogiliselt ja täpselt.  Seda tunnet, mis kohapeal kapiitlisaalis istudes tekkis, telerist saada ei saagi, kuid siiski soovitan vaatamist soojalt. Päris omapärane on ka vaadata poliitikut poliitikut mängimas. Indrek Saar vastas intervjuus  küsimusele „Missugune oli teie jaoks Claudiuse roll Roman Baskini Rakvere linnuses lavastatud “Hamletis”?” niimoodi:

Kõigil rollidel, mis olen suvel teinud, kui olen riigikogus olnud, on olnud ühel või teisel moel side nende asjadega, millega ma samal ajal poliitikas tegelen. Claudiusel muidugi eriti.

Kui Roman [Baskin] ja Üllar [Saaremäe] kirjeldasid, mida teha tahavad, polnud mind vaja pikalt veenda. See on sama asja mõtestamine, millega praegu poliitikas kokku puutun. Selle asja taustsüsteem oli nii olevikuline, et sellisel kujul “Hamleti” tegemine tundus minu jaoks ainumõeldav. Saan aru, miks Shakespeare on ajatu. Selleks tuleb ta mingis mõttes tänapäeva tuua, siis tal on minu jaoks mõte ja õigustus.

Oli väga inspireeriv prooviperiood, mõnes mõttes ka teistmoodi, sest olid otsesed paralleelid minu tööga poliitikuna või selle mõttelise ruumiga, kus iga päev poliitikuna tegutsen. Arutelud proovides olid väga inspireerivad.hamlet-2

Selle rolli tegemine aitas mul päris palju lahti mõtestada seda, missuguste valikute ees me poliitikutena seisame ja mis valiku ees ka valija seisab, kui ta vaatab poliitikute galeriid ja peab tegema otsuse. Sama küsimus, mis ilmselt ka “Hamleti” vaatajal – mis sa teeksid, kui valimiskast on sinu ees ja tuleb otsustada, kas Claudius või Hamlet –, oli minu kontrollküsimus. Väga huvitavaid vastuseid tuli inimestelt, olgugi et Hamlet ajas humaansemat ja õigemat asja. Paljud valisid Claudiuse.

Kavas tutvustatakse lugu nii:
E-riik , majanduskasv, väike välisvõlg… tugev ja edukas juhtimisstiil, laitmatu reputatsiooniga võimupartei; need on ainult mõned märksõnad  tõeliselt edukast väikeriigist  ja ometigi – keegi kõigutab paati… miks, millistel motiividel…

Kauaaegne  auväärt riigipea sureb. Ilma valimisteta saab uueks juhiks tema kohustetäitja Claudius. See on rängaks hoobiks kadunud suurmehe  pojale Hamletile, väga paljude meelest säravamale ja sisukamale  poliitikule. Partei liikmed koonduvad siiski uue liidri ümber ja Hamlet jääb siseopositsiooni… ning  siis mõraneb hästihoitud  saladus; endise  riigijuhi surmal  lasub mõrvakahtlus…kaas

Projektiteater Kell Kümme. Lavastaja  Roman Baskin, kunstnik Ervin Õunapuu
Mängivad: Üllar Saaremäe, Indrek Saar, Peeter Tammearu, Epp Eespäev, Liina Olmaru, Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Velvo Väli, Tarvo Sõmer, Robert Annus, Eduard Salmistu jt.

Esietendus 16. juulil 2013 Rakvere linnuses, mängiti ka 2014. aastal. Valiti maineka teatrifestivali „Baltiiski Dom” 2014. a programmi.

Hetkel meil “Hamleteid” lugemiseks jätkub.

Üks blogiarvustus.
Rein Raud EPL-s .
Maris Peters Sirbis.

Kaja Kleimann

“Shakespeare’i gala” reedel, 3. juunil kell 23.05 ETVs

In raamatukava on 03/06/2016 at 09:36

shakespearegala3. juuni õhtul kell 23.05 (ei tohi maha magada neid valgeid öid!) näitab ETV “Shakespeare’i gala” – Kuningliku Shakespeare’i Teatri ja BBC ühisetendust, kus on nii draamat kui komöödiat, tantsu ja laulu, tõenäoliselt saab nii nutta kui naerda. Lavale astub paar Hamletit, üks Poirot, üks Gandalf, vähemalt üks kuninganna ja laias valikus muid tegelasi. Bardi elust jutustab Joseph Fiennes ehk “armunud Shakespeare”. Kiirustage, seltsimehed unetud — juba täna õhtul!

Rohekem infot ETV lehelt.

