Raamatukava

Jõulude paiku teles

In raamatukava on 22/12/2018 at 15:37

Pühade eel, ajal ja järel näidatakse tohutult palju filme, multifilme ja dokumentaalfilme, mis kirjandusega seotud – alates Pettsoni multikatest ja Agata Christie kriminaallugudest ja lõpetades muinasjuttude ümbertöötlustega nagu “Lumivalgeke ja kütt”, mis kavas teisipäeval, 25. detsembril kell 22 Kanal 2-s. Enamasti on tegemist juba palju kordi nähtud filmidega, seega viitan vaid mõnedele, kas just kindlasti tele-esilinastustele, aga vähemalt üpris  uutele filmidele, mis siin siiski tutvustatud on, aga kinodes jooksmise ajal.

Pühapäeval, 23. detsembril kell 11 ja laupäeval, 29. detsembril kell 12.35 ETV2-s “Harry Potter. Võlukunsti ajalugu.”Filmi tutvustatakse nii: Maagiliste teadmiste otsimine on inimkonda aegade algusest saadik võlunud. Harry Potteri saagas lõi kirjanik J. K. Rowling tänapäeva ilukirjanduse ühe lummavama võlumaailma. Briti Raamatukogu viimaste aegade näituste hulka kuuluvad näiteks Shakespeare’ile, Miltonile ja Austenile pühendatud näitused. J. K. Rowling on esimene elav kirjanik, kelle loomingu (ja võlukunsti ajaloo seoste kohta) korraldati näitus. J. K. Rowling tutvus vanade alkeemia ja muude maagiliste kunstide alaste käsikirjade ning võlukunstis kasutatud esemetega. Filmis antakse ülevaade teaduse ja maagia sõlmumisest kogu ajaloo vältel. Tutvustatakse kirjutisi tarkade kivi, taimetõmmiste, katelde, luudade, kaitseloitsude jms kohta. Briti Raamatukogus on ka hulk maagilisi esemeid: ehtsaid nõialuudasid, -katlaid, ennustusluid, kuivatatud kasse, tõrvatud päid jms. Filmist jääb kõlama Rowlingi usk, et kõik algab kirjasõnast ja ka lõpeb sellega – raamatukogust leiab vastuse kõigile küsimustele.

Kolmapäeval, 26. detsembril kell 16.20 TV 3-s “Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele”.

Muutunud on niipalju, et vaatajate hulga kasvades on imdb. com’i hinne lahjenenud (film ise kindlasti mitte!) ja eesti keeles on nüüd olemas kõik kolm filmi aluseks olnud raamatut.

26. detsembril kell 21.30 TV6-s “Paberlinnad”, mis valminud noorte seas väga populaarse autori John Greeni samanimelise raamatu põhjal.

Neljapäeval, 27. detsembril kell 21.30 ETV-s Astrid Lindgreni rääkimata lugu, mida tutvustasime PÖFFi ajal. Muidugi leiab kavast ka Lindgreni juttude põhiseid filme.

Kaja Kleimann

 

Advertisements

“Johnny English asub vastulöögile” kinodes

In raamatukava on 02/11/2018 at 13:00

Uue Johnny Englishi filmi kangelasteks on taaskord spioonid, šovinistlikud saurused, keda kaasaegses maailmas enam keegi ei vaja. Ehk ainult siis, kui internet peaks ära minema.

Seeria kolmandas osas peab English kodumaa kutsel jätma katki noorte luurajate koolitamise ja andma natuke õpetust uue põlvkonna pahalastele. Tõelise inglise härrasmehena rakendab ta loomulikult traditsioonilisi meetodeid. Need õppetunnid juba nii kergelt ei unune. Uba on selles, et parodeeritakse muudki peale vanade spioonifilmide. Kui esimeses osas heideti nalja monarhia rudimentide üle, siis kolmandas filmis tuntakse kaasa kaasaja veidrustele. Tuttavaid nägusid ei pea kaua ootama ning teemad, nagu nutisõltuvus ja digikompleksid, kõnetavad e-riigi kodanikke ehk isegi rohkem kui vanal villasel Inglismaal. Võrreldes eelkäijast zen-thrilleriga (“Johnny English: taassünd”) on film ka palju naljakam. Endiselt on tegemist briti huumoriga, mille väärikus seisneb sõnavabaduse ja moraalsuse maitsekas koosluses. Loodetavasti räägib maailm endiselt inglastega sama keelt.

