Raamatukava

“Sanditon” Jupiteris

In raamatukava on 27/01/2021 at 11:40

Kuigi ERRi veebikanal Jupiter on juba päris kaua (alates 2020. a aprillist) käigus olnud, siis ma avastasin kanali alles selle aasta alul. Toomas Luhats on kirjutanud artiklis “ERR-i uus veebikanal Jupiter: Mis? Miks? Kellele?” täpsemalt lahti, mida ja kellele Jupiter pakub, sealt saab igaüks vaadata, kas just talle miskit põnevat on.

Minu jaoks on Jupiter eelkõige mahamagatud mängufilmide ja telesarjade jaoks, “Sanditongi” oli ekraanil kevadel, aga mina märkasin alles paar nädalat tagasi, et selline asi üldse olemas on.

ERR tutvustas sarja nii:

Jane Austeni viimase, lõpetamata romaani põhjal valminud draamasari viib Sanditoni, kunagisse unisesse kalurikülla, mis nüüd muutub kiiresti moodsaks kuurordiks. Sinna kogunevad rikkad pärijad ja ärimehed, kes kõik loodavad haljale oksale jõuda.

Loo keskmes on noor neiu Charlotte Heywood, kes satub juhuslikult kokku abielupaariga. Paar on teel Sanditoni ja meelitavad ka tema endaga kaasa. Moodsa kuurordi imed panevad tüdrukul esialgu pea ringi käima, kuid ei lähe kaua, kui ta hakkab avastama rikaste ja kuulsate saladusi ning intriige.

Jane Austen jõudis oma viimastel elukuudel kirja panna 11 peatükki, enne kui 1817. aastal suri. Sari algab Austeni loodud süžeega, kuid suurem osa on siiski stsenaristi edasiarendus. Seriaali taga seisab Emmy ja BAFTA-ga pärjatud Andrew Davies, kes on tuntud ajastuteemaliste filmide-sarjade poolest. Tema loomingu hulka kuuluvad “Sõda ja rahu”, “Uhkus ja eelarvamus”, “Hüljatud” jne. Osades: Rose Williams, Theo James, Leo Suter, Anne Reid, Kris Marshall, Jack Fox, Kate Ashfield, Crystal Clarke, Charlotte Spencer

Eesti keelde seda Jane Austeni poolelijäänud romaani tõlgitud ei ole, aga ingliskeelsena on see meie raamatukogus täitsa olemas, üks seitsmekümnendate lõpust ja üks kümneaastatagune.

Sari mulle meeldis. Mul üldse ei ole Jane Austeni ekraniseeringute vastu midagi, tollane mood on mu meelest kena vaadata ja omamoodi vahva on, kuidas erinevatel aastatel ja aastakümnetel kostüümikunstnikud seda ajalooperioodi on tõlgendanud, mida rõhutanud ja millise osa tagaplaanile jätnud. Briti näitlejatel on mu meelest mingi eriline võlu ja kostüümidraamades on nad kuidagi eriti ehedad ja toredad vaadata, nende mängus on nii teise ajastusse minemise usutavust kui pisikest mõnusat küünilist kõrvalpilku. Ja pealegi, valitud sõnavaraga briti aktsent on kõrvale nii mõnus kuulata.

Siitsealt noppisin välja, et Austeni põhjal on vaid sarja esimene osa, ülejäänu läheb stsenaristide fantaasia rada. Ma arvan, et sedakorda on see stsenaristide fantaasia käinud suhteliselt sarnast rada, kui Austenilgi oleks olnud, et põhikarakterid on ju tuttavad: vaesemates oludest terane, tragi ja paljulugenud neiu, natu kõrgemast klassist ja varakam noormees, toetavaid kõrvaltegelasi, koomilisi kõrvaltegelasi, üks üksik rikas terava keelega lesk. Uhkus ja eelarvamus, mõistus ja tunded, valestimõistmised ja viimasel hetkel selgeksrääkimised. Kõrvaltegelaste lood olid vast rohkem välja joonistatud, kui Austenil seda olnuks, ning mõnede kõrvaltegelaste elukäik vist liiga moodsa lähenemisega, üleüldine õhkkond rohkem tegutsemist kui õhkamist soosiv, ja see lõpp… aga nii üldjoontes, tundus täitsa austenlik lugu.

