Raamatukava

„Tunnid”, neljapäeval, 2. juulil kell 22.00 Kanal 2-s

In raamatukava on 30/06/2020 at 16:11

Seda 2003. aastal valminud filmi saavad noored vaadata kui täiesti uut ja vanemad kui vähem- või rohkem unustatud vana. Mul on kõige selgemad mälestused Nicole Kidmani ninast, mis muutis näitlejanna äratundmatuks ja oma rollis iseäranis veenvaks.
Tegemist on haarava draamaga, paralleelselt kulgevad kolm erinevat lugu kolmel erineval ajal, mis on omavahel seotud ühe raamatu kaudu. Virginia Woolf (Nicole Kidman) võitleb masendusega, kirjutades romaani „Proua Dalloway” , 1950ndate koduperenaine (Julianne Moore) loeb sedasama raamatut ning hindab ümber oma elu armastava abikaasa ja väikese poja seltsis. Tänapäevase loo peategelane on edukas kirjastaja (Meryl Streep), kelle hüüdnimi on proua Dalloway ja kes organiseerib suurt pidu oma AIDSi-haigele sõbrale (Ed Harris) .
Film on pärjatud Oscari (Nicol Kidman) ja Kuldgloobustega (Nicol Kidman + parim film), lisaks veel 41 võitu 125 nominatsiooni, mina ja Bafta hindasime helilooja Philip Glassi panust. Veel pälvisid Oscarile nimetamise:  kõrvalosatäitjad Ed Harris , kellel neid selle filmiga kokku 4  ja Julianne Moor, sellega kokku 3, helilooja, raamatu stsenaariumiks kirjutaja, kostüümikunstnik (aga miks mitte grimm?) ning režissöör Stephen Daldry, kes enne „Tunde” meisterdas valmis „Billy Ellioti” ja mõned aastad hiljem „Ettelugeja”, kõik kolm Oscari kandidaadid.
Ega ainult film menukas pole, filmi aluseks olnud samanimelise romaani eest on Michael Cunningham 1999. aastal pälvinud Faulkneri ja Pulitzeri auhinna.
Meilt saab lugeda ka autori teisi raamatuid, millest „Kodu maailma lõpus” on samuti aluseks samanimelisele filmile.
Ka Virginia Woolfi raamatud on lugejate jaoks olemas.

Kaja Kleimann

„Noored kuked” reedel, 19. juunil kell 21.30 ETV2-s

In raamatukava on 17/06/2020 at 13:38

Sisututvustuse järgi ei ole see film kindlasti nõrganärvilistele, aga vaatajad on hinnanud seda 7.6 palliga ning selles mängib hulk häid näitlejaid. Komistasin lause otsa, mis väidab, et selles on Brad Pitti alahinnatud meistriteos. Režissöör Barry Levinsoni  filmidest on tuttavad kindlasti näiteks “Vihmamees” ja “Tere hommikust, Vietnam!” Filmi muusika oli nomineeritud Oscarile.
Lorenzo Carcaterra – sõpradele Shakes, Michael Sullivan, Tommy Marcano ja John Reilly on lahutamatud sõbrad, kes kasvavad üles mitte eriti heas piirkonnas, seda kutsutakse Põrgu köögiks (Hell’s Kitchen, asub Manhattani lääneosas). Neil on rasked kodused elutingimused ja kerged kalduvused pätlusele, kuid nad pole südames halvad, neile on eeskujuks ja püüab neid õigel teel hoida Robert de Niro kehastatud preester Bobby Carelli, kelle enda minevik sisaldab samuti mingit sorti kuritegevust.
Kui üks poiste vempudest lõpeb halvasti, saadetakse nad noortele mõeldud parandusasutusse, karistusajad on erinevad, Shakesi karistus on lühim, pool aastat. Neile saab osaks vägivald ja väärkohtlemine, sest neli valvurit kasutavad poisse oma lõbuks ära. (Kui tihti Kevin Bacon üldse positiivset tegelast mänginud on?) Poisid lepivad kokku, et ei räägi juhtunust iialgi kellelegi ega puuduta teemat ka omavahel. Kuid aastaid hiljem kohtavad sõpradest kaks ühte valvuritest ja tapavad ta. Järgnev kohtuistung toob lapsepõlvesõbrad taas kokku. Lugu jutustatakse ajakirjanikuks saanud Shakesi poolt. Kas kättemaks toob lunastuse? Kas noorelt suremine on sellise keskkonna puhul paratamatu? Need küsimused tekkisid mul sisukokkuvõtet lugedes ja ma ei tea, kas film neile vastab, aga küsimused on igatahes olemas.

