“Konrad Mägi värvide maailm” kolmapäevaõhtuti ETVs

Neljaosalise sarja esimene osa kolmapäeval, 1. novembril kell 22.05 ETVs.

Telekava tutvustab nii:

Kuidas jõudis Eesti üks kuulsamaid kunstnikke Konrad Mägi ja tema põlvkond kunsti juurde ning mida kunst neile hiljem tähendas? Milliseid reegleid nad murdsid ja kuidas publik neid vastu võttis? Kunstniku 145. sünniaastapäeva puhul valminud uues sarjas vestlevad Eero Epneriga neil teemadel paljud Eesti kunstnikud ja ajaloolased, nende seas Tiit Pääsuke, Kristi Kongi, Kaido Ole, Tiit Hennoste ning paljud teised. Režissöör Erle Veber, toimetaja Kai Väärtnõu, produtsent Karl Killandi. Eesti, 2023.

Kena, et ETV sellised kultuuriloolisi telesaateid teeb.

Kui nüüd edasi raamaturiiulile vaadata, siis on Konrad Mäel suht õnneks läinud. Tema loomingut on märgatud ja sellest kirjutatud üsna palju.

Kõigepealt peaks ära mainima Eero Epneri elulooraamatu “Konrad Mägi” (Sperare, 2017, 2019), mis sai tunnustust nii spetsialistide kui tavalugejate käest, lugemissoovituse blogis on sellest raamatust kirjutanud Kalle Küttis. Seejärel uhke üle viiepoolesaja-leheküljeline maalialbum “Konrad Mägi” (Sperare, 2022), kus on kirjutajatena Eero Epner ja Lola Annabel Kass. Lastele on mõeldud tore tegevusraamat “Konrad Mägi ja tema värvide salakeel : värvi- ja juturaamat” (Sperare, 2017), jutustajaks jälle Eero Epner, pildipoole eest on hoolt kandnud Jaan Rõõmus. Näitusekatalooge, albumeid ja elulooraamatud on varasemast ajast veelgi, aga jäägu need huvilistele endile avastada, üks hea nimekiri asub siin.

Väikse kurioosumina on ilmunud raamatuke “Eesti hingemaastikud : tuntud eestlaste mõtteterad. Konrad Mägi maalid” (Tammerraamat, 2018). Konrad Mägi on jõudnud ka ilukirjanduslike tõlgendusteni, Mart Kivastiku näidendikogumiku “Külmetava kunstniku portreed. Viinistu triloogia: näidendid” (Väike Öömuusika, 2006) niminäidend on just Konrad Mäe elust. Ja kõige värskem raamat, mida ma kahjuks veel näinud pole, aga uushimu on suur, on Joonas Sildre “Värviline Mägi : graafiline romaan Konrad Mägist” (Konrad Mägi Sihtasutus, 2023).

Oma üllatuseks avastasin ma juutuubist kolm dokumentaalfilmi. Esmalt Jekaterina Abramova 2018. aasta peaneljakümeminutiline näituse ajaks valminud dokumentaal,

siis Marianne Kõrveri 2019. aasta näitusega kaasnev paarikümneminutiline film

ning lõpuks Marianne Kõrveri 2020. aastal valminud peatunnine Konrad Mäe eluloofilm „Kunst on ainuke pääsetee“:

Ja ärge magage maha näitust „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“ ERMis, mis on ülal järgmise aasta algupäevadeni. Kui kohe kuidagi näitusele ei jõua, siis selle näitusega käib ka kaasa raamat: Eero Epneri “Konrad Mägi. Seninägemata maalid” (Konrad Mägi Sihtasutus, 2023).

Tiina Sulg

 

 

Jalgpalli MM-i poolfinaalid, kolmanda koha mäng ja finaal (ETV2)

13.12.22: kell 21.00 Argentiina – Horvaatia

14.12.22: kell 21.00 Prantsusmaa – Maroko

17.12.22: kell 16.30 kolmanda koha mäng

18.12.22: kell 16:30 finaal

Neli aastat pluss veidi veel on mööda läinud sellest ajast, kui viimati sai rääkida sellest suurest ja ülimalt tähtsast ajast ühe korraliku tugitoolijalgpalluri elus. Jalka MM on taas kohale jõudnud ja juba ka peaaegu läbi saanud, jäänud on ainult kõige olulisemad mängud! Ning kuigi eks neid “emm emme” on varemgi olnud, siis selle samuse selle aastase kohta võib nii mõndagi huvitavat rääkida, alustades sellest, kus ja millal toimub ning lõpetades sellega, kes on tublid olnud ja kes üllatavalt halvasti mänginud (neid üllatajaid on … üllatavalt … palju olnud seekord).