Lugege siis Jane Austeni loomingut, eesti või inglise keeles, korralikult lõpetatuid või poolelijäänud romaane, originaale või hoopis teiste autorite lugusid Jane Austeni loomingu ainetel. Ja miks ka mitte kostüümiajalugu, näiteks Melissa Leventoni koostatud “Mida kanti, millal kanti : rõivastuse põhjalik illustreeritud ajalugu antiikajast üheksateistkümnenda sajandini“, mille kohta Britt Rosen kirjutas Postimehes sooja arvustuse “Toekas teos rõivaloofriikidele“.

Tiina Sulg

„Reis Wiesbadenisse“ Jupiteris

In raamatukava on 25/01/2021 at 20:01

Reis Wiesbadenisse“ on praegu Jupiteris.

Jupiteri vahendusel on tore võimalus vahel vaadata lisaks lääne filmiklassikale ka vanemaid nõukogude ja nn idabloki filme. Lähinädalatel saab vaadata näiteks Jevgeni Gerasimovi 1989. aastal valminud draamat „Reis Wiesbadenisse“.

Film on tehtud vene kirjandusklassiku Ivan Turgenevi jutustuse “Kevadveed”  ainetel. Lugu räägib noorest Vene mõisnikust, kes on Euroopas rändamas. Frankfurdis kohtab ta kaunist kondiitritütart, noored armuvad ülepeakaela ja otsustavad kihluda. Pulmadeks ja perekonna loomiseks on vaja raha, mistõttu otsustab noormees müüa oma mõisa kodumaal Tuula kandis. Sobivalt kohtub ta linnapeal oma rikka lapsepõlvesõbraga, kes võiks ostu vastu huvi tunda. Sõber soovitab selles osas rääkida enda abikaasaga ja nii võetakse ette reis Wiesbadenisse. Proua on põhimõtteliselt kaubaga nõus, kuid enne tehingu lõplikku kinnitamist on tal noormehele paar tingimust…

See on liigutav ja mõtlemapanev lugu noorest armastusest ning selle püsivusest. Milline käitumine on õilis, rüütellik, lojaalne? Ühtpidi on tegemist kindlasti ajatu looga ja teisalt jääb tõlgendusruumi ajastust ja kommetest lähtuvalt, ning teisalt ilmselt ka vanusest ja elukogemusest tulenevalt.

Filmi režissöör Jevgeni Gerasimov on vene näitleja ja lavastaja, kes on muuhulgas lavastanud ka tuntud lastesarja „Külalised tulevikust“ või vene versiooni Walter Scotti „Richard Lõvisüdamest“. Filmi peaosatäitja Sergei Žigunov osaleb samuti „Richard Lõvisüdame“ filmis, kuid tema nn läbilöögi filmideks saab küllap pidada kuulsat 1988. aasta seiklusfilmi „Edasi, gardemariinid!“, kus ta kehastab üht peaosalistest – Aleksandr Belovi, ja selle järge: „Elagu gardemariinid!“, mis omal ajal olid Eestiski väga populaarsed filmid.

Kellele eesti keelde tõlge ei ole oluline, saab filmi täispikkuses vaadata ka Kino.fm lehelt.

Toredat filmielamust! Ning ikka tasub lugeda kirjandusklassikat!

Mai Põldaas

“Keelepäästja” Elektriteatris kolmapäeval, 20. jaanuaril kell 18.00 ja teisipäeval, 26. jaanuaril kell 20.30

In raamatukava on 17/01/2021 at 12:10

Eestist pärit Indrek Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle kümne aasta. Praegu kirjutab ta üles Missouri jõe ääres Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keelt. Indrekul on suur vastutus ja ta jookseb võidu ajaga – tema keelejuht, 84-aastane Edwin Bentson, on viimane mandani keele kõneleja. Mandani keele suhtes on Indrekul aga palju suurem eesmärk kui ainult selle jäädvustamine tulevastele põlvedele – ta on võtnud südameasjaks mandani keele elluäratamise, selle taastamise igapäevase suhtluskeelena. Keelepäästmise plaani õnnestumist ohustavad mitmed asjaolud. Hõimu senine helde materiaalne tugi keeleprogrammile võib kaduda – nafta langevate hindade juures ei pruugi kildanafta müügist sõltuv hõim enam suuta kulukat ettevõtmist toetada. Kõige suurem oht suurejoonelise plaani õnnestumisele on seotud selle algataja endaga. Indrek on väsinud pikaajalisest võõrsil elamisest ja soovib lähitulevikus kolida tagasi koju Eestisse, et luua perekond. Kas tal õnnestub ühendada keelepäästja vastutusrikas ülesanne rahuldust pakkuva isikliku eluga?

