Raamatukava

Posts Tagged ‘telesaade’

“Meelte sagedus Amazonases” ETVs

In raamatukava on 01/05/2021 at 10:40

Saatesarja “Meelte sagedus Amazonases” võib vaadata igal ajal ja ühes jutis või endale sobivate pausidega Jupiteris, aga järgmisel nädalal võib end ka hilisõhtuti teleri ette sättida ja jaokaupa nautida: 1. osa “Nümfide laeval” esmaspäeval, 3. mail kell 01.00, 2. osa “Pura selva” teisipäeval, 4. mail kell 00.45, 3. osa “Kellele kuulub põlismets” kolmapäeval, 5. mail kell 00.335, 4. osa “Kadunud laeva jälil” neljapäeval, 6. mail kell 00.50, 5. osa “Troopiline psühhodeelia” reedel, 7. mail kell 01.05 ja 6. osa “Ujuv inimhõljum linnadžunglis” esmaspäeval, 10. mail kell 00.50.

Alustuseks sobiks siia tsitaat Hemingwaylt: „Neljanda kai ääres seisab 34-jalaline jaulitaglasega jaht kahega neist kolmesaja kahekümne neljast eestlasest, kes maailma eri paikades 28- kuni 36-jalaste paatidega ringi purjetavad ja Eesti ajalehtedele artikleid saadavad. Need artiklid on Eestis väga populaarsed ja nende eest makstakse autorile üks dollar kuni dollar kolmkümmend senti veeru eest. Need lood paiknevad ajalehtedes seal, kus Ameerika ajalehtedes asuvad pesapalli- ja jalgpalliuudised, ja ilmuvad pealkirja all „Meie kartmatute rännumeeste saagad”. Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest. Kui see kohale jõuab, sõidavad nad järgmisse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga. Ka nemad on väga õnnelikud. Peaaegu sama õnnelikud kui inimesed Alzira III-l. Vahva on olla kartmatu rännumees.”

Tegu pole küll Lõunamere saarega, aga see, et eestlastele meeldib reisida, oma reisist teistelegi rääkida ning kui võimalik, siis see rääkimine ka kuidagi tasustatud saada, ja et selleks võimalusi on, sest reisijuttude kuulajaid-vaataid-lugejaid jagub, peab ju paika.

Tegu on ühe seltskonna, tuntuimad neist on vast Genka ja Jakob Rosin, paari aasta taguse avastusreisiga, mis on kenasti jäädvustatud ja monteeritud ja vaatajate ette toodud.

Raamatusoovitused on üsna ettearvatavad: Ivo Tšetõrkini “Minu Amazonas” (1. trükk 2013, 2., täiendatud trükk 2019) ja Kaupo Kikkase “Amazonas” (2013). Reiskirju Lõuna-Ameerikast on veelgi, aga jätan need huvilistele endile otsida-leida, mainiks vaid ära ühe ajalugu puudutava teose: Anthony Smithi “Amazonasel eksinud : lugu Isabela Godinist ja tema mälestusväärsest teekonnast” (2005).  Kuniks maailm jälle lahti läheb, reisigem siis trükimusta või bittide abil.

Tiina Sulg

„Eesti lood. Murust” Jupiteris

In raamatukava on 26/04/2021 at 07:27

Seekordne filmisoovitus pole vast päris tavapärasel teemal, kuid arvestades asjaolu, et kunagi siiski ilm soojemaks läheb ja kevad saabub, on see igati aktuaalne teema.

Muru teematika puudutab suurt osa eestlasi – kellel on muru koduaias, kellel maakodus, kellel vanemate või sugulaste juures maal. Ja igal aastal algab kevadel arutelu kui palju, millega ja millal niita või kas üldse niita. Kas kujundada kaunis iluaed? Või mõelda liigirikkusele ja eluvormide mitmekesisusele?

