Raamatukava

„Tõde ja õigus“ kõikides kinodes

In raamatukava on 18/03/2019 at 12:34

Raamatukogu filmiblogi(ja)na on lausa kohustus kirjutada ainult kuu aega kinodes jooksnud, kuid juba ülipopulaarseks muutunud filmist „Tõde ja õigus“. Tavalugejana mulle Tammsaare samanimeline romaan muljet ei avaldanud, sest mind ei sidunud selle tekstiga mitte ükski hingeniit, kuid ekspertlugejana oskan ma hinnata „Tõe ja õiguse“ panust meie kirjanduslukku ja selle olulisust maarahva (mitte üksnes eestlaste) identiteedi, psüühika, hinge lahkamisel.

2,5 miljonit eurot maksnud Tanel Toomi film on tõeline elamus, ja seda mitte ainult Tammsaare fändomile (ma kujutan, et see on olemas), vaid ka neile, kellel on suurem huvi inimpsüühika keerdkäikude, mürgise mehisuse ja põlvkondade ülese taaga vastu. Film algab pealtnäha proosaliselt, kuid selle jäistes allhoovustes on kuulda juba eesootava 24 aasta pikkuse draama südamelööke. Siirad ja armsad stseenid vahelduvad absurdsete ja koomiliste, valusate ja südant murdvatega. Vaatajateni tuuakse lugu noorest perekonnast, kes kolib tülika naabriga tallu, kus peremees ja –naine peavad võitlema pealetungiva looduse tahtmistega ja iseendiga. Sündivad tütred ei too rõõmu pärijat ootavale peremehele, kelle rahuldamatu himu edukuse, tõe ja õig(l)use järele panevad ta pidevalt pettuma ümbritsevates lähedastes ja kaugemates, sest mingil kummalisel põhjusel ei allu teised tema nartsissistlikele minakesksetele käskudele, keeldudele. Kõnekas on ka filmi läbiv teema, et Andres ei käi kirikus, kuid loeb endale ja teistele ette Piiblit, justkui tema ise oleks Jumala ainuõige häälekandja, jumalasõna ainuõige tõlgendaja, jumalapoeg(?). Mingil kummalisel moel tuletab see film oma paratamatu Andrese psüühika allakäiguga meelde Zola naturalismi, kus soos sündinu ei saagi kunagi soost välja.

Tänapäevane vaataja võiks sellest filmist kaasa võtta oskuse, mille Andres omandas alles filmi lõpus – oskuse vaadata oma hinge ja mina kriitilise pilguga. Kas meie püüdlused materiaalsete väärtuste (kui neid saab üldse niimoodi nimetada?!) järele hoiavad meie inimsuhteid? Kas pidev saavutusvajadus toob meile katarsise? Kas tunnetest hoidumine, alla surumine on tõeline tugevus? Need küsimused võiksid jätkudagi.

Erilise tähelepanu minult said filmis kujutatud naised. Krõõt sai nime alles surivoodil. Iga sündiv tütar sai peremehelt parimal juhul noogutuse ja halvimal juhul põlgava pilgu. Mari sai peksa, sest tema südametunnistus oli teinud moraalselt õiget tööd. Ausalt öeldes on see meeste film ja seda alusmaterjali tõttu. Tegevustik leiab ju aset ajal, kus naine oli töö- ja sünnitusmasin, mitte aga võrdne, kuigi kohustused, mis naiste õlgadel olid võrdsed meeste omadega. Alates Krõõda surmast mina näiteks silmi kuivaks enam ei saanudki.

Priit Loog, Maiken Schmidt, Ester Kuntu ja Simeoni Sundja (vastavalt Andres, Krõõt, Mari ja Juss) on nagu loodud oma rollide jaoks. Noorte näitlejate nägemine eesti klassika lipulaeva tõlgendamisel on väga südantsoojendav.

Eesti Vabariigi 101. aastapäevaks ilmunud film on mõtlemapanev tagasivaade meie algusloole iseseisva maarahvana. Kui palju on saja aasta jooksul inimene muutunud, kui palju oleme me tegelikult ka samasuguseks jäänud ja Andrese vigadest mitte õppinud.

Liis Pallon

Advertisements

“Brokebacki mägi” reedel, 15. märtsil kell 21.30 ja laupäeval, 16 märtsil kell 23.00 ETV2-s

In raamatukava on 14/03/2019 at 18:35

Selle filmi tutvustus on pärit Wikipeediast:

“Brokebacki mägi” (inglise keeles “Brokeback Mountain”) on 2005. aastal valminud Ameerika Ühendriikide mängufilm, mille lavastas režissöör Ang Lee. Peaosi mängivad Heath Ledger ja Jake Gyllenhaal. Film räägib Ameerika lambakarjuste Ennis Del Mari ja Jack Twisti aastaid kestvatest homoseksuaalsetest suhetest. Tegevus saab alguse aastal 1963 ja toimub valdavalt Wyomingi osariigis. “Brokebacki mäe” aluseks on E. Annie Proulx’ samanimeline lühijutt aastast 1997, mille põhjal kirjutasid filmile stsenaariumi Diana Ossana ja Larry McMurtry. Film on võitnud mainekaid auhindu Euroopa ja Ameerika filmifestivalidelt. 5. märtsil 2006 pälvis see filmiauhinna Oscar parima režissööritöö, parima varem avaldatud teose põhjal kirjutatud stsenaariumi ja parima originaalse filmimuusika kategoorias. Samuti võitis film parima filmi Kuldgloobuse. “Brokebacki mäe” muusika autoriks on tuntud Argentina helilooja Gustavo Santaolalla.