Tiina Tarik

„Hamlet” laupäeval, 14. mail kell 13.20 ETV2-s

In raamatukava on 11/05/2016 at 13:26

hamlet yShakespeare’i aastal ei saa jätta „Hamletit” soovitamata, ehkki kaunil maipäeval vaevalt keegi teleri ette istub – aga selleks ongi ju välja mõeldud mitmesugused järelvaatamis- ja salvestusvõimalused.
„Hamleti” versioone imdb.com’i lehel ei jõua kokku lugedagi, neid on tehtud nii suurele kui tele-ekraanile. Seekord näidatakse meile 1969. a Tony Richardsoni käe all valminud tööd.hamlet_2124115c
Teenekas teatri- ja filmilavastaja Tony Richardson   (1928-1991) kuulub möödunud sajandi briti filmi uue laine põlvkonda, keda tuntakse noorte ja vihaste meestena. Teatrilavastajana karjääri alustanud Richardson sai kuulsaks filmidega “Vaata raevus tagasi” (1959) ja “Pikamaajooksja üksildus” (1962), mis sarnaselt prantsuse uue laine filmidega käsitlesid üksikindiviidi mässu sumbunud ühiskonna vastu. Suurima tunnustuse pälvis Richardson filmiga “Tom Jones” (1963), mis sai nii parima filmi kui ka režissööri Oscari. 1969. aastal valminud “Hamlet” põhineb Richardsoni enda poolt lavastatud näidendil Londoni Roundhouse’i Teatris. Filmis taani printsi kehastanud Nicol Williamsoni on sageli koos Richard Burtoniga peetud kõigi aegade parimaks Hamleti kehastajaks kinoekraanil, teose ühe tähelepanuväärsema rollisoorituse teeb kindlasti ka Anthony Hopkins, kes 31-aastasena mängib Claudiust.

hamlet

Kaja Kleimann

„Tõrksa taltsutus” esmaspäeval, 21. märtsil kell 22.20 ja pühapäeval, 27. märtsil kell 13.10 ETV2-s

In raamatukava on 21/03/2016 at 12:13

tõrksataltsutusEsmapäevane kinoklassika on sel korral 1967. aastal esilinastunud Willias Shkespeare’i kuulsa komöödia „Tõrksa taltsutus” ekraniseering, mille lavastajaks Franco Zefirelli. Tegu on Londoni, Milano ja New Yorki kuulstes teatrites draama- ja ooperilavastajana töötanud Franco Zefirelli  esimese täispika mängufilmiga.

Esialgu nähti filmi peaosades Marcello Mastroiannit ja Sophia Loreni. Ometigi langes kaalukauss lõpuks teisele kuulsale ekraanipaarile, Richard Burtonile ja Elizabeth Taylorile, kes pärast kurikuulsat “Kleopatrat” (1963) olid lõpuks abiellunud ja kellest sai nii tööalaste kui ka eraeluliste skandaalide tõttu Hollywoodi superpaar.
Taylor, kes oleks äärepealt rollist ilma jäänud oma liigsete kilode tõttu, kehastab filmis põikpäist ja riiakat Katharinat, keda Burtoni temperamentne ja humoorikas tegelaskuju Petruccio otsustab taltsutada. Pärast mitmeid ponnistusi see tal ka lõpuks õnnestub ja kahe tugeva isiksuse vahel sünnib tugev armastus. Ei ole raske märgata, et paljuski sarnaneb filmis näidatu kirglik ja konfliktiderohke särin Burtoni ja Taylori päriseluga, mis oli kõike muud kui rahulik ning tasakaalukas.

Film kandideeris kahele Oscarile ning andis Franco Zefirellile kindlust järgmisena lavastada “Romeo ja Julia” (1968), mida peetakse üheks õnnestunumaks Shakespeare’i näidendite ainetel valminud ekraniseeringuks.
IMBd-s on film saanud soliidsed 7,2 punkti.

shakespearekogutudteosedEestis teavad paljud 1998. aasta Elmo Nüganani lavastatud „Tõrksa taltsutust”, mis oli TRK lavakustikateedri XIII lennu diplomietendus, see on ERRi arhiivis järelvaadatav.

Kellel huvi klassikat (üle)lugeda, siis Shakespear’i näidendid on raamatukogus kenasti olemas.

Anu Amor-Narits

“Macbeth” Cinamonis

In raamatukava on 05/01/2016 at 19:53

Macbeth_2015_posterVeel täna, homme ja ülehomme on Cinamonis võimalik vaadata möödunud aastal Justin Kurzeli käe all valminud “Macbethi”.

Filmist saab hea ülevaate Kaspar Viilupi arvustusest, lisainfot, nagu ikka, pakub IMDb.

macbethkoomiksSellest William Shakespeare näidendist on vast igaühel koolipingist ühteist kõrvu ja/või kõrvuvahele jäänud. Üldtoonis soovitaks vahel ikka näidendeid lugeda, miks mitte vana Williami omi. Ja kui värssdraamad liig suure tükina tunduvad, siis peamaja kolmandal korrusel on päris tore valik Shakespeare näidendite põhjal tehtud koomiksiraamatutest.

