Prima Vista eriprogramm “Stalking Eastern Europe” Elektriteatris

6.–12. mail 2024 linastuv retrospektiivprogramm toob Elektriteatris publiku ette möödunud sajandi Ida-Euroopa ulmefilmid, millest enamiku moodustavad siinmail vähetuntud ekraaniteosed. Filmide kohta täpsemalt võib uurida Elektriteatri kodulehelt, aga lühikavana:

Esmaspäeval, 6. mail kl 20.00 „Taevas kutsub“ (Ukraina, 1959; režissöörid Mõhhailo Karjukov, Oleksandr Kozõr).
Film ja filmiprogrammi juhatab ettekandega sisse ulmekirjanduse ekspert Jüri Kallas. Sissejuhatus on eesti keeles, film vene keeles, subtiitrid eesti ja inglise keeles. 

Teisipäeval, 7. mail kl 18.00 „Ikarie XB 1” (Tšehhoslovakkia, 1963; režissöör Jindřich Polák).
Pärast filmi toimub ettekanne ja vestlus kosmosepsühholoog Andres Käosaarega, kes liitub meiega läbi kosmilise kiirguse interneti vahendusel. Film on tšehhi keeles, subtiitrid eesti ja inglise keeles, ettekanne ja vestlus eesti keeles. 

Kolmapäeval, 8. mail kl 20.00 „Eolomea” (Ida-Saksamaa, Bulgaaria, 1972; režissöör Herrmann Zschoche)
Filmi juhatab sisse saksa ulmeuurija Sonja Fritzsche. Film ja sissejuhatus on saksa keeles, filmi subtiitrid eesti ja inglise keeles. Seanssi toetab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis.

Neljapäeval, 9. mail kl 20.00 „Tähetolmus” (Ida-Saksamaa, Rumeenia, 1976; režissöör Gottfried Kolditz) ja „Armastus 2002” (Ida-Saksamaa, 1972; režissöör Joachim Hellwig)
Filmid juhatab sisse šveitsi ulmeuurija Simon Spiegel. Sissejuhatused on inglise keeles, filmid on saksa keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega. Seanssi toetab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis.

Reedel, 10. mail kl 19.00 „Navigaator Pirx” (Eesti, Poola, 1978; režissöör Marek Piestrak)
Filmi juhatab sisse poola ulmeuurija Jędrzej Burszta. Sissejuhatus on inglise keeles. Filmi heli on eesti keeles, subtiitrid inglise keeles.

Laupäeval, 11. mail kl 17.00 „Hõbedasel planeedil” (Poola, 1988, režissöör Andrzej Zulawski)
Filmi juhatab sisse poola ulmeuurija Paweł Frelik. Peale filmi vestleb Frelikuga filmikriitik Tristan Priimägi. Film on poola keeles, subtiitrid eesti ja inglise keeles sissejuhatus ja vestlus inglise keeles. Seanssi toetab Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Pühapäeval, 12. mail kl 14.00 „Eesti psühhedeelne anima” (Eesti, 1973–1981)
Ablas tolmuimeja, hiiglaslik robot-jänes, kosmoses seiklev muna, võõrastel planeetidel kasvavad seened – kõike seda ja enamgi veel leidub eesti animatsioonfilmis 1970. aastail. Sisult enamasti sürreaalsed ning vormikeeles läänemaailma trende, ennekõike psühhedeeliat, pop- ja opkunsti miksivad joonisfilmid mõjuvad selles kontekstis – ja tegelikult ka tänapäeval – kui sõõm värsket, loomerõõmust pakatavat õhku.

Pühapäeval, 12. mail kl 16.00 „Delta kosmosemissioon” (Rumeenia, 1984; režissöörid Calin Cazan, Mircea Toia)
Film on rumeenia keeles, subtiitrid eesti ja inglise keeles. Filmile järgneb psühhedeeliateemaline arutelu. Vestlevad Ahto Külvet, Raul Viitung, Ave Taavet ja Andreas Trossek. Seanssi toetab Rumeenia Suursaatkond Eestis.

Selle blogi võtmes tuleks esile tõsta filmid “Ikarie XB 1” ja “Navigaator Pirx”, mis põhinevad mõlemad Stanislav Lemi loomingul, ning “Hõbedasel planeedil”, mis põhineb Jerzy Żuławski Kuu-triloogial. Aga küllap ulmelugeja leiab sobivaid paralleele ja kirjanduslikku mõjusid või edasilugemismõtteid teistestki filmidest ning kindlasti on midagi head üles noppida filmidele eelnevatest või järgnevatest vestlustest. 

