“Sanditon” Jupiteris

Kuigi ERRi veebikanal Jupiter on juba päris kaua (alates 2020. a aprillist) käigus olnud, siis ma avastasin kanali alles selle aasta alul. Toomas Luhats on kirjutanud artiklis “ERR-i uus veebikanal Jupiter: Mis? Miks? Kellele?” täpsemalt lahti, mida ja kellele Jupiter pakub, sealt saab igaüks vaadata, kas just talle miskit põnevat on.

Minu jaoks on Jupiter eelkõige mahamagatud mängufilmide ja telesarjade jaoks, “Sanditongi” oli ekraanil kevadel, aga mina märkasin alles paar nädalat tagasi, et selline asi üldse olemas on.

ERR tutvustas sarja nii:

Jane Austeni viimase, lõpetamata romaani põhjal valminud draamasari viib Sanditoni, kunagisse unisesse kalurikülla, mis nüüd muutub kiiresti moodsaks kuurordiks. Sinna kogunevad rikkad pärijad ja ärimehed, kes kõik loodavad haljale oksale jõuda.

Loo keskmes on noor neiu Charlotte Heywood, kes satub juhuslikult kokku abielupaariga. Paar on teel Sanditoni ja meelitavad ka tema endaga kaasa. Moodsa kuurordi imed panevad tüdrukul esialgu pea ringi käima, kuid ei lähe kaua, kui ta hakkab avastama rikaste ja kuulsate saladusi ning intriige.

Jane Austen jõudis oma viimastel elukuudel kirja panna 11 peatükki, enne kui 1817. aastal suri. Sari algab Austeni loodud süžeega, kuid suurem osa on siiski stsenaristi edasiarendus. Seriaali taga seisab Emmy ja BAFTA-ga pärjatud Andrew Davies, kes on tuntud ajastuteemaliste filmide-sarjade poolest. Tema loomingu hulka kuuluvad “Sõda ja rahu”, “Uhkus ja eelarvamus”, “Hüljatud” jne. Osades: Rose Williams, Theo James, Leo Suter, Anne Reid, Kris Marshall, Jack Fox, Kate Ashfield, Crystal Clarke, Charlotte Spencer

Eesti keelde seda Jane Austeni poolelijäänud romaani tõlgitud ei ole, aga ingliskeelsena on see meie raamatukogus täitsa olemas, üks seitsmekümnendate lõpust ja üks kümneaastatagune.

Sari mulle meeldis. Mul üldse ei ole Jane Austeni ekraniseeringute vastu midagi, tollane mood on mu meelest kena vaadata ja omamoodi vahva on, kuidas erinevatel aastatel ja aastakümnetel kostüümikunstnikud seda ajalooperioodi on tõlgendanud, mida rõhutanud ja millise osa tagaplaanile jätnud. Briti näitlejatel on mu meelest mingi eriline võlu ja kostüümidraamades on nad kuidagi eriti ehedad ja toredad vaadata, nende mängus on nii teise ajastusse minemise usutavust kui pisikest mõnusat küünilist kõrvalpilku. Ja pealegi, valitud sõnavaraga briti aktsent on kõrvale nii mõnus kuulata.

Siitsealt noppisin välja, et Austeni põhjal on vaid sarja esimene osa, ülejäänu läheb stsenaristide fantaasia rada. Ma arvan, et sedakorda on see stsenaristide fantaasia käinud suhteliselt sarnast rada, kui Austenilgi oleks olnud, et põhikarakterid on ju tuttavad: vaesemates oludest terane, tragi ja paljulugenud neiu, natu kõrgemast klassist ja varakam noormees, toetavaid kõrvaltegelasi, koomilisi kõrvaltegelasi, üks üksik rikas terava keelega lesk. Uhkus ja eelarvamus, mõistus ja tunded, valestimõistmised ja viimasel hetkel selgeksrääkimised. Kõrvaltegelaste lood olid vast rohkem välja joonistatud, kui Austenil seda olnuks, ning mõnede kõrvaltegelaste elukäik vist liiga moodsa lähenemisega, üleüldine õhkkond rohkem tegutsemist kui õhkamist soosiv, ja see lõpp… aga nii üldjoontes, tundus täitsa austenlik lugu.