Elurikkuse ja muru teema on tõusnud tähtsale kohale ka meie kodulinnas ning Tartu 2024 Euroopa Kultuuripealinna programmis on projekt „Kureeritud elurikkus”, mis niitmise vähendamise ja muude tegevustega soovib soodustada suuremat elurikkust meie linnaruumis.

Antud dokfilmis on kaks perekonda, kellel on vastandlikud vaated muruniitmisele ja aiapidamisele. Eks jääb vaataja otsustada kumma poolega tema vaated ühtivad või asetsevad arusaamad kusagil skaala keskpaigas.

Ilukirjandusest meenus mulle selle temaatikaga Susan Luitsalu raamat „Ka naabrid nutavad”. Raamat jutustab iroonilises võtmes elust Lehtla uusasumis, kus kõige muu hulgas tuleb päevakorda ka aiandus ja muruniitmine. „Rikaste ja ilusate” tänavale on elama sattunud pensionär Maire, kes kuidagi ei saa aru naabrite perfektselt pügatud muru kultusest ning plaanitseb oma aeda hoopiski võililled maha külvata.

Loomulikult peaks nüüd ka mõningaid aiandusraamatuid soovitama. Ingrid Olausson raamat „Hooldame aeda lihtsalt ja looduspäraselt” õpetab taimi kasvatama loodusesõbralikult ning ühtlasi säästma oma aega ja jõudu. Raamatus kirjeldatakse muu hulgas, kuidas töötada käsikäes loodusega, lasta ussidel ja mikroorganismidel kanda hoolt mulla parendamise eest. Nii et igati sobilik sellisele aiaomanikule, kes ootab aialt rohkem mõnusat äraolemist kui pidevat töö rügamist.

Hoolikale aednikule peaks aga sobima eesti tuntud muruasjatundja Marianna Saare raamat „Kauni muru saladus”. Raamat annab ülevaate, kuidas saada koduaeda tihe, ühtlane ja jala all mõnusalt vetruv muruvaip. Millega muru väetada, pritsida, õhustada, rullida – või kas seda on üldse vaja?

Aiandushuvilistel soovitan ka uurida meie Tartu Linnaraamatukogu Seemneraamatukogu lehekülge https://www.luts.ee/seemneraamatukogu/ ja tulla kohapeale seemneid laenutama.

Anu Amor-Narits

„Vastlad” teisipäeval, 16. veebruaril kell 15.30 ETV-s

In raamatukava on 13/02/2021 at 10:14

Täna liugu laseme —
hõissa, meil on vastlad!
Seljas kasuk lumine,
jalas valged pastlad.

Õhtuks ubaleemeke
saab ja seajalgu,
hammastega anname
neile tubli talgu.

Pääle selle kuulame,
kas ju pill ei hüüa,
et võiks õhtul tubliste
vastlavaltsi lüüa.

Peeter Jakobson („Kärrdi! Kasukas kärises : mardi-, kadri- ja vastlalaule”)

See aasta on ilmataat eriti armulik ning vastlalaulu kaks esimest salmi saab kenasti teoks teha, üksnes viimase salmiga on veidi kehvemad lood, sest erinevad piirangud takistavad suuremat tralli ja karnevali. Sõna „karneval” tähendabki algselt „lihast loobumist” (ladina keeles carnisprivium, itaalia keeles carnevale), sest algas ju järgmisest päevast (tuhkapäevast) paast. Tegelikult umbes sel ajal sai talurahval lihtsalt soolatud liha tünnides otsa ka ilma paastuta. (Marju Kõivupuu „Meie pühad ja tähtpäevad”)

Millised on aga teised vastlapäeva kombed lisaks vastlaliule ja põldoasupile (tänapäeval küll pigem hernesupile)?

2018. aasta “Maahommiku” saatelõigus õpetab Tagavälja talu perenaine Vilve Niine maitsvaid vastlakukleid tegema ja peremees Kalev Niine näitab kuidas teha üks õige seajalgadest vurr.