Maikuu lõpuni on Tartu Linnaraaatukogu II korrusel raamatunäitus “Tulevikutuled ja tulevikutuuled”, mis pakub kirjavara nii tõsisematest tulevikuuuringutest, prognoosidest ja hoiatustest, aga valikut meelelahutuslikumatest tulevikuennustusvõimalustest ning loomulikut ei puudu sealt ilukirjandus.

Tiina Sulg

„Stanisław Lem, „Solarise“ autor“ laupäeval, 25. septembril kell 13.30 Tartu Kirjanduse Majas

Laupäeval, 25. septembril kell 13:30 linastub Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) dokumentaalfilm „Stanisław Lem, „Solarise“ autor“ (rež Borys Lankosz), mis avab mitmekülgselt ja dramaatiliselt ühe kõigi aegade suurima ulmekirjaniku elutausta ja mõttemaailma.

Linastus leiab aset kirjandusfestivali Prima Vista lõpuüritusena toimuval „Futuroloogilisel Kongressil“, kus Tartu Kirjanduse Maja muutub suurejooneliseks luksushotelliks (või pigem dekadentlikuks väikelinnahosteliks), mis on valmis vastu võtma külalisi ka kõige kaugemast universumi nurgast. Paljude tunnustatud eesti kirjanike osalusel leiab aset kirev ja kaleidoskoopiline ürituste plejaad, mis käsitleb KIRJANDUST  ja TULEVIKKU ning pühitseb pidulikult kuulsa poola ulmekirjaniku Stanisław Lemi 100. sünniaastapäeva.

Jaak Tomberg

Poeedifilmid Prima Vista programmis Elektriteatris

Prima Vista kavas on mitu värsket ja eripärast dokumentaalfilmi eesti kirjanikest

Enn Lillemetsa dokumentaalfilm „Betti Alver. Ilmauks on irvakil“ (2020) Tartu Elektriteatris teisipäeval, 21. septembril kell 18.00

Enn Lillemetsa autorifilm oma lähedasest sõbrast ja vaimsest õpetajast Betti Alverist (1906-1989). Lillemets avab eesti luule ühe säravama ja köitvama isiksuse isiklike mälestuste ja loomingu kaudu, juhtlõngaks Betti Alveri hingekaaslase Heiti Talviku (1904-1947) käekäik. Sellel filmiretkel on Lillemetsa saatjateks näitleja Saara Nüganen, poeedid Viivi Luik, Eeva Park ja Mats Traat, taustaks Eesti loodus ja Tartu linn.

Filmile järgneb Kristiina Ehini ja Enn Lillemetsa vestlus.

Jaan-Jürgen Klausi portreefilm „Erakpoeet Marko Kompus“ (2005) Tartu Elektriteatris kolmapäeval, 22. septembril kell 18.00

Vaimukas ja kunstiliste kujundite rohke portreefilm „Erakpoeet Marko Kompus“ näitab Tartu legendaarse kirjandusrühmitise “Erakkond” luuletaja Marko Kompuse rõõmu ja valu. Filmi autor, varemgi Tartu-kandi kultustegelasi filminud Jaan-Jürgen Klaus jälgib Elva erakpoeedi aastaringi.

Filmile järgneb Piret Põldveri ja Marko Kompuse vestlus.

Joosep Matjuse ja Katri Rannastu dokumentaalfilm “Pingeväljade aednik” (2021) Tartu Elektriteatris reedel, 24. septembril kell 18.00

Salapärane kirjanik Mehis Heinsaar asub rännakule. Selliseid retki, kus ta kulgeb päevade viisi üksinda läbi metsiku tihniku avarate luhtade poole, nimetab ta vaese mehe palverännakuteks. Kirjanikku ümbritseb ebatavaline ja tähendusrikas loodus, ta oskab veel kõnelda loomade ja lindude keelt ning näha silmale nähtamatut. Rändaja teel leiab aset seitse kohtumist, mis avavad vaatajale Mehis Heinsaare maagilist siseilma.

Filmile järgneb kohtumine filmitegijatega.