Auhinnad
2005. aasta Veneetsia filmifestivali auhind: Kuldlõvi – Ang Lee
2006. aasta Oscari auhinnad: parim režissöör – Ang Lee, parim kohandatud stsenaarium – Larry McMurtry ja Diana Ossana, parim originaal filmimuusika – Gustavo Santaolalla
2006. aasta Kuldgloobuse auhinnad: parim draamafilm, parim lavastaja – Ang Lee, parim stsenaarium – Larry McMurtry ja Diana Ossana, parim laul – “A Love That Will Never Grow Old”, Gustavo Santaolalla, Bernie Taupin

“Brokebacki mägi” IMDb-s 

Ma ise ei ole veel seda filmi näinud, aga auhinnasadu on ju muljetavaldav. Kummalisel kombel oli mul valesti meeles filmi aluseks oleva jutu autori nimi, minu mälus oli Charles Frazier, kellel oli aga hoopis teine mägi, raamatuna “Cold Mountain” ja filmina “Külmale mäele”, ning kel on eesti keeles ilmunud veel lisaks sellele mäe-raamatule romaanid “Pime mets” ja “Kolmteist kuud”, õige autor on Annie E. Proulx, kellelt on eesti keeles ilmunud romaanid “Postkaardid” ja “Laevandusuudised”, selle viimase põhjal on ka film tehtud, Lasse Hallströmi käe all 2001. aastal. Kui ma takkajärgi mõtlema ja võrdlema hakkasin, siis hoolimata sellest, et üks on 1935. aastal sündinud naine ja teine on 1950. aastal sündinud mees, siis midagi on nende loomingus sarnast. See ameerikalikkus, mis on patriotism selle kõige paremas mõttes: sügav huvi oma maa ajaloo, kaasaja ja inimeste vastu, soov ja oskus üksikkarakterite kaudu väljendada midagi suuremat ja olulisemat ning üsna lugejasõbralik kirjutamismaneer. Et lugege siis mõlemaid autoreid, olgu eesti või inglise keeles :)

Filmilaulu meeskoori versioon:

Ahjaa, kui filmiaeg saab maha magatud, siis raamatukogust saab DVD.

Tiina Sulg

 

“Alpimaja” ETVs

In raamatukava on 10/03/2019 at 11:31

Kes vähegi on viimasel ajal uudiseid jälginud, see on oma temaatilise lugemise kätte saanud, tõenäoliselt enam, kui soovinuks. On see nüüd sool haavale või meeldetuletus, et teema on ju pikema ajalooga, igatahes tuleb ETV ekraanile jälle sari “Alpimaja”, mis iseenesest on mu meelest Eesti kontekstis üks igati korralik seriaal, hea stsenaariumi ja huvitavate näitlejatöödega ja ei veni.

Sarja ametlik tutvustus: Eestis on puhkenud dopinguskandaal, mis ähvardab paisuda valitsuskriisiks. Välismaalt lennutatakse kohale Eesti taustaga “probleemide kõrvaldaja”, kes peab asja kinni mätsima. Algab võitlus, mis osutub pikemaks ja keerukamaks, kui alguses arvatud. Stsenarist Indrek Hargla. Peaosades Ivo Uukkivi, Kärt Tomingas, Raivo Rüütel, Jaanus Rohumaa jt. Režissöörid Gerda Kordemets ja Margus Sikk. 2012.

Sarja esimene osa oli küll neljapäeval ära, aga kordus on kolmapäeval, 13. märtsil kell 12.55. Teine osa on eetris neljapäeval, 14. märtsil kell 23.05 ja umbes selles rütmis tulevad kõik viis osa. On ka järelvaatamise võimalus ETV lehel ja soovi korral saab raamatukogust laenutada DVD.

Mõned viited, mida sarja kohta selle esmalinastumise ajal kirjutati: Veiko Märka Sirbis, Kati Saara Vatmann (Murutar) oma lehel, Indrek Hargla pikk aastalõpuintervjuu Eesti Ekspressis.

Kuidas sarja kuus aastat tagasi tutvustati:

Lugemissovitus on iseenesetmõistetav: lugege Indrek Hargla loomigut, see on põnev ja mitmekülgne ja ajab mõtteidusid väga erinevatel teemadel.

Tiina Sulg