Kaasaegsed vastlad (ning sellele eelnev ja järgnev periood) ei möödu kindlasti ilma maitsvate vastlakukliteta (talurahva kombestikus söödi hoopis hommikuse pudru ülejääkidest tehtud karaskit ehk kakku), mille rohkus ja uhkus võib lausa ohkama ajada, et kes küll need hõrgutised välja mõtles. Marju Kõivupuu kirjutab raamatus „Meie pühad ja tähtpäevad”, et see on tulnud meile Skandinaaviast ning „algselt söödi peenest jahust pärmiga kergitatud vastlakukleid soojas piimas leotatult ning kui vastlate lõputoitu enne suurt paastu”. Hoiatavaks näiteks on siin Rootsi kuningas Adolf Fredrik. Legendi kohaselt suri ta 12. veebruaril 1771 seedehäire tõttu, sest lõpetas priske vastlasöömaaja 14 vastlakukli ehk hetvägg’iga.

Kuidas aga vastlavurri teha, kui ei ole plaanis seajalgu süüa? Lihtne, seajala asemel tuleb lihtsalt suurem nööp võtta. Vurri keerutamine sel päeval toob igal juhul õnne! (Piret Õunapuu „Pühad ja kombed”)

Klaari Tamm

 

“Plekktrummi raamatud” teisipäeva õhtuti kell 21.30 ETV2s

In raamatukava on 30/11/2020 at 17:45

6-osaline erisaadete sari “Plekktrummi raamatud” on pühendatud raamatutele ja lugemisele ning avab kirjanduse kaudu inimeseks olemist ja ajatuid elulisi teemasid. Iga saade keskendub ühele aktuaalsele teemale, mille aluseks on väärt teosed eesti kirjandusest, värsketest tõlkeraamatutest või esseistikast. Saatekülalistega vestleb Joonas Hellerma.

Saate esimene osa on eetris 1. detsembril ja avasaate keskmes on piibel kui kirjanduse tüvitekst. Milline koht on piiblil eesti kultuuri ja kirjanduse tüvitekstina ning millistele kaasaja küsimustele tasub piiblist otsida vastuseid? Praegu Eestis üldkasutatav piiblitõlge on sulam eri aegadel tõlgitud osadest. Uus terviklik tõlge peaks valmima alles 19 aasta pärast eestikeelse piibli 300. aastapäevaks. Piibli tõlkimisest, lugemisest ja tsiteerimisest kõnelevad teoloog ning piiblitõlkija Toomas Paul, kirjanik Tõnu Õnnepalu, teoloog ja tõlkija Anu Põldsam ning jurist Heili Sepp.  Toimetajad Hedi Rosma ja Johanna Ross, režissöör Erle Veber.

Muidugi saab Piilbli huvi korral raamatukogust, aga piibel.net pakub ka wõrgu kaudu lugemist (seal on 1968. ja 1997. aasta trükid ja 2018. aasta proovitrükk).

Teises saates arutletakse armastuse ja suhete üle kirjanduse suurteostes, edasiste saadete teemad on veel saladuses. Et ootame siis huvitavaid teemasid ja säravaid vestlejaid ja tegijatele jaksu ning et “Plekktrummi raamatud” kunagi veel järgmise satsiga ka tuleks.

Tiina Sulg

“Roaldi retked Eestis: Ulmefännide salamaailm” teisipäeval, 13. oktoobril kell 20.00 Kanal2s

In raamatukava on 10/10/2020 at 18:32

 

Arusaadavatel põhjustel pole meil hetkel eriti võimalik maailmas ringi rännata. Roald Johannson, kes varasemalt on maailmas ringi vaadanud on seetõttu keskendunud samuti Eestile. Põhjus, miks saadet soovitame on selles, et teema on sügavalt kirjandusega seotud. Täpsemalt ühe kindla valdkonna — ulmekirjandusega.