Eelsündmusena oli Prima Vista kavas luulefilmi „Tundekasvatus”, mis vaatas Tõnis Vilu loomingut, linastus.

Lugemissoovituses pole kahtlustki, lugege filmikangelaste luulet :)

Tiina Sulg

„Vari” esmaspäeval, 21. septembril kell 18 Tartu Elektriteatris

Kevadel ärajäänud kirjandusfestival Prima Vista toimub sel aastal sügisel. Festivali esimene nädal toimub ajavahemikus 21.-26. september ning hõlmab endas ka filmiprogrammi, mille valik lähtub festivali teemast „Inimese varjud”. Näitamisele tulevad sellised filmid nagu Ungari viimase kümnendi edukaima krimiromaani Vilmos Kondori „Budapest Noir” samanimeline ekraniseering, eelnevalt juba filmiblogis juttu olnud „Kaklusklubi” ning dokumentaalfilmid „Minu spioonist isa” ja „Maa sool”.

Tutvustuseks valisin programmi avafilmi „Vari”. Mängufilmi aluseks on Jevgeni Švartsi samanimeline näidend (eesti keeles ilmunud kogumikus „Alasti kuningas”). Muinasjutufilm tegeleb igavese teema – hea ja kurja võitlusega. Ebatavalisse muinasjuturiiki saabub heasüdamlik õpetlane Kristjan-Teodor. Nii saab alguse uus muinasjutt, milles õpetlane leiab end peategelasena. Ta armub kergemeelsesse printsessi ning palub oma varjul teda valvata. Viimasest saab aga inimene nimega Teodor-Kristjan ning õpetlane leiab peagi, et vari on võtnud üle kogu ta elu. Erinevalt peremehest on vari valelik, julm ja ebameeldiv.

Kuigi film (1971. a) ja selle aluseks olnud näidend (1940. a) on valminud aastakümneid tagasi, siis mitmetähenduslik sisu on aktuaalne ka tänapäeval. Võib-olla nüüd isegi eriti, sest kunagi ei tea, kas ja millal võib nö kuri vari sind varitseda, et oma lõksu püüda. Alati pole kõige kergem vahet teha õigel ja valel ning sellest lähtudes mõistlikult käituda. Õnneks lõppeb see eelpool kirjeldatud filmimuinasjutt küll hästi ning „vari teab oma kohta”, sest kurjus ei saa jääda kestma ilma heata. Samas võib juhtuda ka täitsa vastupidine olukord, mida on kirjeldatud selle muinasjutu ühes algversioonis ehk Hans Christian Anderseni samanimelises muinasjutus (1928. aasta kogumikus „Muinasjutud”. Inimese naiivsusest tingitult võib inimese inimlik pool lausa hukkuda ning salakaval vari saab kogu kuningriigi ja imeilusa kuningatütre pealekauba. Isiklikult siiski loodan, et kui isegi on õigus, et muinasjutud on tõestisündinud lood nagu need olid selles jutus, siis lõpud saab igaüks siiski ise elada nii õnnelikuks kui soovib.

Filmile „Vari“ (vene keeles eestikeelsete subtiitritega) eelneb kirjaniku, esseisti, luuletaja, tõlkija, ligi 30 luule- ja proosaraamatu autori Jelena Skulskaja loeng „Vari, tea oma kohta!“ („Тень, знай свое место!“ ). Loeng toimub vene keeles. Sissepääs on prii, aga saalis on piiratud arv kohti ja turvalisuse ja istekoha tagamiseks palutakse end registreerida https://forms.gle/SCwbLwjLHFtVDkaS8 .

Klaari Tamm

„Ex Libris: New Yorgi raamatukogu“ teisipäeval, 1. mail kell 19 Tartu Elektriteatris

Koostöös Prima Vista kirjandusfestivaliga, kuid veel enne festivali algust ja juba järgmisel teisipäeval saab Tartu Elektriteatris näha 2017. aastal valminud vanameister Frederick Wisemani dokumentaalfilmi „Ex Libris: New Yorgi raamatukogu“.