Alustame siis sellest, kus toimub ja millal toimub. Kui tavaliselt kaasneb iga suurvõistluse korraldamisega omajagu skandaale, skandaalikesi ja suuremat nurinat, siis seekordsel korraldajal on vist õnnestunud olla skandaalsem kui nii mõnigi varasem üritaja. Nagu ütleb kallis vikipeedia, on Katar riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul. Pindalaks 11 571km2, elanikke ligi 3 miljonit: ehk siis väiksem kui eesti, aga rahvast pea kolm korda rohkem. Asukohast tulenevatest eripäradest räägin peagi, aga esmalt ikka veidi poleemikast, mis Kataris korraldatava jalgpalli MM-iga kaasnenud on. Peamiseks teemaks on olnud korruptsioon ja inimõigused, millest esimese käekäik on olnud märgatavalt parem kui viimase. Mõtlen siinkohal seda, et altkäemaksu on jagatud paljudele ja arvata võib, et üsna lahkelt, aga inimõiguste tagamist on suure entusiasmiga püütud nö vaiba alla peita. Pean tunnistama, et kripeldab ikka küll – olen teadlik, mis toimub, aga mänge vaatan ikka. Vähemalt ei läinud ma sinna kohale (mitte et mul selle jaoks raha oleks, sest piletid igale poole ja majutus maksavad seal hingehinda!)

Veidi ka toimumisajast. Kui eelmine MM toimus aastal 2018, siis järgmine peab toimuma 2022, mõtlesin ma suvel ja olin üllatunud, et sellest midagi ei räägita. Kas tõesti otsustas kogu maailm Kataris toimuva MM-i blokeerida, kustutada, olematuks teha? Ei! Asi on lihtsalt selles, et kui Katari MM oleks toimunud tavapärasel ajal, siis mängu väravate hulga peale kihla vedamise asemel oleks tehtud panuseid kuumarabanduse saanud mängijate hulga peale. Nii et kui oled harjunud jalgpalli MMi sõpradega mõne pubi või baari välistrassil õllet libistades jälgima, siis seekord see kahjuks päris nii välja ei tule. Muidugi, kui oled eriti entusiastlik fänn, siis keegi ei keela sul ka praegu näiteks lumehange istuda ja läbi akna mängu nautida, jääpurikat lakkuda ning lõpetuseks kodus sõna otseses mõttes palavikuliselt finaalile kaasa elada.

Aga kui jätta kõrvale, et täiesti üllatuslikult on 2022. aasta jalgpalli MM suve asemel hoopis talvel, on nii päris kui ka tugitoolijalgpallureid tabanud nii mõnigi ootamatu moment. Kindlasti on igal MMil omad üllatajad, aga see kord on neid kuidagi palju. Näiteks fakt, et 2014. aastal Brasiiliat klohminud Saksamaa ei pääsenud seekord isegi mitte 16 parema sekka. Brasiilial ei vedanud kahjuks ka tänavu – penaltitega sai neist jagu Horvaatia. Paremini ei läinud ka Portugalil ja Ronaldol, nemad pidid tunnistama Maroko paremust. Ja üllatused ei pruugi veel läbi olla! Prantsusmaa, ehk eelmise maailmameistriga, peab lahingut Maroko; Argentiinaga, kes on jalka MMil tihe osaleja, kakleb Horvaatia. Ja mine sa tea, äkki tulebki finaalis seista Horvaatial silmitsi esimese Aafrika riigiga jalgpalli MMi finaalis? Tuleb tunnistada, et see oleks täitsa huvitav mäng

Aga mis seal ikka, mõnusat vaatamist. Seekord küll ilma suvesooja ja päikeseta, aga jõulukuusk ja piparkoogilõhn sobib ju ka täitsa hästi. Ja nagu öeldud, keegi ei keela ka lumehange istuda ja pubi akna taga olulistele hetkedele kaasa elada!

