Raamatukava

Posts Tagged ‘norra film’

„Doktor Proktori ajavann” laupäeval, 4. veebruaril kell 17:00 ja pühapäeval, 5. veebruaril kell 9:00 ETV2-s

In raamatukava on 01/02/2017 at 16:19

doktorproktorfolmArmuvalus Doktor Proktor on ajas tagasi rännanud ja püüab meeleheitlikult muuta ajalugu. Ta tahab takistada oma kalli Julietta ja hirmsa Claude Cliché pulmi, aga jääb teise aega lõksu. Liisa ja *Bulle*, doktori noored abilised ja naabrid, peavad taas mängu astuma. Nad viivad Ajavanni tagasi minevikku ja püüavad doktorit aidata. Sellest tuleb metsik rännak läbi aja, mille käigus kohtutakse Napoleoniga, pääsetakse napilt giljotiinist Prantsuse Revolutsiooni sündmuste keerises ja kohtutakse Jeanne d’Arciga, keda süüdistati nõidumises ning kes põletati tuleriidal. Või kas ikka põletati? “Doktor Proktori Ajavann” on värvikas lugu kolmest sõbrast – Liisast, *Bullest* ja Doktor Proktorist, kes teevad kõik, et päästa maailma ajalugu… ning armastus.

Filmi aluseks on norra kirjaniku Jo Nesbø lasteraamat „Doktor Proktori ajavann” ja sellest on pikemalt kirjutanud lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

IMDb-s on film saanud 6,1 punkti.

doktorproktorraamat

Jo Nesbø on eestlastele kui suurtele krimikirjanduse austajatele eelkõige tuntud rohkelt auhindu pälvinud krimiromaanide autorina. 2007. aastal ilmus temalt esimene lasteraamat “Doktor Proktori Puuksupulber”, millele järgnesid „Doktor Proktori ajavann”, „Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-olla”  ning „Doktor Proktor ja suur kullarööv”. Nimetatud raamatud on kõik loomulikult ka raamatukogus saadval.

Anu Amor-Narits

Advertisements

„Kon-Tiki” reedel, 4. novembril kell 21.40 ja pühapäeval 6. novembril kell 12.55 ETV-s

In raamatukava on 31/10/2016 at 12:38

kontikifilmParima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud Norra seiklusfilmi ”Kon-Tiki” aluseks on kuulsa maadeuurija Thor Heyerdahli legendaarne Kon-Tiki ekspeditsioon, mille eesmärk oli tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased. 1947. aastal jälgis kogu maailm põnevusega hulljulge norraka ettevõtmist, kes võttis koos väikse kaaskonnaga ette reisi üle Vaikse ookeani, seilates õblukesel balsapuust parvel 101 päeva ja üle 8000 kilomeetri. Meeskond pidi kõvasti pingutama, et looduse stiihiate meelevallas ellu jääda. Riskantne ettevõtmine muutis nii maailma kui ka mehi, kes selles osalesid.

IMDb-s on film saanud 7,2 punkti.

kontikiraamatKindlasti soovitan lugeda Mathura põhjalikku artiklit Sirbis, mis räägib nii filmist kui raamatust. Sageli juhtub, et film ei ava kogu lugu nii hästi kui raamat, ja Mathura artkilist ilmeb, et nii ka antud filmi puhul. Seega tasub kindlasti läbi lugeda ka Thor Heyerdahli enda raamatut ekspeditsioonist.

reisidraamatLeidsin teemat uurides uudisnupu sellest, kuidas selle aasta algul proovis üks seltskond balsapuust parvedel Thor Heyerdahli kombel sama retke läbida. Kes nüüd teab, kas olid vanal ajal mehed kangemad või tabas seda seltskonda halb õnn, igatahes sattusid seekordsed seiklejad merehätta ja pidid abi kutsuma.

Kui nüüd veel põigata värvikirevasse reisilugude maailma, võiks ühe uuema reisiraamatuna soovitada „Suured reisid: rända maailma maalilisematel radadel”, milles on kirjeldatud 74 võrratut rännumarsruuti üle maailma.