Eelmise jutu lõpetuseks ja meedianädala raames pean sobivaks juhtida tähelepanu sellele, et internetiohud ei ähvarda ainult pahaaimamatuid lapsi, vaid ka täiskasvanuid, kes kuuluvad ehk isegi suuremasse riskigruppi. Et varitsevate ohtudega paremini kursis olla, soovitan lugeda ennekõike lapsevanematele suunatud terve mõistuse paroodiat. Need pereisad, kes filmi pole näinud, ei tohiks lasta end heidutada madalast seksiskoorist (ainult kolm punkti viiest): Kümne aasta tagune Bonditüdruk Olga Kurylenko ei kuulu siiski filmi sihilike anakronismide hulka.

Tartu Linnaraamatukogu küll digikomplekside all ei kannata. Tõelise mister Beanina võib end tunda Annelinnas asuva virtuaalreaalsuse komplekti abil. Mikrofilmi digitaliseerimiseks või isikliku relva 3D-printimiseks mine keskkogu tehnikaosakonda.
Tähelepanu! Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona valmistamine nõuab eelnevat politsei väljastatud tegevusloa olemasolu ja ilma tegevusloata tulirelvade valmistamine on kriminaalkorras karistatav süütegu.(geenius.ee)

Kui internet tõesti peaks ära minema, leiab raamatukogust ka Ian Flemingi Bondi-raamatuid.
Tähelepanu! Ilma lugejaks registreerumata raamatuid koju laenutada ei saa.

Sander Kaasik

„Christopher Robin ja Karupoeg Puhh” Cinamonis, Ekraanis ja Apollo kinos

In raamatukava on 27/10/2018 at 15:47

Karupoeg Puhh (Winnie the Pooh) tuletab igas vanuses kinokülastajale meelde midagi erinevat, mõnele tuleb kõige esimesena meelde pontsakas pruun karu Sojuzmultfilmist  või nõukogude perioodil väljaantud raamatust „Karupoeg Puhh”, teisele helekollane punase särgiga Disney mängukaru arvukatest raamatutest ja animatsioonidest ning kolmandale mustvalged E.H. Shepardi originaalillustratsioonid. Käesolevas filmis meenutab üks maailma tuntumaid karusid just visuaalselt seda kõige viimast varianti. Tõenäoliselt tahtlikult isegi veidi veel hallimas ja nukramas versioonis, kuigi ka seekord on tegemist Disney stuudios valminud värvifilmiga, kus karu kannab seljas lühikest punast kampsunit.

Siiski pole selle filmi peategelane vana rumal Karu, vaid hoopis täiskasvanuks saanud Christopher Robin. Lapsena oli Christopher Saja Aakri Metsa loomadele kangelase staatuses, kes teadis alati mida teha ning oskas „mitte millegi” ka väga põnevaks mänguks luua. Nüüd, täiskasvanuna on Christopher ületöötanud pereisa, kes on kaotanud elurõõmu ning ainsa eesmärgina näeb veel rohkem töötada, et kindlustada perele parem tulevik. Tööd ja distsipliini nõuab ta ka tütrelt, kes isa rõõmuks on väga tubli koolitöödes, kuid on unustanud mängulusti.

Eelnevate kirjelduste põhjal tundub film üpriski nukker ning sünge, nii et võib tekkida kahtlus, kas see on mõeldud pigem depressiooni käes kannatavatele täiskasvanutele kui koolilastele. Siiski on see kartus asjatu. Minuga koos kinosaalis filmi vaadanud lapsed, kes tõenäoliselt käisid alles algklassides, istusid rahulikult oma vanemate kõrval ja elasid Saja Aakri Metsa loomade seiklustele kaasa. Võib-olla isegi soovisid, et neil oleks ka päriselt selline karu kodus, kes oskab väga hästi teha mitte midagi nii, et sellest sünnib midagi head („doing nothing often leads to the very best of something”).

Igatahes endale jäi küll kummitama mõte, et parim päev on täna, mitte eile ega homme.

Loe ka Ralf Sauteri arvustust Postimehes.

Tsitaate filmist.

Klaari Tamm