Ian McKellen “Macbethist”:

Tiina Sulg

“Hamlet” Cinamonis esmaspäeval, 15. aprillil kell 15.00

In raamatukava on 11/04/2013 at 14:52

Hamlet (Laurence Olivier)Kui kellegi juhtub olema puhkus või puhkepäev, peaks pingutama, et seada oma sammud sellele ainsal seansile Cinamonis, sest seda 1948. aastal Suurbritannias valminud „Hamleti“ käsitlust võib pidada üheks parimaks, mis eales tehtud, tehtud on neid aga üpris palju.

Filmi lavastaja ja peaosaline Laurence Olivier võitis Oscari nii parima filmi kui ka näitleja kategoorias, Oscari teenisid ka dekoratsioonid ja kostüümid. Nomineeritud olid ka muusika autor, Olivier režissöörina ja Ophelia osatäitja Jean Simmons parima naiskõrvalosa eest. Film pälvis  Veneetsia filmifestivali peaauhinna Kuldlõvi ja USA-s kaks Kuldgloobust.

laurence olivier & jean simmons - hamlet 1948Briti näitlejate esitatud William Shakespeare’i näidendi dialoog, suurepärane must-valge pildikeel ja muusika annavad edasi tragöödia justkui tema algses eheduses.

Lugenud on seda näitemängu kõik, kes koolis käinud, kel kooliaeg aga kaugele jääb, võib üle lugedes üllatunult avastada kohti, mis meelest läinud. Raamatukogus on piisavalt erinevaid trükke, väljaarvatud sel ajal kui mitme kooli lapsed korraga lugema juhtuvad.

Kaja Kleimann

„Coriolanus“ Ekraanis

In raamatukava on 06/02/2012 at 13:25

Näitlejana tuntuks saanud Ralph Fiennes’i esimene katsetus lavastajana on saanud enamalt jaolt positiivse vastuvõtu osaliseks. Caius Martius Coriolanus (Ralph Fiennes) on Rooma väepealik, kes võimuka ema sundimisel pürgib tähtsale positsioonile Rooma ühiskonnas. Coriolanuse sallimatus rahva suhtes toob aga endaga kaasa masside mässu, mille tagajärjel protagonist pagendatakse. Heeros sõlmib oma verivaenlase Tullus Aufidiusega (Gerard Butler) kokkuleppe, et rahvale tema koht kätte näidata.

Film põhineb Shakespeare’i samanimelisel tragöödial, kuid tegevustik on toodud tänapäeva. Shakespeare’i „Coriolanus“ on üks erilisemaid näidendeid kirjaniku loomingus, sest on olnud demokraatlikes riikides oma fašistlike elementide tõttu keelatud.

Meie Linnaraamatukogust on võimalik laenutada Shakespeare’i „Coriolanust“ nii eesti kui ka inglise keeles. Filmi kohta saab informatsiooni siit.

Liis Pallon

“Texase kuningas” pühapäeval, 21. märtsil TV6-s kell 12.25 ja 02.50

In raamatukava on 18/03/2010 at 13:11

William Shakespeare’i looming on filmitegijatele ammendamatu inspiratsiooniallikas, olgu tegu siis kostüümidraamadega või süžeede tõstmisega tänapäeva ühiskonda. “Texase kuninga” (2002) puhul on tegu nende kahe seguga – “Kuningas Lear” 19. saj. keskpaiga Texases režissöör Uli Edeli silme läbi.

Kuningas Lear on ilmunud eesti keeles kolmes trükis, viimati 1968. a. ”Kogutud teoste” 6. köites Georg Meri tõlkes.

Hea ülevaade “Kuningas Leari” põhjal tehtud filmidest on siin ja järg siin.
Tiina Sulg

Reede, 15. jaanuaril Kanal 2-s kell 20.00 “10 põhjust sind vihata”

In raamatukava on 12/01/2010 at 16:37

kummepohjust1999. a. valminud film “10 põhjust sind vihata” (10 Things I Hate About You) on üsna lõdvalt inspireeritud William Shakespeare’i näidendist “Tõrksa taltsutus” (The Taming of the Shrew, eesti keeles ilmunud W. Shakespeare’i “Kogutud teoste” 3. kõites 1963, tõlkinud Georg Meri).
Filmist: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/09/04/kultuur.htm#esimene
 The Taming of the Shrew täistekst:   http://internetshakespeare.uvic.ca/Annex/Texts/Shr/F1/default/



Tiina Sulg

William Shakespeare’i pilt on pärit: http://www.toonpool.com/cartoons/Shakespeare_3424#img9