Treiler:

Anu Amor-Narits

Prima Vista filmiprogramm Elektiteatris 2. ja 3. mail

In raamatukava on 29/04/2016 at 13:02

primavistaSeekordne kirjandusfestival Prima Vista kannab alapealkirja “Müstifiktsioon”. Elektriteater läheneb teemale läbi kirjaniku kuju ning toob ekraanile filmid, mille peategelased on kirjanikud. Kirjanik on lugeja jaoks omamoodi müstiline olend, kes loob teksti kaudu uut maailma. Kuid kes on see salapärane kirjanik teksti taga, kes kutsub lugejat kaasa reisima ning talle mõtteid vahendab? Millest ta tegelikult mõtleb? Mis talle rõõmu toob? Millise ängiga ta rinda pistab?

„Kordus” esmaspäeval, 2. mail kell 19.00

kordusfilmFilmi keskmes on kaks noormeest – Erik ja Phillip – kes unistavad kirjanikukarjäärist ning püüavad oma tekste avaldada. Phillipi raamat jõuabki lugejateni ning saavutab tohutu edu, kuid Eriku teos jääb sahtlisse. Paraku ei tule Phillip kuulsuse painetega toime ja satub vaimuhaiglasse. Tema kõrval püsivad toetajatena armastav neiu Kari ja endiselt oma unistuse poole püüdlev Erik.

Filmi pärjati 2006. aastal Karlovy Vary festivalil parima režissööri preemiaga ning esitati Norra ametlikuks Oscari kandidaadiks. Kinoõhtu juhatab sisse kirjanik Jim Ashilevi.

Filmist on kirjutatud Eesti Ekspressis.

„Tunnid” teisipäeval, 3. mail kell 19.00

tunnidfilmMichael Cunninghami samanimelisel romaanil põhinev linateos on pälvinud ohtralt kiidusõnu kriitikutelt ja pärjatud paljude auhindadega.

Kolmes ajastus elavad kolm naist ühel pealtnäha tavalisel päeval. 1920ndate Inglismaal kirjutab Virginia Woolf romaani “Proua Dalloway”. 1950ndate Los Angeleses loeb koduperenaine Laura Brown sedasama raamatut. Tänapäeva New Yorgis korraldab Clarissa Vaugh, hüüdnimega proua Dalloway, pidu oma kirjanikust sõbrale Richardile. Sellest päevast saab naiste elus märgiliste otsuste aeg, mil üheks saavad minevik, olevik ja tulevik. Oskuslikult erinevaid ajastuid ja tegelasi ühendav film toob meieni küsimused eluvalikutest ja igatsusest millegi seletamatu, kuid ometi niivõrd vajaliku järele. Kahe kirjaniku – tõelise Virginia Woolfi ja fiktsionaalse Richardi – inspiratsiooni- ja ängihetkedes lastakse kõnelda sellel, millest vaikimine mürgitab hinge.tunnidraamat

Kinoseansi juhatab sisse anglistika õppejõud Raili Marling.

Filmist on põhjalikult kirjutanud ajakirjas „Teater.Muusika.Kino” Kärt Hellerma.

Romaan on loomulikult Tartu Linnaraamatukogus saadaval ning Eesti Päevalehest võib lugeda romaaniarvustus Jüri Talvetilt.

Anu Amor-Narits

“Pearahakütid” neljapäeval, 2. aprillil kell 23.35 ETV2s

In raamatukava on 02/04/2015 at 09:54

pearahakutidSelle filmi valik ei ole tingitud eelkõige sellest, et film on tuntud norra krimiautori Jo Nesbø, kelle raamatud raamatukogu riiulis sugugi paigal ei püsi, vaid lugejatega kaasa kipuvad, romaani põhjal või et 2011. a. Morten Tyldumi käe all valminud filmis on põnev näiteseltskond: Aksel Hennie, Nikolaj Coster-Waldau, Synnøve Macody Lund, Eivind Sander, Julie R. Ølgaard, kuigi ka need oleksid head põhjused, vaid kuna tegu on puhta Nordic noiri esindajaga ja 9. aprillil on Eesti Rahvusraamatukogus Põhjamaade krimikirjandusele pühendatud kirjandusfoorum. Foorumil astuvad üles Leena Lehtolainen (kirjanik, Soome), Vigdis Hjorth (kirjanik, Norra), Kerstin Bergman (krimikirjanduse ekspert, Rootsi krimiakadeemia sekretär), Bo Tao Michaëlis (kirjanik, kirjanduskriitik, Taani Krimiakadeemia liige), Nils Sakss (kirjanik, Läti), Árni Þórarinsson (kirjanik, Island) ning Eestist Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen, Jaan Martinson. Osavõtt on tasuta, aga vajalik on eelnev registreerumine hiljemalt 6. aprillil. Kui vähegi aega ja huvi, soovitan minna, täpsem kava on siin. Päeva lõpetab dokumentaalfilm “Skandinaavia teledraamade võidukäik”.