Lugege siis Jane Austeni loomingut, eesti või inglise keeles, korralikult lõpetatuid või poolelijäänud romaane, originaale või hoopis teiste autorite lugusid Jane Austeni loomingu ainetel. Ja miks ka mitte kostüümiajalugu, näiteks Melissa Leventoni koostatud “Mida kanti, millal kanti : rõivastuse põhjalik illustreeritud ajalugu antiikajast üheksateistkümnenda sajandini“, mille kohta Britt Rosen kirjutas Postimehes sooja arvustuse “Toekas teos rõivaloofriikidele“.

Tiina Sulg

“David Copperfieldi isiklik elulugu” praegu kinodes

Kinodes saab praegu vaadata uut Briti filmi “David Copperfieldi isiklik elulugu”. Tegemist on tuntud briti satiiriku, autori ja lavastaja Armando Ianucci  viimase filmiga, mis tugineb Charles Dickensi  klassikaks saanud kirjandusteosel “David Copperfield”.

Filmi treiler:

“David Copperfieldi isiklik elulugu” on kaasaegses võtmes lavastatud kasvamise ja eneseleidmise lugu orvuks jäänud David Copperfieldist 19. sajandi Victoria-ajastu Inglismaal. Lugu on ühtaegu nii draama kui komöödia, sest elus ette tulevaid raskusi ei kujutata siin realistlikus võtmes, vaid appi on võetud satiir. Enda isiku kujunemisteel kohtab David (kehastab Dev Patel) palju värvikaid tegelasi, keda filmis võrratult esitavad mitmed kuulsad briti näitlejad, näiteks: Davidi ekstsentrilist tädi Betsy Trotwoodi Tilda Swinton, unistajast härra Dicki Hugh Laurie, sarmikat elukunstnikku härra Micawberit Peter Capaldi, põnevat, kuid mitte usaldusväärseks osutuvat sõpra James Steerworthi Aneurin Barnard, tõusiklikku teener Uriah Heepi Ben Whishaw, romantilist ja sõnatuks võtvat Dora Spenlow’d Morfydd Clark, jpt.

Charles Dickens olevat pidanud “David Copperfieldi” enda teoste hulgas oma lemmikuks. Kes on raamatut lugenud, sellele on kindlasti põnev Armando Ianucci interpretatsioon raamatust, kuna tegemist on lavastajaga, kes armastab enda teostele lisada leidlikke riukaid. Minule küll käesolev tõlgendus väga meeldib! Ja kes veel ei ole jõudnud raamatut lugeda, sellele võib see film olla vahva tutvustus originaalmaterjali juurde liikumiseks.

Mai Põldaas

“Põhi ja Lõuna” pühapäeviti (10., 17., 24. ja 31. mail) kell 20.05 ETVs

Neljaosalise briti telesarja tutvustus kõlab nii: Elizabeth Gaskelli romaani ekraniseeringus kohtuvad ja ristuvad tööstuslik Põhja-Inglismaa ning aristokraatlik, jõudeelu elav Lõuna-Inglismaa. Lõunast tööstuslinna Miltonisse elama asunud Margaret Hale asub kaitsma tööliste õigusi ja võitlema vabrikant John Thorntoniga. Kuid läbi võitluse ja vastuolude areneb nende kahe vahel kirglik armastuslugu. 

