Raamatukava

“Ring” Cinamonis, Ekraanis ja Lõunakeskuse Apollo kinos

In raamatukava on 23/05/2017 at 09:42

Alustuseks: eelista Dave Eggersi raamatut. Nagu ikka, on raamat ju see kõige põhjalikum, kõige kaasahaaravam, kõige rohkem kirjaniku poolt loodut edastav.

Edasi mine juba kinokunstnike poolt loodud visuaalset teost nautima.

Ekaanilt saab imetleda peaosades Emma Watsonit (“Harry Potter”) ja kahe Oscariga pärjatud Tom Hanksi.

“Kui Mae palgatakse tööle maailma suurimasse ja võimsamasse tehnoloogia- ja sotsiaalmeediafirmasse, on see talle kui elu võimalus,” kirjutab Kinoveeb. “Karjääriredelil tõustes julgustab firma asutaja Eamon Bailey teda osalema uudses eksperimendis, mis liigutab privaatsuse, eetika ja viimaks ka isikliku vabaduse piire. Mae osalus eksperimendis ja ta iga otsus hakkavad mõjutama ta sõprade, perekonna ning inimkonna elu ja tulevikku.”

Maailma haarab aina rohkem hullus näha teiste era- ja tööelu ning jagada omi igapäevaseid tegemisi. Kus on aga piir? Kas inimene on võimeline eksisteerima ilma privaatsuseta?

Ring on ülimalt suur firma, mis tahab kõike ja kõiki haarata oma tehnoloogiasse. Töötajate elu on justkui imeline — palju tegevusi tööväliseks ajaks: peod, kontserdid, koosviibimised… Samuti arvatakse oma loodud tehnoloogiaga tegevat kogu maailma elu vaid paremaks. Riputame kõikjale maailmas üles tillukesed kaamerad ja ükski „pahalane” pole enam varjatud… Kui kaua on selline tegevus jätkusuutlik?

Tuleb nentida, et ehkki tegu on ulmeraamatu põhjal vändatud ulmefilmiga, ei ole Suure Venna teema eriti just tänapäeval midagi nii hirmus ulmelist. Kuhu jõuavad oma tegemistega näiteks Facebook ja Google, seda me täna ju veel ei tea …

Võib kindlalt öelda, et esimene osa raamatust/filmist paneb pikisilmi ootama järgmist. Sest lõpplahendus on kaunis üllatav. Mis siis ikkagi edasi saab ja kas maailm saab päästetud?!

Vaadatav:
Cinamon https://cinamon.ee/film/ring/
Tartu Ekraan http://www.forumcinemas.ee/Event/301059/
Apollo kino http://www.apollokino.ee/Event/3166/

Treiler:

Triin Võsoberg

“Kedi” esmaspäeval, 22. mail kell 19:00 Elektriteatris

In raamatukava on 22/05/2017 at 15:58

Filmi tutvustus: “Kedi” on imearmas dokumentaalfilm Istanbuli tänavakassidest, mis võlub vaatajaid isepäisete kiisude ja nende inimestega.Suurlinn Istanbul on koduks tuhandetele kassidele, kes jõlguvad omanikuta mööda tänavaid ja kelle ellujäämine sõltub nii nende endi kavalusest kui võõraste lahkusest. Nad on osa metropoli igapäevaelust ja pakuvad seltskonda inimestele, keda nad on otsustanud endale lähedale lasta. Dokfilm jälgib meisterliku kaameratöö abil seitsme kassi argipäeva ja viib meid restoranidesse, kodudesse, turule, hiirejahile, pappkastidesse, hoovidesse ja mujalegi. Läbi inimeste, kes kasside käekäigu eest hoolt kannavad, kuuleme mõtisklusi linna- ja hingeelust ning kiisude iseloomust ja olulisusest. Tugeva nunnufaktoriga film näitab, et lootus, headus ja rõõm pole maailmast kuhugi kadunud.

Kõige tuntum tänavakass on tõenäoliselt Bob, kellest on kirjutatud mitu raamatut — James Boweni “Tänavakass Bob“, “Bobi maailm : ühe mehe ja tema tänavakassi uued seiklused” ja “Kingitus Bobilt ehk Lugu sellest, kuidas tänavakass aitas ühel mehel mõista jõulude tõelist mõtet” — ning on tehtud ka mängufilm, Bobiga peaosas.