P.S. Loe ka eelmise MMi ajal kirjutatud juttu, see rohkem algajatele tugitoolijalgpalluritele ning neile, kes lihtsalt soovivad selle raske aja kuidagi üle elada ja normaalse telekava juurde naasta.

Irina Möldre

“Muusikaparadiis. Hortus Musicus 50” ETV2s laupäeval, 3. septembril kell 21.30

Ma ei ole eriline vanamuusika fänn, nojaa, need bändid, mis teevad seda torupillidega Rammsteini ehk siis kui vanamuusikale on üsna võimsad kellad, viled, trummid ja rokilik vokaal või vähemalt tohutu esinemisenergia juurde poogitud, need meeldivad mulle üsna hästi, aga Hortus Musicus on vastupidi, pigem sisemise süvenemise kui välise sära ja pigem ajaloolise audentsuse kui kaasaegse kuulaja kõrva püüdmise peal väljas, niiet minu lihtsale kõrvale on nad natuke igavad, aga niipalju on need populariseerivad bändid mind õpetanud, et ma oskan hinnata seda pühendumist ja põhimõtet, et nad teevad seda, mis neile meeldib ja on südamelähedane, seega ma soovitan seda saadet ja Hortus Musicuse muusikat, olgu kasvõi veidike prooviks :) Plaadivalik Tartu Linnaraamatukogus on päris korralik.

Raamatute poole pealt soovitaksin lihtsalt ajaloolisi romaane ja mõelge sinna juurde, milline muusika ühe või teise raamatu juurde hästi sobiks. Hortus Musicusega seostub näiteks mul just äsjaloetud Karl Ristikivi “Põlev lipp”, oleks ju võinud plaadi ja raamatu kokku viia (aga no mul on triloogia teised osad lugemata, eks ma siis klapitan :) ).

Üks muusikanäide juutuubist ikka ka:

Kes saate maha magab, saab hiljem ka vaadata: https://jupiter.err.ee/1608588409/muusikaparadiis-hortus-musicus-50

Tiina Sulg

 

Telemaraton “SAVE UKRAINE” pühapäeval, 27. märtsil ühisvaatamine Tallinnas Vabaduse väljakul algusega kell 18.30, järelvaatamine ETV-s kell 22.30

Pühapäeval, 27. märtsil kell 18.30 toimub mastaapne rahvusvaheline heategevuslik telemaraton Save Ukraine – #StopWar. Muusikud, kunstnikud, kodanikuaktivistid, arvamusliidrid, näitlejad, sportlased, vabatahtlikud üle maailma toetavad Ukrainat 2-tunnise kontserdiga, mida kantakse üle Euroopa ja maailma telekanalites, voogedastusplatvormidel ja sotsiaalvõrgustikes. Kontserdiga kogutakse annetusi Venemaa sõjategevuse põhjustatud humanitaarprobleemide leevendamiseks Ukrainas.
Publiku ette astuvad teiste seas Bastille, Fatboy Slim, Imagine Dragons, Craig David, Brainstorm, Eurovisiooni võitja Salvador Sobral ning Ukraina artistid Dakha Brakha, THE HARDKISS, Jamala, Go_A, MONATIK, Alyona Alyona ja paljud teised.
Eestis toimub ühisvaatamine Vabaduse väljakul, 27. märtsil, kogunemisega kell 18.00 ja otseülekanne algab 18.30. Ühisvaatamised üle maailma pakuvad võimalust ukrainlastele toetust avaldada ja ka ühes riikidesse jõudnud sõjapõgenikega solidaarsuses seista. ETV eetris näeb saadet kl 22.30
Telemaratoni Päästke Ukraina – #StopWar idee algatajad on Ida-Euroopa üks suurimaid muusikafestivale Atlas Festival ja Ukraina teleoperaator Kyivstar. Sündmuse korraldamise taga on samuti 1+1 meedia, Ukraina Kultuuri- ja Infopoliitika ministeeriumi, Välisministeeriumi ja Sotsiaalpoliitika ministeeriumi toel.
Vaata lisa ürituse Facebooki lehelt.

