Raamatukava

„Elu“ kinos Ekraan ja Cinamon

In raamatukava on 27/03/2017 at 14:01

Mulle imponeerivad ulmefilmid, mille käivitavaks jõuks on bioloogiline katastroof (siia alla võib tinglikult liigitada ka kõik zombie-filmid) ja inimese evolutsiooni käigus välja arenenud hirm kõige võõra ees. Päriselus on inimrass kohutavalt egotsentriline ning põlastab kõiki, kes usuvad elusse väljaspool meie mullast planeeti; fiktsioonis kipume aga veelgi äärmusesse – demoniseerides kõiki võimalikke kontakte, mis kosmosest võiks meieni jõuda. Millegi pärast oleme veendunud, et kui kuskil ongi keegi, siis kindlasti on ta meie moodi vihane, ründav ja agressiivne. Teistsugune organism võib aga olla erineva suhtlusviisiga, või isegi emotsionaalselt ja psüühiliselt meist nii lahknev, et tema eesmärgid jäävad meile igaveseks arusaamatuks.

Taolisi tõlgendusvõimalusi pakub Daniel Espinosa film „Elu“, mille peaosadesse on valitud sellised kinnomeelitajad nagu Ryan Reynolds, Jake Gyllenhaal ja Rebecca Fergusson. Viimase üle on mul eriti hea meel, sest Skandinaavia näitlejanna Hollywoodi läbimurdmine on alati erakordne ja tunnustust nõudev. Sündmused hargnevad rahvusvahelise kosmosejaama pardal, kus kuus teadlast asuvad uurima Marsilt pärit pinnaseproovi, millest leitakse elu. Elu on suikunud unne, kuid loomulikult tuleb ta üles äratada. Ma tean omast käest, kui vihane võib keegi (ehk siis mina) olla, kui ei lasta und täis magada, nii et ma mõistan täiesti erilisel hingelisel tasandil filmi antagonisti. Pahas tujus üles ärganud võõrorganism, kellele pannakse kooliõpilaste poolt nimeks Calvin, asub aga peagi tegudele. Väga lihtne on anda neile tegudele hävitav hinnang, sest kahtlustatakse, et Calvin tappis kogu elu Marsil, kuid ei tasuks unustada inimrassi musta südametunnistust ja seda, kui mitmeid liike oleme meie oma eksistentsi jooksul põrmustanud, pole oluline kas hirmust, vajadusest, uudishimust või lõbust. Sellise avatud meelega võikski seda filmi vaatama minna. Hinnanguid on väga kerge anda, aga raskem on neist hoiduda.

See film ei põhine raamatul, aga siiski soovitan ma lugeda Sagani „Kontakti“ ja Lemi „Solarist“.

IMDb-s on hindeks 7,1, mis näitab selgelt, et bioloogiline ulme, mille tegevustik leiab aset kosmoses võib üpris kergelt positiivseid hinnanguid saada. Nüüd tuleb end valmis seada aga „Tulnuka“ uueks tulemiseks…

Liis Pallon

„Kaunitar ja koletis” kinos Ekraan ja Cinamon ning „Kaunitar ja koletis” neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

In raamatukava on 22/03/2017 at 12:50

„Kaunitar ja koletis” (USA 2017) kinos Ekraan ja Cinamon ning lastefilm „Kaunitar ja koletis” (Saksa 2012) neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

Igihaljas lugu kaunitarist ja koletisest on jõudnud taas suurel kinoekraanile. Seekordne film põhineb 1991. aasta Disney animafilmil, mis oma imelise pildikeelega on kummitama jäänud kindlasti paljude 90ndate laste ja noorte mäludesse. Nii ka mul endal… Kahjuks pole veel jõudnud kinno, et üle kontrollida, kas see lummus on jäänud ka uude mängufilmi. Seega saan toetuda üksnes teiste arvamustele. Eriti meeldis filmikriitiku Aurelia Aasa 19. märtsi artikkel Postimehes, kus ta kenasti leiab, et vahel on ju ilus muinasjutukangelaste juurde tagasi pöörduda ja kogeda taas seda lapselikku õhinat, võimet uskuda imedesse ja paremasse maailma.

Lähtudes viimasest, soovitangi kõigil imedesse uskujatel uuesti läbi lugeda nii Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’ i „Kaunitar ja koletist”  kui Charles Perrault’ oma kui ka Sergei Aksakovi „Tulipunast lillekest”. Kui sellest kõigest jääb siiski väheseks, siis tasuks veidi karastunumal fännil (kuigi konkreetne jutt ise pole jube, siis paratamatult tekib kiusatus ka teistele lugudele pilk peale visata) lisaks läbi lugeda ka „Härra Lyoni kosjalugu” Angela Carter’ i raamatust „Verine kamber”.

Õnneks on ka ETV2 koolivaheajal mõelnud igavlevatele koolilastele, sest neljapäeva, 23. märtsi hommikul kell 9.00 saab vaadata Saksa versiooni kaunitari ja koletise armuloost.

Klaari Tamm

„Paulo Coelho lugu” kolmapäeval, 22. märtsil kell 21.35 ja laupäeval, 25. märtsil kell 22.40 ETV2-s

In raamatukava on 20/03/2017 at 11:48

Eluloofilm kõigi aegade suurima müügieduga Brasiilia kirjanikust Paulo Coelhost.

Seda kirjanikku kas armastatakse või suhtutakse üleolevalt, pidades teda eelkõige igavlevate koduperenaiste meelelahutajaks. Ma ise olen kaldunud pigem esimesse kategooriasse, sest olen olnud võlutud tema maagilisest keelekasutusest, mis kohati tundub lausa omamoodi mantrana. Minu vaieldamatud lemmikud on „Veronika otsustab surra”  ja „Viies mägi”.

Ta on üks vähestest välisautoritest, kelle eesti keeles ilmunud teosed olen kõik läbi lugenud, kuigi ausalt öeldes viimasel ajal järjest väiksema õhinaga. Tõsi, viimast teost „Spioon”  pole veel jõudnud lugeda (kuigi juba ootab riiulil lugemiskorda) ning tegelikult väga ei kiirustagi, sest loetud arvustused pole olnud just kõige kiitvamad. Siiski soovitan ning kavatsen ka ise vaadata Hispaania ja teiste Ibero-Ameerika riikide kultuure tutvustava Iberofest raames linastuvat eluloofilmi, sest mine tea, äkki mõistes paremini tema elusaatust ja kulgemist kirjanikuks tekib jälle vastupandamatu soov haarata kätte mõni tema teos.

Kolleeg Annika Hramov on aastate eest lugemissoovituse blogis kenasti ära toonud ka põhjused, miks Paulo Coelho lummab inimesi ning miks ta raamatud on nii populaarsed.

Treiler:

Klaari Tamm