Dokumentaalfilm “Keelepäästja” räägib ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest Eesti keeleteadlase eestvõtmisel. Film näitab, milliseid jõupingutusi ja inimlikke valikuid kaduva keeleilma taaselustamine endaga kaasa toob ning tõstatab küsimuse keele tähtsusest inimese minapildi kujundamisel ja hoidmisel.

Režissöör Liivo Niglas, Eesti 2020.

Mida siis siia filmi kõrvale lugeda?

  • Võiks võtta vanu indiaanijutukaid:

Hall Öökull “Seidžo ja tema kobraste seiklused” (Eesti Raamat, 1967), Anna Jürgen “Sinine Lind : irokeeside kasupoeg” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1958), Liselotte Welskopf-Henrich “Suure Karu pojad” (Eesti Raamat, 1976), Thomas Mayne Reid “Oceola, seminolide pealik” (Eesti Raamat, 1979), Karl May “Winnetou” (Kupar, 1990) (ja selle järjed), James Fenimore Cooper “Hirvekütt. Esimene sõjarada” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1956) (ja selle järjed)

  • Või siis uuemaid indiaanijutukaid:

Eden Robinson “Ahvirannik” (Hotger, 2002), Charles Frazier “Kolmteist kuud” (Eesti Raamat, 2009), Katja Kettu “Rose on kadunud” (Koolibri, 2019), Tiit Tarlap “Lõhestusjoon” (Varrak, 2012), Alec Butler “Rämeparadiis” (Paranoia, 2019), Reijo Mäki “Indiaanlane” (Eesti Raamat, 2015), Sandra Brown “Indiaanipealiku pantvang” (Ersen, 1998), Clifford D. Simak “Jumalate valik” (Fantaasia, 2017), Tony Hillerman “Must tuul” (Eesti Raamat, 2007), Tony Hillerman “Esimene kotkas” (Ersen, 2000), Charles de Lint “Kusagil lennata” (Varrak, 2001), Charles de Lint “Südame metsad” (Varrak, 2009)

  • Või viia end müstilisemale lainele ja lugeda pärimust ja/või luulet:

Indiaani luulet” (Tiivaalune, 2020), “Hinge vikerkaar : valimik indiaani tarkusesõnu” (Ilo, 2004), “Põhja-Ameerika indiaanlaste legendid” (Valge vaal, 2015), “Vembuvana. Jänes : Winnebago triksterilood” (Perioodika, 2004), Halliki Pihlap “Suve toomine : (indiaani muinasjuttude ainetel, indiaani viisidega põimitud) : lastenäidend” (Eesti Rahvamuusikakool, 2006), “Indiaani muinasjutte” (Noor-Eesti, 1931), Boris Kabur “Haiavata lood” (Eesti Raamat, 1990), “Suve tagasitoomine : Põhja-Ameerika indiaanlaste muinasjutte” (Kunst, 1986), Henry Wadsworth Longfellow “Laul Haiavatast” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1960)

  • Või asisemat lugemist indiaanlastest:

Dee Brown “Mata mu süda Wounded Knees : indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes” (Eesti Raamat, 1975), Larry J. Zimmerman “Indiaanlased : põlisameeriklased, nende uskumused ja rituaalid ” (Ilo, 2003). Eva Lips “Indiaaniraamat” Eesti Riiklik Kirjastus, 1963), Omar Volmer “Tomahookide aeg : peatükke Ameerika vallutusloost” (Eesti Raamat, 1980), David Murdoch “Põhja-Ameerika indiaanlased” (Koolibri, 1997), Judith Simpson “Põlisameeriklased” (Varrak, 1997), Kärgatav Kõu “Ühe indiaanlase autobiograafia” (Kultuurileht, 2010), John G. Neihardt “Black Elk jutustab” (Varrak, 2016), Jake Page “Suure vaimu rüpes : Ameerika indiaanlaste 20 000-aastane ajalugu” (Tänapäev, 2011)

  • Või siis hoopis toreda keeleraamatu:

Jean-Pierre Minaudier “Grammatika ülistus” (Varrak, 2017)

Intervjuusid Indrek Pargiga on ilmunud viimastel aastatel päris palju, nii teles, raadios kui paberlehes, guugeldage, milline teile ette jääb, mu meelest on nad kõik nii huvitavad, et paari-kolme sealt ise välja noppida ma ei suutnud, ükskõik, millise jutuajamise otsa te komistate, põnev kuulata/vaadata/lugeda on see kindlasti.

Juutuubist ülevaade/esitlus mandanitest:

Tiina Sulg