Raamatukava

„Lincoln“ TV6-s pühapäeval, 11. detsembril kell 21.00

In raamatukava on 07/12/2016 at 14:31

lincoln1Kas ma peksan surnud hobust? Suure tõenäosusega jah. Kas see läheb mulle korda? Suure tõenäosusega ei. Seekordsed Ameerika Ühendriikide presidendi valimised lõppesid terve maailma jaoks ignorantsuse võiduga – demokraatia on küll rahva võim, kuid rahva kätte seda usaldada ei tasuks. Kui keegi nüüd tagareast hakkab kobisema, et mis see meie asi on, kes seal võidutses, siis hipsterlikult elutargalt lausuksin, et maailm on nagu üks suur organism, kui ühes kohas hakkavad rakud vohama või miski nende koodis saab rikututud, siis mõjutab see kogu organismi tervikuna. lincoln2Kas läheb amputeerimiseks, kiiritamiseks või ignoreerimiseks – seda mina õnneks ei otsusta, sest mind teades, oleksid võtted vägagi drastilised ja tagasipöördumatu iseloomuga.

Aga ma pidin kirjutama ju hoopiski Ameerika Ühendriikide 16. presidendist Abraham Lincolnist. Vaata, mis saab, kui anda naisterahvale vaba juurdepääs kõrgemale haridusele – sellist moraalitsevat märatsemist ei ole Emajõe Ateenas nähtud rahvuslikust ärkamisajast saadik. Või mis… lincoln3Steven Spielbergi kokku klopsitud ja Sir Daniel Day-Lewise näideldud eepiline ajalooline draama kujutab Lincolni viimast nelja elukuud, ja pöördelist momenti sõjast räsitud Ühendriikides. Lincolni alustatud võitlus mustanahaliste orjade sisulise, mitte ainult vormilise vabaduse eest kestab selles vastuolulises riigis siiani. Kahtlemata ei aita sellele kaasa nende uus grillkanana varem karjääri teinud president.

Film on nii visuaalselt kui ka näitlejatöölt vaimustav pärl, ajaloolisest õigsusest ei tea ma midagi. Ristikivilikult ütleks, et häda faktidele, kui nad looga kokku ei sobi. lincoln4

Liis Pallon

Raamat: Albrecht Montgelas  “Abraham Lincoln: Põhja-Ameerika Ühendriikide president, orjade vabastaja” (Eesti Kirjanduse Selts, 1933)

„Nõiakütid Hans ja Grete“ TV3-s esmaspäeval, 5. detsembril kell 23 ja teisipäeval, 6. detsembril kell 2.45

In raamatukava on 05/12/2016 at 13:45

hansjagreteposter Märulifilmidel on eriline koht minu südame filmiriiulil – ja seetõttu algabki nädal suure pauguga (millest kahjuks uut universumi ei saa). Muinasjutud olid esimesed lood, mida ma kuulsin ja lugesin, ning nende mõjul sirgus minust imevärki protagonist. Kui need kaks aga kokku panna, siis sünnib popkultuuri ja folkloori austajate jaoks midagi hunnitut.

hansjagreteraamat1812. aastal vendade Grimmide poolt kirja pandud muinasjutt „Hans ja Grete“ on alguse saanud suure tõenäosusega keskajal, kui suure nälja ajal jäeti väetid ja nõrgad lapsed maha, ning täheldati isegi kannibalismi harrastamist (mina hukka ei mõista!). „Hans ja Grete“ ning selle erinevad motiivid on levinud Venemaal, Baltimaades, Skandinaavias ja Mandri-Euroopa põhja osas. 2013. aastal jõudis vaatajateni Tommy Wirkola väga huvitav tõlgendus sellest laialt levinud loost. Nimiosades mängivad Jeremy Renner ja Gemma Arterton. Filmis räägitakse lugu täiskasvanud Hansust ja Gretest, kellest on saanud nõiakütid, ning kelle minevikku varjutab nagu ikka saladuseloor, mis rebitakse loo lõpuks ribadeks.

hansjagretefilmTaolised edasiarendused on minu arvates teretulnud lisandus erinevate lugude kujunemisel. Me ju ei tea, kuidas muutus „Hansu ja Grete“ muinasjutt kirjapanekule eelnenud viie sajandi jooksul. Äkki viibutab 17. sajandi pulstunud habemega ätt meie suunas oma rusikat… Fiktsioon ei ole tahke, vaid vedel – nais-tondipüüdjad ja Idris Elba James Bondina tekitavad minus üksnes positiivseid reaktsioone.

Liis Pallon

„Marie Krøyer” ETV-s reedel, 2. detsembril kell 21.40 ja pühapäeval, 4. detsembril kell 12.50

In raamatukava on 01/12/2016 at 08:49

taanikunstfilm2012. aastal ka Pöffi programmis olnud film on ühe tuntuima Taani päritolu režissööri Bille Augusti vändatud ajalooline draama Marie Krøyeri elust kuulsa Taani kunstniku Peder Severin Krøyeri kauni abikaasana. Olles toonases Euroopas üks väheseid õpetatud naismaalikunstnike, ei rahuldunud Marie pelgalt ilusa abikaasa rolliga. Kuigi kõrvaltvaatajatele tundub paari ja nende tütre elu kuulsas Skageni kunstnike kogukonnas harmooniline, varjutasid tegelikkuses seda mehe sagenevad maniakaalsushood.

Kui Marie armub kohalikku heliloojasse Hugo Alfvénisse, seisab ta keeruliste valikute ees. Kas olla lojaalne terviseprobleemidega abikaasale, hea ja kaitsev ema oma tütrele või jääda truuks iseendale. Kas olulisem on teiste või enda õnn?

Režissöör Bille August püüab filmikunsti vahenditega taasesitada Skageni maalide maastikke ja keskkondi ning sealset erilist valgust, mille tabamiseks kunstnikud külakesse kolisid. Tulemuseks on visuaalselt nauditav, ladusalt jutustatud ning küpse teemakäsitlusega teos.

IMDb-s on filmile antud 6,4 punkti.impressionism

Kuna eesti keeles pole raamatuid ei Marie ega Peder Severin Krøyerist ega teistest Skageni kunstnikest, jääb raamatusoovituseks lugeda mõne teise kunstniku elulugusid. Näiteks oma raamatus „Impressionism. Sissevaateid” uurib Paul Smith prantsuse impressioniste.

Kunstist ja kunstnikest rääkiva filmisoovituse lõppu sobib hästi impressionist Peder Severin Krøyeri tuntuim töö “Suveõhtu Skageni Lõunarannas. Anna Ancher ja Marie Krøyer”.

taanikunst

Anu Amor-Narits