Tänavakasse aitavad paljud head inimesed ja mõned neist on tundnud vajadust organiseeruda, Eestis tegutsevad näiteks Tartu Kassikaitse, Pesaleidja, Kassiabi, Eesti Loomakaitse Selts. Eestis on pigem suund, et kassid kindlasti tänavalt ära saada ja püüda neile võimalikult ruttu päris oma kodu leida, vahepeatuseks hoiukodud ja kassitoad. Riias on asja püütud lahendada tänavakassidele turvaliste peatuspaikade ehitamisega (vt kõrvalolevat pilti).

Sellest, et kassid on lõpmatult võrratud, võib lõpmatuseni rääkida :) Ja nad annavad jätkuvalt ainest nii raamatutele, filmidele, joonistustele kui skulptuuridele. Üks näitusemeenutus meie lugemissoovituse blogist.

Ja kõigile neile, kes kassivõtmist kaaluvad, soovitan mõelda, et tuleb küll arvestada, et iga kass on omamoodi iseloomu ja kiiksuga, aga üldiselt saavad nad omadega vägagi hästi hakkama ja kohanevad uute omanikega päris kenasti ning nendega on tegelikult vähem muret kui arvata võiks ja rohkem rõõmu kui loota oskaks ja mind ei pane enam üldse imestama, et vanad egiptlased neist nii väga hoolisid.

Muusikapalana üks lugu tõlkes “tänavakasside” nime kandvalt bändilt:

Ja Vennaskonna “Kassid ja koerad”:

Tiina Sulg

 

 

“Müürililleks olemise iseärasused” laupäeval, 20.mail kell 23.40 Kanal 2-s ja “Paberlinnad” samal ajal, kell 22.20 TV3-s

In raamatukava on 18/05/2017 at 19:27

Kumba siis vaadata? Ühe ajupoolkeraga üht ja teisega teist, et mitte eelistada teist kommertskanalit kolmandale? Mõlemad filmid on valminud samanimeliste noorteromaanide põhjal. Vähemalt “Müürilill” paistab olevat algupäranditruu. Raamatu autor Stephen Chbosky kirjutas ja lavastas ka filmi.

“Paberlinnad” räägib noormehest, kes tegeleb liiga palju koolitükkidega ja on armunud salapära looridesse mähitud naabriplikasse. Ühel ööl veab viimane ta seiklusse, mis meenutab väga Avril Lavigne’i muusikavideot. Tänu sellele satub vaene poiss (enda standardite järgi) suurushullustusse ja hakkab märke tõlgendama. Oh neid armunuid! Et ka natuke selgemat keelt rääkida, tegemist on täitsa ausa filmiga, milles ei puudu tavapärased kolledžifilmi elemendid, kuid ei lange konventsionaalsesse balliõhtu muinasjuttu. Selle asemel personifitseeritakse müüt inimeseks ja ilusa lõpu alternatiiviks pakutakse tänast päeva.

“Müürililleks olemise iseärasused” on sarnane suureks kasvamise lugu, milles pööratakse suurt rõhku traumaatiliste sündmuste mõjule isiku kujunemisel. Filmi peategelane võetakse vastu kõige tõhusamasse Freudi patsientide tugigruppi – sõpruskonda. Kaugeltki mitte kõik kapseldunud ihasid ja mälestusi kandvad inimesed ei ole diagnoositud ega vaja ravi. Sellegipoolest vajavad nad sama, mida kõik ülejäänud inimesed. Mõistmist, tunnustust, kuuluvustunnet ja mis ehk kõige olulisem, unustamatuid hetki, mille järgi ennast muude iseärasuste kõrval defineerima hakata, pakub film küllaga.

Mõlemas filmis, aga eriti just viimases, mängib olulist rolli (pop)kultuur, mille kanda on tegelik vastutus kasvava noorsoo ees. Tunnistan, et noortele suunatud teoste kuvand ei ole minu jaoks kõige parem olnud. Tunnistan oma viga, neil on koht inimese elus, nagu on eksimusel koht vabaduse ja vastutuse vahel ning seda peaks häbenema sama palju, nagu tuntakse piinlikkust esimese armastuse klišeede pärast. Siiski jääb mõlemas teoses kõlama, et raamatud ja filmid ei saa asendada noorust. Neil on ainult ettevalmistav ja reflekteeriv roll millestki, mis on kuskil mujal – meie ümber, meie vahel ja meie sees. Kumba filmi siis vaadata? On laupäeva õhtu.

Sander Kaasik