Raamatukava

„ Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” peagi Cinamonis ja Ekraanis!

In raamatukava on 27/09/2016 at 18:04

miss-peregrines-home-movie-trailer-posterTim Burtoni käe all on valminud mõned mu  lemmikfilmidest, näiteks „Edward Käärkäsi”, „Ed Wood”, „Laibast pruut” ja „Suur kala” , kuid tõde tunnistades peab märkima, et  näiteks  Alice’i loos ja „Ahvide planeedis” olin üpris pettunud. Aga vaatama peaks „ Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” kindlasti minema, see on vaatamata sellele, et tegemist on uhiuue filmiga ja hindajaid pole veel palju, saanud imdb-s vaatajatelt väga  korraliku tulemuse 7.9 punkti.
Film on valminud Ransom Riggsi  samanimelise raamatu põhjal, mida saab meie raamatukogust eesti keeles ja inglise keeles . Olemas on ka raamatu järg „Tontide linn” , originaalis „Hollow City”  ja loomulikult loodame me kõik, et tõlgitakse ka 3. osa „Library of souls” .
Meie lugemissoovituste blogis tutvustab raamatut sellele blogile tavapärasest erinevas formaadis kooliõpilane Laura Nemvalts.

Raamatut kätte võttes vaatasin mina kõigepealt ära kõik pildid, need on tõepoolest ebatavalised!1-rmt

Sisust:
Jake (Asa Butterfield) saab oma armastatud vanaisa käest rea vihjeid mõistatuse juurde, mis ulatub mitmesse erinevasse maailma ja üle erinevate ajastute. Nii leiab poiss maagilise paiga, mis kannab nime “Miss Peregrini kodu ebaharilikele lastele”. Ent salapära ja hädaoht ainult kasvavad, kui ta õpib tundma selle koha asukaid ja nende erilisi võimeid… ja nende võimsaid vaenlasi. Pikkamööda hakkab Jake aru saama, et tema enda isiklik “ebaharilikkus” võib olla võtmeks, mille abil oma uued sõbrad päästa.

Cinamoni linastusajad leiate siit tontide-linn-teine-raamat-miss-peregrine-i-ebatavalistest-lastest
ja Ekraani omad siit. 3

Kaja Kleimann

„Hamlet” reedel, 23. septembril kell 21. 35 EV2-s

In raamatukava on 22/09/2016 at 14:27

hamletKui nüüd võtta meie soovitust „Loe seda, mida sa ei näinud” sõnasõnalt, siis seekord on lugemiseks eriti põhjust, kuna see lavastus on väga tugevalt teksti ja liine kärpinud. Kas selle või ohtra videokasutamise tõttu võib tükk paljudele meeldida või vastu hakata, ükskõikseks vaevalt kedagi jätab. Minu arvates õnnestus loo tänapäeva kandmine uskumatult loogiliselt ja täpselt.  Seda tunnet, mis kohapeal kapiitlisaalis istudes tekkis, telerist saada ei saagi, kuid siiski soovitan vaatamist soojalt. Päris omapärane on ka vaadata poliitikut poliitikut mängimas. Indrek Saar vastas intervjuus  küsimusele „Missugune oli teie jaoks Claudiuse roll Roman Baskini Rakvere linnuses lavastatud “Hamletis”?” niimoodi:

Kõigil rollidel, mis olen suvel teinud, kui olen riigikogus olnud, on olnud ühel või teisel moel side nende asjadega, millega ma samal ajal poliitikas tegelen. Claudiusel muidugi eriti.

Kui Roman [Baskin] ja Üllar [Saaremäe] kirjeldasid, mida teha tahavad, polnud mind vaja pikalt veenda. See on sama asja mõtestamine, millega praegu poliitikas kokku puutun. Selle asja taustsüsteem oli nii olevikuline, et sellisel kujul “Hamleti” tegemine tundus minu jaoks ainumõeldav. Saan aru, miks Shakespeare on ajatu. Selleks tuleb ta mingis mõttes tänapäeva tuua, siis tal on minu jaoks mõte ja õigustus.

Oli väga inspireeriv prooviperiood, mõnes mõttes ka teistmoodi, sest olid otsesed paralleelid minu tööga poliitikuna või selle mõttelise ruumiga, kus iga päev poliitikuna tegutsen. Arutelud proovides olid väga inspireerivad.hamlet-2

Selle rolli tegemine aitas mul päris palju lahti mõtestada seda, missuguste valikute ees me poliitikutena seisame ja mis valiku ees ka valija seisab, kui ta vaatab poliitikute galeriid ja peab tegema otsuse. Sama küsimus, mis ilmselt ka “Hamleti” vaatajal – mis sa teeksid, kui valimiskast on sinu ees ja tuleb otsustada, kas Claudius või Hamlet –, oli minu kontrollküsimus. Väga huvitavaid vastuseid tuli inimestelt, olgugi et Hamlet ajas humaansemat ja õigemat asja. Paljud valisid Claudiuse.

