Raamatukava

„Lahendamata juhtum. Pudelipost“ pühapäeval, 17. detsembril kell 22.05 ETV-s

In raamatukava on 12/12/2017 at 16:11

Jõhkrad kuriteod, piinamised, inimröövid ja mõrvad tõmbavad samamoodi ligi nagu uue ostukeskuse avamine Tartu kesklinnas. Meid võrgutavad mõtted inimese aju pimedatest keerdtreppidest psühhoosini; või adumine, et see juhtub kellegi teisega ning meie saame seda valu nautida oma kodu turvalises rüppes; või oleme me kaotanud elemntaarse empaatia ning püüame seda taastoota inimeste kannatustest lugedes…. Ma ei tea. Igatahes on Põhjamaade kirjanike viljeldav crime noir jõudnud televaatajateni järjekordse filmisarjana.

„Lahendamata juhtum. Pudelipost“ on sarja kolmas osa, kuid vabalt vaadatav ka täiesti eraldiseisvana. 2016. aastal valminud Hans Petter Molandi film on sarja kõige julmem ja tumedam, kuid filmi visuaalne keel on täis paradoksaalselt palju päikesepaistet, mis annab tegevustikule äraspidiselt võika varjundi. Kaks politseinikku, uurija Carl Morck ja tema abiline Assad, kes töötavad lahendamata juhtumite osakonnas Q, asuvad järjekordse mineviku müsteeriumi kallale. Järjekordselt tuuakse vaatajateni Põhjamaade ühiskonna pahupool ehk tahtmatus näidata oma häda/häbi maailmale. Seekord tegutsetakse fundamentalistlike kristlaste südametunnistuse radadel.

Jussi Adler-Olseni „Osakond Q“ sari on ammu juba lugejate hulgas populaarsust kogunud, kuid tema raamatud ei ole agathachristieliku peenutseva pärastlõunase tee kõrvane. Ta ründab rõlge otsekohesusega taani ühiskonna varjatud poolt, tuues maailma palgete ette tahke, millest inimesed ei ole isegi julgenud mõelda. Ta psühhologiseerib nii keskkonda kui ka karaktereid, ja on seetõttu ääretult põnev lugemisvara.

Adler-Olseni kolmas „Osakond Q“ raamat pälvis Skandinaavia krimikirjanduse auhinna Klaasvõti, mille varasemalt on pälvinud Stieg Larssoni „Purustatud õhuloss“ ja Johan Theorini „Öine lumetorm“.

Liis Pallon

Advertisements

“Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus” kolmapäeval, 6. detsembril kell 21.35 ETV2s

In raamatukava on 06/12/2017 at 17:08

Tutvustus: Olli Mäki (sünd 1936) on endine Soome poksija, neljakordne Soome meister, Euroopa meister ja ainus Soome poksija, kes on võitnud Euroopa meistri tiitli nii harrastajana kui ka hiljem elukutselisena. Film temast põhineb tõsielulool, keskendudes aastale 1962, kui Olli Mäkil oli võimalus saada sulgkaalus maailmameistriks. Unistuste püüdmiseks tulnuks tal alistada David Moore. Kõik oli toona Olli triumfiks valmis… põhjamaa poja südames tuksus aga selleks hetkeks juba armastus Raija vastu… Soe, südamlik ja stiilne, soome huumor tema muhedamal kujul, sissevaade (veel üsna amatöörlikku) ajastu spordimaailma koos absurdivinjettidega. Režissöör Joho Kuosmaneni on meedias nimetatud Soome kõige tuntuma filmitegija Aki Kaurismäki järeltulijaks. Soome filmiauhinna Jussi jagamistel tegi film üsna puhta töö, Euroopa filmiauhindade seast toodi „aasta avastuse“ tiitel, Torontost nominatsioon ja Cannes’ist programmi Un Certain Regard võit. Režissöör Juho Kuosmanen, osades Jarkko Lahti, Oona Airola Eero Milonoff jt.

Võin julgelt väita, et see on film, mida mulle möödunud aastal kõige rohkem soovitati. Ei möödunud vist nädalatki ilma, et keegi sõpradest-tuttavatest poleks seda linateost maininud. Seda tegid ka need, kes tegelikult ju väga hästi teavad, et mulle komöödiad ei istu. No nüüd on vist kätte jõudnud see hetk, kui pean selle filmi ikkagi ära vaatama. Pühendan selle vaatamise Soome 100. sünnipäevale – paremat põhjust tavapärasest mugavustsoonist välja murda ei leia just iga päev! Üldse on ETV ja ETV2 pühendanud terve käimasoleva nädala Soome 100 tähistamisele, nii et pea iga päev on telekas midagi Soomes toodetut.