Elizabeth Gaskelli (1810-1865) kaheosaline romaan on meie raamatukogus täitsa olemas. Kunagi ma vaatasin seda telesarja ja see sari täitsa meeldis mulle, ajalooline taust ja isiklikud draamad tundusid parasjagu tasakaalus olevat. Uudishimust lugesin raamatud ka otsa, aga siin ma sutsu pettusin, sari oli nagu kuidagi parem. Ühelt poolt oli sel pettumusel üsna objektiivne põhjus — Elizabeth Gaskell on sutsu nõrgema klassi kirjanik, kui Jane Austen või õed Bronted. Teisalt oli pettumus väga isiklik — mingid teemad, mis mus sugugi mõistmist ei tekitanud, olid kirjanikule väga olulised. Niiet selle teise põhjenduse pealt ma soovitan küll, et lugege ikka ise üle ja vaadake, kas teile sobib.

Ühe sarja ja raamatu võrdluse leab siit.

“Põhja ja lõuna” tsitaadivaramu leiab siit.

Kogu loo saab ingliskeelsena kätte siit.

Ja ühe lühikese arvustuse saab siit.

Kogu lugu etteloetuna:

Üks booktuberi klipp:

Tiina Sulg

„Emma” Tartu kinodes

„Emma Woodhouse’il näis olevat kõik, mida õnnelikuks eluks vaja: ta oli nägus, arukas, elurõõmus neiu, peale selle ka rikas, ja tal oli mugav kodu, nii et oma kahekümne ühe eluaasta jooksul polnud ta tunda saanud kuigi palju muret või meelehärmi.”

„Emma” nägi ilmavalgust 1815. aastal, autoriks oma eluajal üsna tundmatu Jane Austen. See jäi viimaseks autori eluajal avaldatud romaaniks, postuumselt ilmus veel „Veenmine”. Ekraanile on see noor ja nägus muredeta neiu jõudnud päris mitmel korral, viimati 2009 minisarja näol, peaosas Romola Garai.

Tundub, et 2019 ja 2020 on klassikute ekraniseeringute aastad. Jõudis ju möödunud aastal ekraanidele Louisa May Alcotti „Väikesed naised”, nüüd valitseb „Emma” ning selle aastanumbri sees peaks kinodesse jõudma ka Frances Hodgson Burnetti „Salaaia” uus ekraaniseiklus. Üllatav on ka see, et nii „Väikesed naised” kui ka „Emma” on mulle tõesti positiivse üllatuse valmistanud!

Emmana särab, ja ma mõtlen tõesti särab, Anya Josephine Marie Taylor-Joy, väga pika nime ja ebaharilikult köitva välimusega näitleja, keda võis varasemalt kohata näiteks M. Night Shyamalani filmides „Lõhestunud” ja „Klaas”. Lisaks paistab „Emmas” silma peaosalise isa kehastav Bill Nighy, kes jääb küll tahaplaanile, aga suudab sellele vaatamata härra Woodhouse’i iseärasused oskuslikult publikuni tuua.

Filmi muusika oli hea, laulud oskuslikult valitud ning sobisid meeleoluga. Kostüümikunstniku töö kandis vilja, ning kui tekib küsimus „Kas naised kandsidki tol ajal päev läbi öösärke?”, siis vastus on selge ei – stiil oli lihtsalt selline! Värvikad ja jaburad situatsioonid, silmapaistvad tegelased ning peen huumor.

Ja kui peaks juhtuma, et Emma ei meeldi, siis pole hullu! Jane Austen tunnistas ka ise, et valis sellise tegelase, keda peale autori enda keegi teine ei pruugi sümpaatseks pidada! Jane Austen Emma kohta pikemalt Wikis.

Irina Möldre

„Teine Boleyni tüdruk” laupäeval, 16.novembril kell 22:35 ETV-s

Sombusesse novembri õhtusse sobib kenasti üks kirglik ajalooline kostüümidraama, mida ilmestavad kaunid osatäitjad nagu Scarlett Johansson ja Natalie Portman.