Najaa, soovitus on ilmselge, et lugege Ukraina kirjandust. Mitmeid nimestikke on meie raamatukogu Lugemissoovituse blogis:

• Ukraina kirjandus eesti keeles Tartu Linnaraamatukogus,
• Ukraina müüdid, legendid, muinasjutud ja lastekirjandus Tartu linnaraamatukogus,
• Eestikeelset kirjavara Ukraina kohta Tartu linnaraamatukogus,
• 100 ukraina kirjandusteost — 100 кращих книг українських авторів,
• 100 ukrainakeelset laste- ja noorteraamatut — 100 кращих книг для дбайливих батьків та розумних дітей,
• Ukraina kirjandust ja kirjandust Ukraina kohta vene ja inglise keeles Tartu Linnaraamatukogus,
• Ukrainas välja antud raamatud Tartu Linnaraamatukogus,
• Ukrainakeelsed raamatud Tartu Linnaraamatukogus.

Sel hullul ajal võib olla meeleleevendust meemidest. Neid liigub netis palju, siinolev näide on praeguse meeminduse lemmikteemal — Ukraina traktor veab sabas kasutut vene sõjatehnikat — ning siia blogisse sobiv lisanüanss, et meemis on tsiteeritud Pavlo Tõtšina lasteluulet.

Mõned klipid ülesastuvatest bändidest.

Tiina Sulg

 

“Meelte sagedus Amazonases” ETVs

Saatesarja “Meelte sagedus Amazonases” võib vaadata igal ajal ja ühes jutis või endale sobivate pausidega Jupiteris, aga järgmisel nädalal võib end ka hilisõhtuti teleri ette sättida ja jaokaupa nautida: 1. osa “Nümfide laeval” esmaspäeval, 3. mail kell 01.00, 2. osa “Pura selva” teisipäeval, 4. mail kell 00.45, 3. osa “Kellele kuulub põlismets” kolmapäeval, 5. mail kell 00.335, 4. osa “Kadunud laeva jälil” neljapäeval, 6. mail kell 00.50, 5. osa “Troopiline psühhodeelia” reedel, 7. mail kell 01.05 ja 6. osa “Ujuv inimhõljum linnadžunglis” esmaspäeval, 10. mail kell 00.50.

Alustuseks sobiks siia tsitaat Hemingwaylt: „Neljanda kai ääres seisab 34-jalaline jaulitaglasega jaht kahega neist kolmesaja kahekümne neljast eestlasest, kes maailma eri paikades 28- kuni 36-jalaste paatidega ringi purjetavad ja Eesti ajalehtedele artikleid saadavad. Need artiklid on Eestis väga populaarsed ja nende eest makstakse autorile üks dollar kuni dollar kolmkümmend senti veeru eest. Need lood paiknevad ajalehtedes seal, kus Ameerika ajalehtedes asuvad pesapalli- ja jalgpalliuudised, ja ilmuvad pealkirja all „Meie kartmatute rännumeeste saagad”. Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest. Kui see kohale jõuab, sõidavad nad järgmisse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga. Ka nemad on väga õnnelikud. Peaaegu sama õnnelikud kui inimesed Alzira III-l. Vahva on olla kartmatu rännumees.”

Tegu pole küll Lõunamere saarega, aga see, et eestlastele meeldib reisida, oma reisist teistelegi rääkida ning kui võimalik, siis see rääkimine ka kuidagi tasustatud saada, ja et selleks võimalusi on, sest reisijuttude kuulajaid-vaataid-lugejaid jagub, peab ju paika.

Tegu on ühe seltskonna, tuntuimad neist on vast Genka ja Jakob Rosin, paari aasta taguse avastusreisiga, mis on kenasti jäädvustatud ja monteeritud ja vaatajate ette toodud.

Raamatusoovitused on üsna ettearvatavad: Ivo Tšetõrkini “Minu Amazonas” (1. trükk 2013, 2., täiendatud trükk 2019) ja Kaupo Kikkase “Amazonas” (2013). Reiskirju Lõuna-Ameerikast on veelgi, aga jätan need huvilistele endile otsida-leida, mainiks vaid ära ühe ajalugu puudutava teose: Anthony Smithi “Amazonasel eksinud : lugu Isabela Godinist ja tema mälestusväärsest teekonnast” (2005).  Kuniks maailm jälle lahti läheb, reisigem siis trükimusta või bittide abil.