Nagu öeldud on tegu komöödiaga, mille peategelaseks on endine Soome poksija Olli Mäki. Soome poksist pole ma küll midagi kuulnud. Suusatamine, jäähoki, F1 – seal on soomlasi palju ja ka medaleid on toodud kodumaale piisavas koguses. Aga vot poksi kohta ma ei tea, kuigi ega ma ka Eesti poksi koha pealt pean vastuse võlgu jääma. Nagu eelnevast jutust arvata võib, ei ole eesti keeles Olli Mäki kohta infot just kuigi palju saadaval. Mulle endalegi üllatuseks eksisteerib sportlase Vikipeedia leht. Sealt saab lisaks sünniajale teada, et tegu on neljakordse Soome meistriga, kes 1959. aastal tuli ka Euroopa meistriks.  Peale filmi on Olli Mäki kõndinud ka teatrilaval – 2010. aastal Kokkola linnateatri etenduses „Suurim unistus” („Unelmista suurin”, sutor Sami Parkkinen). Soome Vikipeedia lehelt võib näha ka viidet raamatule, kus Mäki elust juttu: Erkki Jänkä „Olli Mäki: Nyrkkeilijä”. Seda teost linnaraamatukogust paraku ei leia.

Film on mustvalge ning nagu kirjutati Sirbis :”Esitab vaatajale rõõmsameelset nägemust kadunud maailmast, kus tehnoloogia ei olnud meie teadvuse ja kehade endale allutamises nii edukas kui täna. See on nii mõneski mõttes aegunud maailm, mida ei pruukinud ju tegelikult päris sellisel kujul ka kunagi olemas olla. Või täpsemini, ega ei olnudki. On ju see maailm siin filmis loodud tagantjärele.”

Treiler:

 

 

Irina Möldre

“Eluaur” kolmapäeval, 6. detsembril kell 23.00 ETVs

In raamatukava on 05/12/2017 at 19:00

Tutvustus: Mehed istuvad saunas ja räägivad avameelselt ning otse südamest. Roostes keriste kuumuses puhastavad soome mehed nii ihu kui ka hinge. Filmis külastatakse mitmesuguseid saunu üle Soome ja kuulatakse liigutavaid lugusid armastusest, surmast, sündimisest, sõprusest – ühesõnaga, elust. Film paljastab mehe hinge kogu selle alastuses ja maalib poeetilise portree soome mehest. Film sai 2010. aastal XXIV Pärnu Filmifestivali žürii peaauhinna parima kunstilise teostuse eest. Autorid Joonas Berghäll ja Mika Hotakainen.

Saun on püha koht nii eestlaste kui ka soomlaste jaoks. Minu jaoks seostuvad saunaga ikka mälestused lapsepõlvest ja maakohas veedetud suveõhtutest. Talvel ma maale ei sattunud ja seetõttu ei oska ka talvise saunaskäigu kohta midagi sügavat öelda. Lapsed möllasid ikka niisama, vett lendas kõikjale ja üldse oli väga mõnus. Ema ja teised naised rääkisid täiskasvanute juttu, millele tähelepanu pöörata polnud mõtet. Nüüd olen ise täiskasvanud ja kui satun sauna, siis räägin omakorda olulisi suurte inimeste jutte. Räägin kõigest, saun on ideaalne koht pikemate debattide mahapidamiseks. Meeste saunaaeg algas tavaliselt peale naisi ja kestis hiliste öötundideni. Alati oli kaasas paras kogus märjukest, et jutt ikka korralikult jookseks. Rohkemat ma ei teagi, sest ega nendest juttudest väljaspool sauna meie pere mehed väga ei rääkinud.  Mida aga räägivad soome mehed? Kirjelduse põhjal võiks vist oletada, et teemad on umbkaudu samad, mis ka eesti meestel – ikka sõprus, armastus, pere, ajalugu, poliitika jne. Tundub, et täitsa vaatamist vääriv film.

Sauna kohta on küllaga raamatuid, nii ehitust kui ka saunaskäiku lahkavaid. Minu soovitus oleks siiski ise ikka saunas käia ja seal oma lugusid jutustada!

Treiler:

Irina Möldre