Filmitutvustus: Ajalooline kiredraama kahest õest, kes hakkavad omavahel võistlema Inglismaa kuninga armastuse eest. 14-aastane Mary Boleyn (Scarlett Johansson) satub õukonnas kuningas Henry VIII huviorbiiti, kes noore neiu võrgutab. Peagi aga jahtub tujuka mehe romantiline huvi Mary vastu ja tühjaks jäänud koha kuninga voodis võtab üle viimase auahne õde Anne Bolyen (Natalie Portman). Seni üksteist armastavatest õdedest saavad suurimad rivaalid ja petetud Maryst lihtsalt “teine Boleyni tüdruk”.

Film põhineb „inglise ajaloolise ilukirjanduse kuninganna” Philippa Gregory samanimelisel bestselleril, mille aluseks on Inglismaa kuninga Henry VIII armuafäärid aastatel 1521-1536 ehk tema esimesest ja teisest abielust. „Teine Boleyni tüdruk” on eestikeelsena ilmunud kahes osas. Raamatukogus on olemas nii esimene kui ka teine osa.

Sama teost on võimalik lugeda ka originaalkeeles, „The Other Boleyn Girl”. Lisaks ka eellugu „The Constant Princess”, mis jutustab loo Aragóni Katariina tõusmisest Inglismaa kuningannaks, Henry VIII esimeseks naiseks. Samuti filmile aluseks olnud romaani järg, „The Boleyn Inheritance”, mis kõneleb ajavahemikust 1539-1542 ehk kuningas Henry VIII kolmandast ja neljandast abielust.

Philippa Gregory on Tudori dünastiast kirjutanud kokku kaheksa romaani. Lisaks eelpool mainitutele veel: „Three Sisters, Three Queens” (raamatukogus venekeelne tõlge), „The Taming of the Queen” (raamatukogus venekeelne tõlge ), „The Queen’s Fool”, „The Virgin’s Lover” ja „The Other Queen” (raamatukogus venekeelne tõlge).

Kas kõik see, mis selles filmis ning Tudori dünastia raamatutes kirjas, ka tegelikult täpselt niimoodi oli? Seda tuleb ise hinnata, lugedes mõnda vastavasisulist ajalooraamatut (näiteks Antonia Fraseri „Henry VIII kuus naist”) või hoopis võttagi seda lihtsa meelelahutusena.

Klaari Tamm

“Hüvasti, mu kuninganna” teisipäeval, 29. märtsil kell 23.00 ETV2s

Prantsuse ja Hispaania ühisfilm Prantsuse revolutsioonist:

Berliini 62. filmifestivali avafilmiks olnud kirgliku draamafilmi tegevus toimub 18. sajandi lõpul Prantsuse revolutsiooni päevil, kui Prantsusmaa troonil istub kuningas Louis XVI, kes 1770. aastal oli naitunud Austria ertshertsoginna Marie Antoinette’iga. Filmi tegevus toimub Marie Antoinette’i noore teenijanna silmade läbi. Kuningannale raamatuid ette lugenud Sidonie Laborde meenutab 1789. aasta juulis toimunud hirmsat revolutsiooni ja igatseb kaunite möödunud aegade järele. Ajalooliste kostüümidraamade austajaile on linateose näol tegemist tõelise maiuspalaga, kus lisaks põnevatele sündmustele saab nautida ka kriitikute vaimustuse pälvinud kunstnikutööd – hingematvalt kauneid rokokoo stiilis koketseid komplekte. R: Benoit Jacquot. O: Diane Kruger, Léa Seydoux, Virginie Ledoyen, Xavier Beauvois.

Ajalooriiulil on sel teemal raamatuid küll, aga see ajajärk ei ole mus eriti huvi äratanud ja seetõttu otsest lugemissoovitust anda ei oska. Ilukirjanduse poole pealt — Stefan Zweigi “Marie-Antoinette”. Ja kuigi Madis Kõivu “Filosoofipäev” toimub hoopis mujal ja muude tegelastega, siis ajastu on sama ja Prantsuse revolutsiooni kajad jõuavad ka Köningsbergi.