Tiina Sulg

“Doktor Proktori puuksupulber” Cinamonis

In raamatukava on 05/11/2014 at 10:27

Doktor_Proktori_puuksupulber__mediumKergelt hullumeelne doktor Proktor leiutab kogemata maailma võimsaima puuksupulbri. 

Kahe kohaliku põngerja ootamatust külaskäigust doktori majja saab alguse isemoodi sõprus ja sensatsiooniline äriprojekt. Krapsakas patsidega Lise ja pisike punapea Bulle aitavad doktor Proktori puuksupulbrit kogu maailmale tutvustada. Üllas tegevus muutub aga ohtlikuks, kui kuri hr Thrane oma kahe jõleda jõmpsikaga haruldast leiutist enda valdusse tahavad saada.

„Doktor Proktori puuksupulber“ on moodne ja lõbus muinaslugu. Möll toimub maailmas, kus normaalseid inimesi hulludeks peetakse, loomad, kellest sa midagi teada ei taha, kanalisatsioonikaevudes hiilivad ning süütu puuks otse kosmosesse lennutada võib.

Filmi aluseks on Jo Nesbø samanimeline raamat. Jo Nesbø on rohkem tuntud kõrgetasemeliste kriminaalromaanide autorina ning on nende eest ka rohkelt auhindu pälvinud. 2007. aastal ilmus temalt esimese lasteraamatuna “Doktor Proktori Puuksupulber”. Nüüdseks on ilmunud juba neli lugu, millest eesti keeles on olemas “Doktor Proktori puuksupulber”, “Doktor Proktori ajavann”  ning “Doktor Proktor ja maailma lõpp.Võibolla”doktorraamat

Vaatamata veidrale pealkirjale ja teemadele (kes kirjutab ikkagi raamatu puuksutamisest?!?), on tegu põneva ja kaasahaarava looga ning on tore lugemine ka lõbusaid seiklusi armastavatele täiskasvanutele.

Doktor Proktori raamatutest on kirjutanud Jaanika Palm. Eesti Lugemisühing on pidanud Doktor Proktori lugusid vääriliseks oma lugemissoovitustes välja pakkuda.

Film on IMBd keskmise hinde saanud.

“Doktor Proktori puuksupulber” on kinos juba mõnda aega jooksnud, seega huvilistel tasub kiirustada ning kui piisavalt põnev on, saab järgmised osad loomulikult raamatukogust paberkandjal laenutada.

Anu Amor-Narits

“Victoria” reedel, 7. märtsil kell 21.40 ETV-s

In raamatukava on 28/02/2014 at 13:49

victoriaNobelist Knut Hamsuni samanimelise 1898. aastal kirjutatud romaani ainetel valminud filmi keskmes on mõisniku tütre Victoria ja vaese möldri poja Johannese traagiline armastuslugu. Kuigi noorte vastastikune kiindumus ulatub juba lapsepõlve, sunnib Victoria isa, tagamaks pere majanduslikku heaolu, tütart abielluma jõuka noorhärra Ottoga. Johannes proovib küll ühiskonnaredelil kõrgemale tõusta, seisustevahe jääb aga ikka ületamatuks. Vastamisi on ühiskonnakorraldus ja puhas, rikkumata, loodusega harmoneeruv armastus. Helgemat alatooni aitavad esile tuua maalilised loodusvaated ja peaosaliste sarm. victoria raamat

Imdb.com annab hindeks 5.8, aga see pole ilmselt mingi näitaja, sest hindajaid on sellel Norra filmil selgelt liiga vähe, alla paarisaja inimese.

Ottot mängib Bill Skarsgård, kelle isa Stellan Skarsgårdi teavad kõik, sest ta on ühtviisi nõutud osatäitja nii  “Kariibi mere piraatides” kui  Lars von Trieri filmides. Näitlevad ja nopivad auhindu ka Billi kaks vanemat venda.

Raamat on raamatukogus kenasti mitmes erinevas tõlkes ja  trükis olemas kui filmi vaatamisest mingeid küsimusi peaks tekkima. Otsida tuleb nii “Victoriat” kui “Viktoriat”.