Saate tutvustus kõlab: Kui sageli olete teie pööranud pilgu taevasse ja unistanud kokkupuutest mõne kõrgema tsivilisatsiooni esindajaga? Tänases saates infiltreerub Roald Johannson Eesti ulmefännide salapärasesse maailma ja uurib, kes on need inimesed, kelle elu keerleb täielikult fantaasia ümber ning miks kogunetakse kord aastas ulmefännide üleriigilisele kokkutulekule? Videotutvustuse saab siit.

Saates piilutakse natuke lähemalt 2 ulmefänni eludesse-tegemistesse ja räägitakse juttu mitmetega ning heidetakse pilk peale ulmeringkonnas aasta oodatuimale sündmusele — Estconile. Kuna Estconil antakse kätte ka Stalkeri nimelised ulmeauhinnad siis siinkohal tooks ära ka selle aasta võitjate nimekirja:

  • Parim tõlkeromaan: Liu Cixin «Kolme keha probleem» (Eesti Raamat), tõlkinud Raivo Hool
  • Parim eesti autori romaan: Joel Jans «Tondilatern» (Lummur)
  • Parim antoloogia või kogumik: «Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür», koost. Eva Luts (Fantaasia)
  • Parim tõlkelühiromaan või -jutustus: Paolo Bacigalupi «Khaimi lapsed», tõlkinud Andreas Ardus. Autorikogus «Takerdunud maa» (koos Tobias S. Buckelliga, Fantaasia)
  • Parim tõlkelühijutt: Kirill Benediktov «Koletis», tõlkinud Veiko Belials. Antoloogias «Raevu päevad» (koost. Veiko Belials, Fantaasia)
  • Parim eesti autori lühiromaan või jutustus: Jaagup Mahkra «Riisirahvas». Antoloogias «Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür» (koost. Eva Luts, Fantaasia)
  • Parim eesti autori lühijutt: Manfred Kalmsten «Lumemarjaveri» Antoloogias «Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür» (koost. Eva Luts, Fantaasia)

Kuna juhtus nii, et minu tagasihoidlik isiksus ka antud saates figureerib, siis hõikan välja ka saatest läbi käinud (aga võib-olla ka välja jäänud) ühed oma lemmikud-soovitused, mida lugeda või vaadata: John Scalzi “Vanamehe sõda“, Andrej Sapkowski “Viimane soov” ja Michael Scotti “Alkeemik” ning Sailor Mooni sari.

Ulmekirjandus on tore ja seda on nii mitmesugust, et igaüks võiks endale sobiva leida, ärge kartke, katsetage :)

Seili Ülper

“MARJUSTIN 8.0 Juubelisaade Marju Lauristinist” kolmapäeval, 8. aprillil kell 22.05 ETVs

In raamatukava on 06/04/2020 at 19:10

Marjustin sai temast juba noorpõlves ja sõprade ning tudengite jaoks on ta Marjustin senini. Ometi pole ta loobunud oma vanemate, tuntud juunikommunistide perenimest, püüdes oma tegevusega anda sellele uus ja väärikas sisu.

Juubelisaade 2015. aastal Eesti Päevalehe poolt Eesti mõjukaimaks poliitikuks hinnatud Marju Lauristinist.

Armastatud õppejõust, silmapaistvast poliitikust, teadlasest ja targast inimesest räägivad juubelisaates vend Jaak Allik, lapselaps Estookin, Lauristini õpilased Raul Rebane, Tiit Matsulevitš ning Taavi Eilat, aga ka sõbrad Mari Tarand, Ülo ja Mari Tuulik ning Merle Karusoo.

Saatejuhtideks on Marjustini õpilased Margit Kilumets, Madis Jürgen ja Hans H. Luik.

Neile, kes soovivad selle erilise naise elust ja mõtetest rohkem teada saada, on pakkuda ka lisalugemist: “Marjustini sajand : kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast” ja “Punane ja sinine : peatükke kirjutamata elulooraamatust : valik artikleid ja intervjuusid 1970-2009”.

