Raamatukava

„Whitney lugu“ laupäeval, 19. mail kell 15 Kanal2s

In raamatukava on 17/05/2018 at 08:17

Ma loodan, et kõik on jõudnud juba taastuda Prima Vista kirjanduslikest bakhanaalidest, ning on valmis uuteks vallutusteks linade peal ja vahel. Mai on vaimse tervise kuu, ja sellest lähtuvalt valisin ma ka filmi.

Millegi pärast on meie ühiskond kujunenud selliseks, et Vallo süüfilise ravi ja Mare emaka eemaldus tunduvad sotsiaalses suhtluses kergemini seeditavad olevat, kui Imbi pihtimus, et tal on eluisu otsas. Viimase välja ütlemisel võib kuulda lausa 2 kilomeetri kaugusel olevat südamestimulaatorit. Nii piinlikult vaikseks jääb siis kõik. Tõsi on aga see, et enamike inimeste vaimne tervis võib nende elu ajal nõrgeneda – sellele tuleb tähelepanu pöörata ja sellest tuleb rääkida. Mida rohkem me võtame sõna teemadel, mis tekitavad meis häbi (sõltuvusprobleemid, depressioon, toitumishäired, lähisuhtevägivald jne), seda kiiremini julgevad inimesed abi küsida.

Whitney Houston oli üks läbi aegade kuulsamaid ja edukamaid naislauljaid. Mustanahalise naisena läbi lüüa valdavalt valgetest koosnevas muusikamaailmas on mõõtmatult raske. Suurema publiku ette jõudis ta 80ndatel ning see teekond kestis 2012. aastani, kui ta õnnetul kombel ühes hotellis vanni uppus. Kuidagi melodramaatiline lõpp nii suurele diivale?! Ja ikkagi välditav…

2015. aastal Angela Basseti lavastatud telefilm „Whitney lugu“ kirjeldab perioodi lauljanna elus aastatel 1989-1994. Määrava tähtsusega saatuslikul eluperioodil kohtus ta oma (endise)abikaasa Bobby Browniga, astus üles filmis “Ihukaitsja” ning saavutas selle kaudu rahvusvahelise kuulsuse. Sellesse eluperioodi jääb ka kokaiinisõltuvuse algus ja nurisünnitus ning sellega kaasnenud vaimne trauma, mis jäid Whitneyt kurva meloodiana elu lõpuni saatma. Probleeme, mida film puudutab, on mitu — sõltuvus, lähisuhtevägivald, depressioon, söömishäired.

Film ise on saanud väga keskpäraseid hinnanguid, kuid vahelduseks ületreenitud ja ülespuhutud superkangelastele ning oma naba imetlevatele valgetele meeskunstnikele, kes millegi pärast on ikka veel relevantsed, sobib ta imehästi.

Whitney Houstonist on kirjutet raamatuid, kuid eestikeelseina neid pole ilmunud. Meedia vahendusel saab endale aga kujundada teatud narratiivi tema elust ja tööst. Wikipediast saab lugeda lisaks filmi  ja väga põhjalikult tema elu, karjääri kohta. Soovitan kolada ka sellisel leheküljel nagu http://peaasi.ee/ , kus saab lisainformatsiooni erinevate vaimsete häirete kohta, kontrollida testi abil enda vaimset heaolu, küsida ja saada adekvaatset abi. Emotsioonaalset tuge leiab ka leheküljelt https://www.eluliin.ee/, kus on väljas erinevad telefoninumbrid, kuhu vajadusel helistada.

Liis Pallon

Advertisements

“Ettemääratus” neljapäeval, 10. mail kell 00.25 ETV2s

In raamatukava on 09/05/2018 at 20:42

Õudusfilmide poolest tuntud vendadel Spierigitel on õnnestunud vändata üks uskumatult hea ulmefilm. Nende teisi filme vaatama mind siiski ei kutsu. Diskrimineerin õudusžanri selleks liialt. Psühholoogiline triller – siit võib midagi huvitavat tulla; must huumor – nämma. Lihtsalt ei suuda oma piiratuse juures mõista, kui geniaalne on see, et kirvega näo ees vehkimine ja liigeste lahti kruvimine tekitavad reaktsiooni, vastavalt hirm-vastikus. Olgu, kui mitte geniaalne, siis vähemasti hea meelelahutus. (Kui kellelgi, kelle maitset solvasin, õnnestub mind kommentaarides ümber veenda, väljendan oma häbi nagu samurai.) Võib-olla vennad lihtsalt ei teadnud, millesse ennast mässivad. Film põhineb Robert A. Heinleini novellil “Kõik teie zombid”, millel on tegelikult zombidega õige vähe pistmist.

Film jääb Heinleini lühijutule truuks, olles seejuures põnev ja rõhutades aspekte, mis võivad novelli lugemisel tahaplaanile jääda. Vennad suutsid õuduselementidest praktiliselt loobuda ja ka ulmet on teostes kahekümne kolme kilo, ehk ühe ajamasina jagu. Aja paradoksid on ulmekirjanike meelisaines. Heinlein läheb sellest kaugemale. Ta pihib endaks saamise loo ja annab mööda lennates turgutava kõrvakiilu saatuselastest hipidele ja determinismi umbsõlmedesse takerdunud mõtlejatele. Puff, tänud. Mul küll oli seda vaja. Annan edasi.

Seda lühijuttu minu teada raamatukogus ei ole. Võib otsida internetiavarustest. Teisi Heinleini teoseid leiab küll.

Sander Kaasik

“Philip Roth. Ühe loomingu biograafia” neljapäeval, 10. mail kell 23:30 ETV2s

In raamatukava on 09/05/2018 at 20:26

Philip Roth on Ameerika kirjanduse 20. sajandi teise poole üks suurimaid loojaid. Film paneb punkti kirjaniku viimaste aastate intervjuudesarjale, milles ta selgitab, miks otsustas kirjutamisest loobuda. Roth meenutab oma elu ja loomingut ning avab oma šedöövrite tagamaid. Iga kirjaniku eluetappi kroonib mõni meistriteos, mis on pälvinud maineka auhinna, nende seas Pulitzeri, Franz Kafka, Bookeri auhinna. Filmis näeme kirjaniku eraarhiivi avaldamata dokumente, dokumentaalkaadreid kirjaniku pika elu eri perioodidest ning külastame temaga seotud paiku.

Kui lihtne on piiramatu tõlgendusvabaduse juures armuda enda kui kaasautori sädelevasse mõttemaailma. Seepärast ongi vahel hädavajalikult värskendav kuulata kirjanikke, kes on nõus avama oma loomise motiive.

Philip Roth’i raamatuid leiab raamatukogust.

Sander Kaasik