Tegemist on omamoodi vaatlusega sellest, mis toimub ühes maailma suurimas avalikus raamatukogus. Filmi tutvustuses seisab, et raamatukogu on paik, kuhu kõik on oodatud ja kus kõik on võrdsed. New Yorgi raamatukogu oma 92 haruga Manhattanil, Bronxis ja Staten Islandil pakub erinevaid võimalusi teadmiste omandamiseks suurlinnas, mille elanikkkond on kirju kultuurilise ja majandusliku taustaga. Raamatukogu pole lihtsalt koht, kus vaikuses omapäi teoseid lehitseda, vaid siin toimuvad infotunnid, vestlusõhtud, kultuurisündmused, haridusprogrammid ja palju muud, mis toob kokku inimesi ja kogukondi. Milline on raamatukogu täna ja kuhu liigub ta tulevikus?

Filmi treiler Youtube’s:

Filmi pikkus on 3 tundi ja 17 minutit. Frederick Wisemani filme iseloomustatakse kui süüvivaid käsitlusi neist institutsioonidest, mida ta vaatluse alla võtab. Tema lähenemist peetakse sarnaseks kirjandusteostele omasele ja mida praktiliselt ei kohta filmis. Öeldakse, et talle on iseloomulik filmitegijana olla kui kärbes seinal ja selle kõike nägeva silmaga kajastada toimuvat. Näiteks on Wiseman teinud filme pargist, psühhiaatriahaiglast, muuseumist, koolist, kontserdisaalist jt. Film on tavamõistes pikk, kuid tänu jutustamisviisile ei lähe igavaks. Väidetavalt on Wisemani viisil matkijaid, kuid meistri taset ei suudeta saavutada. Nii siis tulebki minna ja film ära vaadata!

Intervjuud režissööriga tema viimase filmi teemal saab lugeda Vanity Fairist.
Frederick Wisemani ja tema filmide kohta saab lisaks lugeda tema veebist või ka näiteks Vikipeediast.

Mai Põldaas

 

“Kirjanduse aeg. Prima Vista.Viktor Jerofejev” teisipäeval, 14. juunil kell 20.00 ETV2s

Kirjandusfestivali Prima Vista 2016 vestlusõhtu külaline on tuntud Vene kirjanik ja dissident Viktor Jerofejev. Temaga ajab juttu Ukraina kirjanduskriitik Juri Volodarski. Vestlus on salvestatud 4. mail Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. Režissöör Mati Kark, toimetaja Aivi Parijõgi, produtsent Kadi Priske.

Lugemiseks võib soovitada möödunud aastal tõlkes ilumunud autobiograafilist romaani “Hea Stalin”. Raamatu kohta saab lugeda siin ja autori kohta siin.

Sander Kaasik

“Kirjanduse aeg. Prima Vista. Eugen Ruge” teisipäeval, 7. juunil kell 20.00 ETV2s

Kirjandusfestivali Prima Vista 2016 vestlusõhtu külaline on Saksa kirjanik Eugen Ruge, kes muuhulgas tutuvustab ka oma uut eesti keeles ilmunud romaani “Cabo de Gata”. Rugega ajab juttu Tartu Ülikooli õppejõud Silke Pasewalck. Vestlus on salvestatud 3. mail Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

Linda Jahilo arvustust Eugen Ruge raamatust saab lugeda lugemissoovituste blogist, autori tutvus ja katkend raamatust nädala autori blogis.
Peeter Helme räägib raamatust Klassikaraadios.
Intervjuu Eugen Rugega Sirbis.
Raamatust on juttu Ingvar Sedmani blogis, Andres Laiapea blogis, Arko Oleski blogis, Sehkendaja blogis.

Tiina Sulg

“Kirjanduse aeg: Prima Vista. Andrei Makarevitš – Artemi Troitski” 1. juunil kell 23.00, 3. juunil kell 21.05 ja 4. juunil kell 11.00 ETV2-s

Prima Vista kirjandusfestival sai küll läbi, aga neile, kes mitmes kohas korraga ei suutnud olla, tuuakse mõned palad telepurgi vahendusel koju kätte.

Kirjandusfestivali Prima Vista 2015 vestlusõhtul ”Vabadus kunstis ja kunst olla vaba” jutlevad ajakirjanik Artemi Troitski ja multitalent Andrei Makarevitš — muusik, poeet, helilooja, kunstnik, telesaatejuht ning produtsent, legendaarse bändi Mašina Vremeni looja, laulude autor ja laulja. Vestlus salvestati TÜ Raamatukogu konverentsisaalis 6. mail 2015. Režissöör Mati Kark, toimetaja Reet Weidebaum, produtsent Kadi Priske.

Üks lugu Mašina Vremenilt

Tiina Sulg