Kaja Kleimann

“Kuradisaare kuningas” ETV2s kolmapäeval, 12. veebr. kell 22.25 ja laupäeval, 15. veebr. kell 23.55

In raamatukava on 09/02/2014 at 15:40

kuradisaareposterTutvustus: Tõsielulise sündmustikuga film 20. sajandi alguses Oslo lähedal asuval Bastøy saarel tegutsenud noortevanglast, kus ühiskonnaheidikutest poisid elasid valvurite sadistliku režiimi all. Hariduse andmise asemel sunnitakse 11-18-aastaseid poisse tegema ränka tööd ning neil ei jää muud üle, kui kohaneda oma ebainimliku olukorraga. Kuid siis saabub saarele 17-aastane Erling, keda huvitab vaid sealt põgenemine. Kui kaugele on ta valmis vabaduse nimel minema? Igal juhul üritab ta kinnipeetavate seas vägivaldset vanglamässu korraldada.

kuradisaarefilmNorra režisssööri Marius Holsti käe alla käisid filmivõtted suures osas Eestis, Kalvi mõisa ümbruses. Pikemalt filmimisest Kalvis on kirjutanud Tiina Tuumalu Postimehes ja Teet Korsten Põhjarannikus. Film ise on kuidagi tähelepanuta jäänud, üks arvamus  Koberi blogis  ja hästi lühidalt Filmijutus.

kasvandikraamatRaamatut on raske kõrvale pakkuda, aga minu jaoks seostuvad Robert Musili “Kasvandik Törlessi hingeheitlused”,  Jan Guillou “Kurjus” ja Sass Henno “Mina olin siin”. Sada aastat ja midagi pole muutunud, needsamad julmad võimumängud ja tagantjärele tarkused. Või võiks lugeda stsenaristi, Lars Saabye  Christenseni teoseid “Poolvend”, “Modell”, “Oscar Wilde’i lift” ja “Maskeraad”.

Muusikapalaks lõputiitrites kõlav Sigur Ros.

Tiina Sulg

“Pearahakütid” kinos Ekraan

In raamatukava on 22/01/2012 at 19:24

Norras kõigi aegade edukaimaks kodumaiseks filmiks tõusnud “Pearahakütid” on põhjamaine põnevik, mille läbivateks teemadeks reetmine, kättemaks ja tappev auahnus. Film on valminud Jo Nesbø samanimelise romaani järgi, mida saab linnaraamatukogust hetkel üksnes ingliskeelsena laenutada.

Jo Nesbø on norra kirjanik, muusik ja endine börsimaakler. Ta on võitnud ohtralt kirjandusauhindu: Rivertoni auhinna Norra aasta parima kriminaalromaani eest, Klaasvõtme auhinna, millega tunnustatakse Põhjamaade aasta parimat kriminulli jpt. Tema loomingut on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde. Teda armastavad nii kriitikud kui lugejad ja mis vast praeguses ajahetkes kõige intrigeerivam – tema edu on võrreldud Rootsi kuulsa krimiautori Stieg Larssoni (“Millenniumi-triloogia”) teostega.

Filmis on muide mitmeid viiteid/vihjeid Stieg Larssoni Millenniumi-triloogiale. Tegemist on omamoodi austusavaldusega Larssonile.

Huvitav fakt on ka ehk see, et pärast filmi väljatulekut on seda müüdud rohkem kui 50-sse riiki, mis on absoluutne rekord kõigi üldse seni ekraanivalgust näinud Norra päritolu linateoste seas.

Kui nüüd otsustasid kinno minna, siis täpsema info leiad Ekraani kodulehelt.

Triinu Univer

“Hamsun” Cinamonis kolmapäeval, 14. detsembril kell 18.00

In raamatukava on 12/12/2011 at 14:39

Norra kirjandusklassiku Knut Hamsuni (1859–1952) elulool põhinev 1996. a. režissöör  Jan Troelli käe all valminud film. Troelli film ei esita kirjaniku kogu elulugu, vaid keskendub problemaatilistele aastatele enne ja pärast II maailmasõda.

Filmist wikis. Filmist pikemalt Eesti Päevalehes. Filmist pikemalt rootsi keele oskajatele.

Knut Hamsuni raamatuid on eesti keeles päris palju. Selle filmi kontekstis on vast kõige parem lugeda Hamsuni mäletusteraamatut “Rohtunud radadel”.

Kõrvale võiks lugeda ka Ingar Sletten Kolloeni raamatut “Kirjanik ja diktaator: Knut Hamsuni looming, elu ja aeg”.

Huvilistele on kättesaadav ka filmi stsenaarium: Per Olov Enquisti “Hamsun”.

Tiina Sulg