Tiina Sulg

“Raudne mask” pühapäeval, 14. veebruaril kell 12.10 TV3-s

Kuna olen ajalooliste filmide fänn, siis sätin ennast pühapäeval teleka ette.

Ajaloos pole just palju saladusi, mis oleksid äratanud nii suurt huvi kui üks vang. Kurikuulsas Bastille´s oli tõesti olemas vang, riiklik kurjategija, kes suleti Louis XIV tahtel vangistusse ja suri 1703. aastal pärast 34 aastat kestnud vangipõlve, mille vältel ta olevat pidanud kõikjal kandma raudset maski. Keegi peale saladusliku vangi valvurite ei tohtinud talle läheneda ega teada, kes ta on või mille eest vangi pandud. Selline fakt pani nii rahva, ajaloolaste kui ka kirjanike kujutlusvõime tööle. Välja mõeldi kümneid seletusi, üks üllatavam kui teine, kõige kuulsam neist oli tees Louis XIV kaksikvennast, kes sarnanes monarhiga nagu kaks tilka vett. Üks uuemaid vandenõuteooriate on, et see vang oli Louis XIV bioloogiline isa.  Ka Alexandre Dumas sulest jätkusid kolme musketäri ja saladusliku vangi seiklused. Ajalooline kostüümidraama on täis ajastu riiklik-poliitiliste ja olude ehedaid steene.

“Raudne mask” (The Man in the Iron Mask, Inglismaa, USA, 1998) — Elu on kuulsad musketärid lahku viinud – Athos (John Malkovich) elab enda mõisas, Porthos (Gérard Depardieu) naudib elu mõnusid ja Aramis (Jeremy Irons) on pöördunud kiriku rüppe. D´Artagnanist (Gabriel Byrne) on saanud kuninglike musketäride ülemus. Prantsusmaal tuleb võimule karm troonipärija Louis XIV (Leonardo DiCaprio). Tema juhtimise all ootab tervet riiki kaos. Neljal musketäril tekib plaan asendada praegune kuningas vangis oleva nimetu mehega, kes kannab raudset maski.

Piia Tuule

 

“Suured lootused” reedel, 30. jaanuaril kell 21.40 ETV-s

Seda filmi tutvustati meie blogis pea kaks aastat tagasi, kui see jooksis kinos. Küllap on neid, kes kinno ei jõudnud, kuid leiavad aja televiisori ette istuda, sestap väike meeldetuletus.

Filmi ei ole hinnatud väga kõrgelt (6,4), kuid tegemist on siiski kirjandusklassika tõetruu ekraniseeringuga ja osades on väga head näitlejad. Maitsed on erinevad – Helena Bonham Carterit väidab Mart Raun oma maneeride ja visuaalse lahenduse poolest liigselt meenutavat oma abikaasa Tim Burtoni filmides mängitud rolle, seega ei haakuvat ta filmiga piisavalt hästi – samas on kaks filmifestivali pidanud teda parimaks kõrvalosatäitjaks.

Oma silm on kuningas.

Kaja Kleimann

 

“Kuninganna Anne’i tuhat päeva” esmaspäeval 24. märtsil kell 22.20 ja kolmapäeval, 26. märtsil kell 23.45 ETV2-s

Film viib meid aastatesse 1533–1536, aega kui kuningas Henry VIII armub oma kunagise armukese Mary nooremasse õesse Anne’sse ja tahab temaga abielluda. Kuigi kuningas on abielus Aragóni Katariinaga, laseb valitseja kiriku vastuseisust hoolimata ise selle kooselu tühistada, süüdistades naist suutmatuses talle poega sünnitada.