Anu Amor-Narits

Jaan Krossi teemaõhtu pühapäeval, 16. veebruaril ETV2-s

In raamatukava on 10/02/2020 at 15:07

Jaan Krossi raamatud leiate te nagunii väga lihtsalt üles, olgu siis oma või kohaliku raamatukogu riiulitelt. Paljud on Krossi loomingut pidanud koolikohustusliku kirjandusena lugema, olnud see “Taevakivi”, “Mardileib”, “Wikmani poisid”, “Keisri hull” või miskit muud, olenevalt ajastust, koolist ja õpetajast. Ma tahaks väga loota, et Jaan Kross on selline autor, kelle teoste poole vaadatakse ka hiljem ja loetakse ka niisama lusti pärast. Ja kui tema enda looming nii väga ei kõneta, siis tõlkijana võiks Jaan Krossi ikka üles leida. Mainiks veel, et lisaks romaanidele, novellidele ja mälestustele on Jaan Kross kirjutanud ka luulet, see külg kipub vahel inimestel ära unuma. Üks pilt üleeelmise aasta luulenäituselt:

Aga teemaõhtu kava on järgmine:

19:30 Väärtus elutööle. Jaan Kross (ETV 2006) telesaade

19:40 Mardileib (Eesti 1971) multifilm

19:50 Carte blanche: Jaan Kross (ETV 1998) telesaade

20:50 Kross Krossilt (ETV 1995) telesaade

21:20 Kolme katku vahel (Eesti Telefilm 1970) mängufilm

22:50 Meie. Jaan Kross ja Ellen Niit (ETV 2007) telesaade

23:05 Söerikastaja ( Lege Artis Film 2004) portreefilm

00:15 Idée fixe: Jaan Kross (ETV 1994) telesaade

Kes tahavad värskemat pilku Jaan Krossile, need guugeldavad “Jaan Krossi videokonkurss #jaankross100” ja saavad vaadata-kuulata tänaste kooliõpilaste mõtted ja tunded.

Ja kes tahavad nostalgitseda, need otsivad üles oma lemmiklood ja -laulud Jaan Krossi sõnadega, olgu siis tema enda omad või tõlked, minu valik:

Lisaks ametlikult kavasolevale on võib-olla huvitav näha kõrvapilku Jaan Krossile — saksa dokumentaalfilm “Jaan Kross – Ein Schriftsteller aus Estland” (1995):

Jaan Krossist kõneldes ei saa üle ega ümber ajaloost. Mu lemmikajaloolane, David Vseviov räägib ajaloost ja Jaan Krossist:

Tiina Sulg

 

“Kirjanduse aeg: HeadRead. Mihhail Šiškin ja Artemi Troitski” kolmapäeval, 12. oktoobril kell 22.20 ETV+

In raamatukava on 12/10/2016 at 11:52

mishaKel kevadel Headel Ridadel käimata jäi, saab osa telepurgi vahendusel. Kes oli kohal, aga tahab meenutust, saab seda. Vestlusõhtul kohtuvad üks hinnatumaid kaasaegseid vene kirjanikke Mihhail Šiškin ja tuntud vene ajakirjanik ning muusikakriitik Artemi Troitski.

Mihhail Šiškinilt (s. 1961) on eesti keeles ilmunud “Veenuse juus“, “Izmaili vallutamine” ja “Kiri sinule“.

Foto Heade Ridade kodulehelt.

Tiina Sulg

“Kirjanduse aeg. Prima Vista.Viktor Jerofejev” teisipäeval, 14. juunil kell 20.00 ETV2s

In raamatukava on 12/06/2016 at 18:41

1B69F3011B93C38F410B6C92607A926E82198B82DCED15A990D5B7F7BA82B7D7Kirjandusfestivali Prima Vista 2016 vestlusõhtu külaline on tuntud Vene kirjanik ja dissident Viktor Jerofejev. Temaga ajab juttu Ukraina kirjanduskriitik Juri Volodarski. Vestlus on salvestatud 4. mail Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. Režissöör Mati Kark, toimetaja Aivi Parijõgi, produtsent Kadi Priske.