Kavas tutvustatakse lugu nii:
E-riik , majanduskasv, väike välisvõlg… tugev ja edukas juhtimisstiil, laitmatu reputatsiooniga võimupartei; need on ainult mõned märksõnad  tõeliselt edukast väikeriigist  ja ometigi – keegi kõigutab paati… miks, millistel motiividel…

Kauaaegne  auväärt riigipea sureb. Ilma valimisteta saab uueks juhiks tema kohustetäitja Claudius. See on rängaks hoobiks kadunud suurmehe  pojale Hamletile, väga paljude meelest säravamale ja sisukamale  poliitikule. Partei liikmed koonduvad siiski uue liidri ümber ja Hamlet jääb siseopositsiooni… ning  siis mõraneb hästihoitud  saladus; endise  riigijuhi surmal  lasub mõrvakahtlus…kaas

Projektiteater Kell Kümme. Lavastaja  Roman Baskin, kunstnik Ervin Õunapuu
Mängivad: Üllar Saaremäe, Indrek Saar, Peeter Tammearu, Epp Eespäev, Liina Olmaru, Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Velvo Väli, Tarvo Sõmer, Robert Annus, Eduard Salmistu jt.

Esietendus 16. juulil 2013 Rakvere linnuses, mängiti ka 2014. aastal. Valiti maineka teatrifestivali „Baltiiski Dom” 2014. a programmi.

Hetkel meil “Hamleteid” lugemiseks jätkub.

Üks blogiarvustus.
Rein Raud EPL-s .
Maris Peters Sirbis.

Kaja Kleimann

„Isekas hiiglane” reedel, 19. augustil kell 16.30 ETV+-s

In raamatukava on 16/08/2016 at 14:11

hiiglaneOscar Wilde´i samanimelisest muinasjutust inspireeritud draama, mille tegevus on toodud tänapäeva Inglismaale.  Pärast koolist väljaviskamist avastavad 13-aastane Arbor ja tema parim sõber Swifty rahateenimisvõimaluse vanarauakaubitseja Kitteni juures ning asuvad tema jaoks hobuse ja vankriga vanarauda koguma . Poisid moodustavad hea paari, sest Swifty klapib hästi hobustega ning Arboril on ärivaistu. Kui aga Arbor hakkab jäljendama Kittenit, muutudes ahneks kurnajaks, hakkavad suhted pingestuma ning viivad traagilise pöördeni, mis muudab osalisi pöördumatult. The-Selfish-Giant-35277_4
„Isekas hiiglane” ” on tunnustatud dokumentalisti Clio Barnardi , kelle filme on olnud ka PÖFFil, debüütmängufilm. Barnardi käekiri on täpne ja tundlik, ta loob meisterlikult atmosfääri. Mõned esteetilised valikud on silmatorkavad: näiteks puudub filmis muusika, kuid kõrgepingeliinide õrn, ent pahaendeline sumin lisab kaunilt üles võetud panoraamidele võimsa heliefekti; esineb palju staatilisi kaadreid keskkonnast koos loomade (lambad, hobused jne) ja tööstusrajatistega, neid filmib režissöör udusse mähkununa või teatud valguses, nii et need ei paista aukartustäratavad, vaid hoopis hääbuvad ja justkui täiesti mõttetuks muutunud. Loomade olemasolu neis väga ilusates kaadrites rõhutab võib-olla seda tunnet veelgi – justkui loodus võtaks jälle võimust.
„„Isekat hiiglast“” on võrreldud ka vanameister Ken Loachi parimate töödega. Lõikava sotsiaalse realismi võtmes lugu avaneb teisel tasandil nagu poeetiline mõistujutt sõprusest ja ahnusest.õnnelik-prints

Barnard pälvis oma debüüdi eest auhindu festivalidelt Cannes’is, Londonis, Palm Springsis ja Stockholmis. Kokku on filmil 12 auhinda ja 17 nominatsiooni, peaosatäitjatel Conner Chapmanil ja Shaun Thomasel mõlemal 3 võitu ja kaks nominatsiooni – nad nimetati paljulubavaimateks uustulnukateks ja kui tavaliselt saab selle tiitli vaid üks näitleja, siis Londoni festivali žürii nimetas nad lahutamatuteks, sest koos moodustavad nad selle filmi südame.

Nagu tutvustusest paistab, pole selle üpris masendaval lool Oscar Wilde’i kirjutatuga suurt pistmist, aga lugeda tasub tema muinasjutte ilmtingimata.

mjIseka hiiglase jutt on selles kogumikus. Lugege ka “Õnnelikku printsi”! 

Kaja Kleimann