Anne’ist saab Henry abikaasa ja uus Inglismaa kuninganna, kes sünnitab küll tütre ning hilisema kuninganna Elizabethi, kuid kellel samuti ei õnnestu kuningale poisslapsest troonipärijat kinkida. Üha enam muutub trotslik ja õukonnas mõjuvõimu saavutanud naine Henryle tülikaks kaasaks ning Anne langeb kuninga ebasoosingusse.

Inglismaa valitseja Henry VIII teine abikaasa Anne Boleyn on tõenäoliselt samavõrra kuulus ajalootegelane kui tema naistelembusega ajalukku läinud türannist mees. Õnnetu saatusega naise elust on kirjutatud sadu romaane ja näidendeid.

Kümnele Oscarile kandideerinud ja neist parima kostüümiauhinna pälvinud ajaloodraamas kehastab nimikangelannat noor ning lootustandev kanada näitlejatar Geneviéve Bujold. Imposantse Henry osatäitjaks olid aga filmi tegijad kutsunud juba legendaarseks muutunud briti filmi- ja teatrinäitleja Richard Burtoni, kes koos abikaasa Elizabeth Tayloriga moodustasid 1960. aastatel nn Hollywoodi unelmatepaari. Filmi režissöör oli Charles Jarrott. IMBd-s filmist. 

Lugemissoovituseks väike valik raamatuid filmi peategelastest:
Carolly Erickson “Leedi Anne: ajalooline romaan”;
Robert Vidl “Anne Boleyni õnn ja hukk: ajalooline romaan”;
Carolly Erickson “Henry VIII (1491-1547): rüütelprintsist koletiseks”;
Antonia Fraser “Henry VIII kuus naist”.

Lõpetuseks väike artikkel, milles kaasaegsed teadlased püüavad jälile jõuda, mis võis olla Henry VIII tervisehädade põhjuseks.

Anu Amor-Narits

“Väiksed naised” pühapäeval, 29. detsembril Kanal 11-s kell 21.10

Louisa May Alcotti samanimelisel romaanil põhinev südamlik draama neljast õest, kes kasvavad Ameerika kodusõja ajal ema hoole all, sest isa on ära lahingutes. Tegemist on lähedase perekonnaga, kus tuleb pidevalt ette nääklemist ja tragöödiaid. Kuid perekondlikud sidemed on tihedad ka siis kui majapidamise ellu hakkavad tungima noormehed ja romantika.

Film kandideeris Oscarile.
Filmist IMDb-s.

Romaanist on Linnaraamatukogus saadaval mitu trükki , romaanile on ilmunud järjed “Väikeste naiste abielud”, “Väikesed mehed” ja “Plumfieldi poisid”.

Anu Amor-Narits

Luisa May Alcotti portree on pärit lehelt http://louisamayalcottismypassion.com/

“Suured lootused” Cinamonis

“Suured lootused” on Charles Dickensi samanimelise romaani järjekordne ekraniseering, mis valmis autori 200. sünniaastapäeva puhul, filmi lavastajaks on Mike Newell (“Neli pulma ja üks matus”, “Harry Potter ja tulepeeker”).

Dickensi kuulsaima armastusromaani ainetel vändatud suurejooneline kostüümidraama kesksetes rollides astuvad üles Ralph Fiennes ja Helena Bonham Carter.

Lugu kujutab vaese orvu tõusu sepa õpipoisist peeneks härrasmeheks 19. sajandi Londonis, sekka süngeid saladusi, põnevust ja keelatud armastust. Heasüdamlik Pip on orb, kelle elu jäävad mõjutama kaks olulist lapsepõlvekogemust. Ühel päeval leiab aset saatuslik kohtumine vanglast põgenenud kurjategijaga, kellele ta surma ähvardusel söögipoolist hangib. Mõni aeg hiljem kutsutakse Pip ekstsentrilise preili Havishami süngesse häärberisse, mängukaaslaseks tema kasvandikule Estellale. Aastakümneid tagasi oma pulmapäeval altari ees hüljatud vana naine on võtnud tüdruku enda kasvatada vaid ühel eesmärgil – murdmaks meeste südameid. Tüdruk on imekaunis ja poiss armub temasse jäägitult, kuid neiu jääb tema vastu külmaks. Ühel päeval külastab Pipi keegi härra Jaggers, kes teeb poisile teatavaks, et anonüümseks jääda sooviv heategija on määranud talle suure summa raha. Sülle kukkunud varandusega sõidab Pip Londonisse haridust ja peeneid kombeid omandama ning tema suured lootused näivad täituvat…