1_4_15979751

Lugemiseks võib soovitada möödunud aastal tõlkes ilumunud autobiograafilist romaani “Hea Stalin”. Raamatu kohta saab lugeda siin ja autori kohta siin.

Sander Kaasik

“Kirjanduse aeg. Prima Vista. Eugen Ruge” teisipäeval, 7. juunil kell 20.00 ETV2s

In raamatukava on 07/06/2016 at 09:54

eugenrugeKirjandusfestivali Prima Vista 2016 vestlusõhtu külaline on Saksa kirjanik Eugen Ruge, kes muuhulgas tutuvustab ka oma uut eesti keeles ilmunud romaani “Cabo de Gata”. Rugega ajab juttu Tartu Ülikooli õppejõud Silke Pasewalck. Vestlus on salvestatud 3. mail Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.
rugecabodegata

Linda Jahilo arvustust Eugen Ruge raamatust saab lugeda lugemissoovituste blogist, autori tutvus ja katkend raamatust nädala autori blogis.
Peeter Helme räägib raamatust Klassikaraadios.
Intervjuu Eugen Rugega Sirbis.
Raamatust on juttu Ingvar Sedmani blogis, Andres Laiapea blogis, Arko Oleski blogisSehkendaja blogis.

Tiina Sulg

„Baruto uus elu” esmaspäeval, 1. veebruaril kell 20:30 Kanal 2s

In raamatukava on 27/01/2016 at 16:18

barutoErisaate tele-esilinastus! 2013. aastal otsustas Baruto ehk Kaido Höövelson püsiva põlvevigastuse ja uute ambitsioonide tõttu professionaalsest sumomaadlusest loobuda. Pärast paari aastat kodutalus otsustas ta siiski naasta tippsporti – seekord vabavõitlejana. 2015. aasta viimasel päeval alistas ta Tokyos toimunud MMA matshil Peter Aertsi. Mis tõmbab karust Eestimaa meest Jaapanisse? Mida arvab armastatud sportlane elust Eestis? 

kaheksakangetKellel on sügavam huvi spordi ja sportlaste vastu võib pilgu peale heita raamatule „Kaheksa kanget: valitud usutlused”. Autoriks on Tiit Karuks ning raamat sisaldab endas lisaks Kaido Höövelmaale veel seitsme rohkem või vähem tuntud sportlase intervjuusid.

Seili Ülper

“Kirjanduse aeg: Prima Vista. Andrei Makarevitš – Artemi Troitski” 1. juunil kell 23.00, 3. juunil kell 21.05 ja 4. juunil kell 11.00 ETV2-s

In raamatukava on 01/06/2015 at 15:11

Prima Vista kirjandusfestival sai küll läbi, aga neile, kes mitmes kohas korraga ei suutnud olla, tuuakse mõned palad telepurgi vahendusel koju kätte.

primavista1Kirjandusfestivali Prima Vista 2015 vestlusõhtul ”Vabadus kunstis ja kunst olla vaba” jutlevad ajakirjanik Artemi Troitski ja multitalent Andrei Makarevitš — muusik, poeet, helilooja, kunstnik, telesaatejuht ning produtsent, legendaarse bändi Mašina Vremeni looja, laulude autor ja laulja. Vestlus salvestati TÜ Raamatukogu konverentsisaalis 6. mail 2015. Režissöör Mati Kark, toimetaja Reet Weidebaum, produtsent Kadi Priske.