 Film on valminud Lorenzo Carcaterra 1995. aastal valminud samanimelise (originaali pealkiri „Sleepers”, eesti keelde tõlkimata) raamatu põhjal ja kuna autor esineb filmis omaenda nimega, peavad pooled arutelud filmi üle peaküsimuseks, millise määrani filmis kujutatu elutõele vastab. Teine pool arvab, et sellel pole mingit tähtsust ja parem, kui see ei oleks tõsi olnud.

Eesti keeles saab kirjanikult lugeda põnevikku „Paradiisilinn”

Kaja Kleimann

 

“Avastamata arvud” laupäeval, 13. juunil kell 23.30 TV3-s

In raamatukava on 11/06/2020 at 16:35

Tõestisündinud lool põhinev film, mis räägib kolmest vapustavast naisest, kes tõusid NASA karjääriredelil hüppeliselt, kuna nad lahendasid kosmoselendude suurima probleemi: kuidas turvaliselt õhku tõusta ning  Maale naasta. Ületades kõik raskused, suutsid Dorothy Vaughan, Mary Jackson ja Katherine Johnson teha tõeks midagi ennenägematut ning kirjutada end mitte ainult USA, vaid kogu maailma ajalukku.

Kas tänapäeval suudab keegi ette kujutada, et need naised mitte ei töötanud arvutiga, vaid töötasid arvutina. Kosmoseajastu alguses tehti kõik arvutused käsitsi! Kui NASA juba hakkas arvuteid kasutama, teatas kosmonaut John Glenn, et ta usub neid alles pärast seda, kui Katherine Johnson arvutused üle kontrollib.
Vaatajatelt filmile antud hinne on 7.8 , see on võitnud hulga auhindu ja nomineeritud veel rohkematele, sh kolmele Oscarile. Film on valminud samanimelise raamatu ainetel, raamatu autori Margot Lee Shetterly isa oli NASA teadlane, kes töötas koos raamatu peategelastega. Raamatut lugedes saab ilmselt hoopis teistsuguse (ja suurema) pildi, sest nagu kirjanik isegi möönab, saab ta aru, et filmi ei saa teha kolmesaja tegelasega, kes kõik sama asja heaks töötavad, kuid film peaks olema väga inspireeriv vaatamine.

Raamatut saab lugeda vaid võrguteavikuna Tallinna Keskraamatukogus.

Väike sissejuhatus kolme naise elulugudesse:
Dorothy Vaughan (1910-2008) oli esimene afroameeriklanna, kes saavutas juhtiva koha NASA-s. Alustas ta oma tööd NACA-s (National Advisory Committee for Aeronautics) 1943. aastal, hiljem juhtis West Computersi nimelist üksust Langley uurimiskeskuses. Teise maailmasõja ajal läks armeesse nii palju mehi, et oldi sunnitud tööle võtma ka naismatemaatikuid, isegi mustanahalisi, nemad asusid kompleksi lääne- ja valged idaosas, sellest ka nimi. Kui 1935. aastal oli uurimiskeskuses tööl 5 naist, siis 1946. aastaks oli naissoost inimarvuteid juba umbes 400. Neile anti teine ametinimetus ja maksti samaväärse töö eest peaaegu kaks korda vähem kui meestele. Dorothy Vaughan töötas Langelys 1948-1971, kuni pensionileminekuni. Postuumselt anti talle 2019. aastal Kongressi kuldmedal ja tema nimi anti ühele Kuu kraatrile. Tal oli kuus last.
Mary Jackson (1921-2005) alustas samas osakonnas, temast sai 1958. aastal esimene afroameeriklannast insener NASAs ja 2019 sai ta samuti Kongressi kuldmedali. Kahe lapse ema.
Katherine Johnson (1918-2020) alustas 1953. aastal samuti inimarvutina lennuandmete analüüsimisel, kuid pärast seda kui ta oli teises (meeste) osakonnas ajutiselt abiks olnud ja oma analüütilise geomeetria oskusega muljet avaldanud, „unustati” ta vanale tööle tagasi saata. 1958-1986 töötas ta NASAs, arvutades lennutrajektoore erinevatele lendudele. Tema arvutatud on Ameerika esimene mehitatud kosmoselend 1961. aastal, samuti Apollo 11, Apollo 13 jt.  2019. a sai ta Kongressi kuldmedali. Tal oli kolm last. Filmi tutvustuse kohaselt on põhirõhk just tema tegelaskujul. Ta lahkus meie hulgast tänavu talvel 101 aasta vanuselt.

Lisaks võiks ju lugeda ka eesti tublidest naistest – näiteks Ene Ergmast on kirjutatud raamat “Kosmosemutt”.

Kaja Kleimann