Tiina Sulg

„Eesti lood. Murust” Jupiteris

Seekordne filmisoovitus pole vast päris tavapärasel teemal, kuid arvestades asjaolu, et kunagi siiski ilm soojemaks läheb ja kevad saabub, on see igati aktuaalne teema.

Muru teematika puudutab suurt osa eestlasi – kellel on muru koduaias, kellel maakodus, kellel vanemate või sugulaste juures maal. Ja igal aastal algab kevadel arutelu kui palju, millega ja millal niita või kas üldse niita. Kas kujundada kaunis iluaed? Või mõelda liigirikkusele ja eluvormide mitmekesisusele?

Elurikkuse ja muru teema on tõusnud tähtsale kohale ka meie kodulinnas ning Tartu 2024 Euroopa Kultuuripealinna programmis on projekt „Kureeritud elurikkus”, mis niitmise vähendamise ja muude tegevustega soovib soodustada suuremat elurikkust meie linnaruumis.

Antud dokfilmis on kaks perekonda, kellel on vastandlikud vaated muruniitmisele ja aiapidamisele. Eks jääb vaataja otsustada kumma poolega tema vaated ühtivad või asetsevad arusaamad kusagil skaala keskpaigas.

Ilukirjandusest meenus mulle selle temaatikaga Susan Luitsalu raamat „Ka naabrid nutavad”. Raamat jutustab iroonilises võtmes elust Lehtla uusasumis, kus kõige muu hulgas tuleb päevakorda ka aiandus ja muruniitmine. „Rikaste ja ilusate” tänavale on elama sattunud pensionär Maire, kes kuidagi ei saa aru naabrite perfektselt pügatud muru kultusest ning plaanitseb oma aeda hoopiski võililled maha külvata.

Loomulikult peaks nüüd ka mõningaid aiandusraamatuid soovitama. Ingrid Olausson raamat „Hooldame aeda lihtsalt ja looduspäraselt” õpetab taimi kasvatama loodusesõbralikult ning ühtlasi säästma oma aega ja jõudu. Raamatus kirjeldatakse muu hulgas, kuidas töötada käsikäes loodusega, lasta ussidel ja mikroorganismidel kanda hoolt mulla parendamise eest. Nii et igati sobilik sellisele aiaomanikule, kes ootab aialt rohkem mõnusat äraolemist kui pidevat töö rügamist.

Hoolikale aednikule peaks aga sobima eesti tuntud muruasjatundja Marianna Saare raamat „Kauni muru saladus”. Raamat annab ülevaate, kuidas saada koduaeda tihe, ühtlane ja jala all mõnusalt vetruv muruvaip. Millega muru väetada, pritsida, õhustada, rullida – või kas seda on üldse vaja?

Aiandushuvilistel soovitan ka uurida meie Tartu Linnaraamatukogu Seemneraamatukogu lehekülge https://www.luts.ee/seemneraamatukogu/ ja tulla kohapeale seemneid laenutama.

Anu Amor-Narits

„Vastlad” teisipäeval, 16. veebruaril kell 15.30 ETV-s

Täna liugu laseme —
hõissa, meil on vastlad!
Seljas kasuk lumine,
jalas valged pastlad.

Õhtuks ubaleemeke
saab ja seajalgu,
hammastega anname
neile tubli talgu.

Pääle selle kuulame,
kas ju pill ei hüüa,
et võiks õhtul tubliste
vastlavaltsi lüüa.

Peeter Jakobson („Kärrdi! Kasukas kärises : mardi-, kadri- ja vastlalaule”)

See aasta on ilmataat eriti armulik ning vastlalaulu kaks esimest salmi saab kenasti teoks teha, üksnes viimase salmiga on veidi kehvemad lood, sest erinevad piirangud takistavad suuremat tralli ja karnevali. Sõna „karneval” tähendabki algselt „lihast loobumist” (ladina keeles carnisprivium, itaalia keeles carnevale), sest algas ju järgmisest päevast (tuhkapäevast) paast. Tegelikult umbes sel ajal sai talurahval lihtsalt soolatud liha tünnides otsa ka ilma paastuta. (Marju Kõivupuu „Meie pühad ja tähtpäevad”)

Millised on aga teised vastlapäeva kombed lisaks vastlaliule ja põldoasupile (tänapäeval küll pigem hernesupile)?