Üks lugu Mašina Vremenilt

Tiina Sulg

 

 

„No-Big-Silence ja Kosmikud: Kuidas kuningas kuu peale kippus” kolmapäeval, 27. mail kell 00.15 ETV2-s

In raamatukava on 26/05/2015 at 10:32

prantsusemuinasjutteSüdaöine muusikasoovitus unetutele. See on suurepärane näide, kuidas muinaslood ka tänapäeval kuhugi ei kao vaid järjest uusi ilmeid võtavad. „Kuidas kuningas kuu peale kippus” on Joachim Knauthi kirjutatud näidend, mis põhineb Lääne-Euroopas tuntud muinaslool. Esimest korda ilmus see muinasjutt eesti keeles sarjas “Saja rahva lood” raamatus “Prantsuse muinasjutte”.kuidaskuningaskuupealekippus

1976. aastal valmis ETV-s samanimeline telelavastus.

2004. aastal ilmus omakorda ansamblitel „Kosmikud” ja „No-Big-Silence” lavastuse muusikast samanimeline album.

kosmikudnobigsilenceÜle pika aja otsustas Eesti Televisioon korrata omaaegset kultuslikku lastelavastust, aimamata, et nii antakse tõuge ühe omanäolise plaadi sünnile. 1976. aasta lavastuse muusika autor Peeter Volkonski oli kiirelt nõus uue projektiga ühinema. Vanadel aegadel mängisid lood sisse Ruja muusikud, nüüd musitseerivad Kosmikud ja No-Big-Silence, külalistena teevad kaasa Peeter Volkonski, Peeter Malkov, Hele Kõre ja DJ Sinda. Filmis vahelduvad laulude uued versioonid vanadega, lisaks intervjuud tegijatega.

Anu Amor-Narits

“Ööülikooli rännakud : Valdur Mikita” teisipäeval, 17.märtsil kell 20.25 ETV2-s

In raamatukava on 13/03/2015 at 15:45

mikitaSee on küll kordus, aga tegelikult on Ööülikooli saated nii mõnusad, et neid peakski mitu korda kuulama /vaatama. Koos semiootiku ja kirjaniku Valdur Mikitaga kolatakse metsas ja tehakse süüa ning arutatakse mitmesuguste maailma asjade, eriti aga eesti omade üle. Maakodu kui „teadvuse kiirendi” näiteks.lingvistika_kaas02.cdr

Kes veel ei ole lugenud uskumatult pikka aega raamatumüügi edetabelites (kui ma Rahva Raamatu kodulehest õigesti aru sain, siis on ta seal praegugi) püsinud teost „Lingvistiline mets : tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi”  , pangu end raamatukogus kohe järjekorda, sest ilma ei saa. Veel parem on see koju muretseda ja väikeste tükikeste kaupa pika aja jooksul lugeda.

Natukene keerulisem lugemine „Metsik lingvistika : sosinaid metsik lingvkartulikummardajate külast” on  kohe laenutatav.

Mikitalt on ilmunud ka luulekogu  “Rännak implaluule riiki” ja novelliraamat „Teoreem”.

Intervjuud  Mikitaga Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali vabaauhinna võitmise järel 2014. aastal saab lugeda siit, selle lõpus on viited veel kümmekonnale intervjuule.teoreem

Mõtelda on mõnus! (H. Runnel)

Kaja Kleimann

“Tummahammas keset toomepuid. Andres Ehin” reedel, 13. märtsil kell 12.15 ETV2s

In raamatukava on 12/03/2015 at 10:11

andresehin Selle aasta 13. märtsil oleks kirjanik ning tõlkija Andres Ehin saanud 75 aastaseks. Sel puhul on paslik kasutada võimalust vaadata üle 1990. aastal valminud film, kus Ehini luulet loeb autor ise ja ka noor näitleja Jaan Tätte.

Kellel jääb saade kellaaja sobimatuse tõttu nägemata saab seda teha ka siin.

Kui tekkis suurem huvi autori loomingu vastu, siis ülevaate ilmunust võib leida wikist.

Seili Ülper