Filmi saab vaadata Cinamonis.
Oma blogis on filmist kirjutanud Mart Raun

“Suured lootused” on lugu, mida korduvalt on lavastatud nii mängufilmi kui teleseriaalina.

Raamatukogust on võimalik laenutada “Suured lootused” originaaltõlget kui ka “Illustreeritud klassikavaramu” sarjas ilmunud adaptsiooni.

Anu Amor-Narits

“Anna Karenina” Cinamonis ja Ekraanis

Tutvustus: Keira Knightley ning hinnatud lavastaja Joe Wright (“Uhkus ja eelarvamus”, “Lepitus”) toovad maailma ekraanidele oma kolmanda koostöö, mis on julge, suurejooneline nägemus Lev Tolstoi korduvalt ekraniseeritud klassikateosest “Anna Karenina”. Stsenaariumi kirjutas Oscari-võitja Tom Stoppard (“Armunud Shakespeare”). See on lugu armastuse võimalikkusest kõrgklassi ahistavates tingimustes. Anna Karenina (Keira Knightley) kohtub noore ja sarmika ohvitseri Vronskiga (Aaron Johnson) ning hakkab seepeale kahtlema nii oma abielus kui selles, kas ta ikka on sellise elu juures õnnelik. Sellistel kõhklustel ja kahtlustel on aga saatuslikud tagajärjed.

Värske “Anna Karenina” on nelja Oscari nominent: parim filmimuusika, parim operaatoritöö, parim kunstnikutöö, parim kostüümikunstnikutöö. Niiet kui sisu just kinno ei kutsu, siis silmailu peaks see ekraniseering pakkuma küll.

Raamatust on eesti keeles kuus trükki, viimati 2007. a. Eesti Päevalehe sarjas.

Linastusajad Cinamonis; linastusajad Ekraanis; filmi koduleht.

Peeter Olesk raamatust Eesti Päevalehes, Karolina Vasli filmist Õhtulehes, filmist Südamelähedase blogis.

Videoklipiks aga hoopis 1935. a. “Anna Karenina”.

Tiina Sulg

“Neli musketäri” pühapäeval, 21. märtsil Kanal 2-s kell 15.00

“Neli musketäri” on järjekordne ebaõnnestunud katse tuua ekraanile üht minu lapsepõlve lemmikraamatut – Alexandre Dumas vanema “Kolm musketäri”.

Loe raamatut: “Kolme musketäri” on ilmunud eesti keeles viis trükki (viimane 2008. a.) , lisaks on kolm varianti lühendatult lastele.

Lisainfo filmi kohta.
Film meie raamatukogus.

Tiina Sulg

“Roxana″ laupäeval, 23. jaanuaril kell 11.45 ETV2-s ja pühapäeval kell 23.40 ETV-s

Esmakordne filmiversioon 17. sajandist pärit Daniel Defoe romaanist “Roxana: the fortunate mistress”, mis avastab kaasaegse ambitsioonika kurtisaani maailma. 20. sajandi olustikku toodud toretsev ja seksikas lugu sulatab kokku muusika, tantsu ning draama… (kava.ee)

ESTER: Tartu Linnaraamatukogus kättesaadav inglise- ja venekeelne raamat.
IMDB: Filmi pole veel hinnatud. Saad esimene olla!
books.google.com: Loe katkendeid raamatust.

Triinu Univer