2018. aasta “Maahommiku” saatelõigus õpetab Tagavälja talu perenaine Vilve Niine maitsvaid vastlakukleid tegema ja peremees Kalev Niine näitab kuidas teha üks õige seajalgadest vurr.

Kaasaegsed vastlad (ning sellele eelnev ja järgnev periood) ei möödu kindlasti ilma maitsvate vastlakukliteta (talurahva kombestikus söödi hoopis hommikuse pudru ülejääkidest tehtud karaskit ehk kakku), mille rohkus ja uhkus võib lausa ohkama ajada, et kes küll need hõrgutised välja mõtles. Marju Kõivupuu kirjutab raamatus „Meie pühad ja tähtpäevad”, et see on tulnud meile Skandinaaviast ning „algselt söödi peenest jahust pärmiga kergitatud vastlakukleid soojas piimas leotatult ning kui vastlate lõputoitu enne suurt paastu”. Hoiatavaks näiteks on siin Rootsi kuningas Adolf Fredrik. Legendi kohaselt suri ta 12. veebruaril 1771 seedehäire tõttu, sest lõpetas priske vastlasöömaaja 14 vastlakukli ehk hetvägg’iga.

Kuidas aga vastlavurri teha, kui ei ole plaanis seajalgu süüa? Lihtne, seajala asemel tuleb lihtsalt suurem nööp võtta. Vurri keerutamine sel päeval toob igal juhul õnne! (Piret Õunapuu „Pühad ja kombed”)

Klaari Tamm

 

“Plekktrummi raamatud” teisipäeva õhtuti kell 21.30 ETV2s

6-osaline erisaadete sari “Plekktrummi raamatud” on pühendatud raamatutele ja lugemisele ning avab kirjanduse kaudu inimeseks olemist ja ajatuid elulisi teemasid. Iga saade keskendub ühele aktuaalsele teemale, mille aluseks on väärt teosed eesti kirjandusest, värsketest tõlkeraamatutest või esseistikast. Saatekülalistega vestleb Joonas Hellerma.

Saate esimene osa on eetris 1. detsembril ja avasaate keskmes on piibel kui kirjanduse tüvitekst. Milline koht on piiblil eesti kultuuri ja kirjanduse tüvitekstina ning millistele kaasaja küsimustele tasub piiblist otsida vastuseid? Praegu Eestis üldkasutatav piiblitõlge on sulam eri aegadel tõlgitud osadest. Uus terviklik tõlge peaks valmima alles 19 aasta pärast eestikeelse piibli 300. aastapäevaks. Piibli tõlkimisest, lugemisest ja tsiteerimisest kõnelevad teoloog ning piiblitõlkija Toomas Paul, kirjanik Tõnu Õnnepalu, teoloog ja tõlkija Anu Põldsam ning jurist Heili Sepp.  Toimetajad Hedi Rosma ja Johanna Ross, režissöör Erle Veber.

Muidugi saab Piilbli huvi korral raamatukogust, aga piibel.net pakub ka wõrgu kaudu lugemist (seal on 1968. ja 1997. aasta trükid ja 2018. aasta proovitrükk).

Teises saates arutletakse armastuse ja suhete üle kirjanduse suurteostes, edasiste saadete teemad on veel saladuses. Et ootame siis huvitavaid teemasid ja säravaid vestlejaid ja tegijatele jaksu ning et “Plekktrummi raamatud” kunagi veel järgmise satsiga ka tuleks.

Tiina Sulg

“Roaldi retked Eestis: Ulmefännide salamaailm” teisipäeval, 13. oktoobril kell 20.00 Kanal2s

 

Arusaadavatel põhjustel pole meil hetkel eriti võimalik maailmas ringi rännata. Roald Johannson, kes varasemalt on maailmas ringi vaadanud on seetõttu keskendunud samuti Eestile. Põhjus, miks saadet soovitame on selles, et teema on sügavalt kirjandusega seotud. Täpsemalt ühe kindla valdkonna — ulmekirjandusega.

Saate tutvustus kõlab: Kui sageli olete teie pööranud pilgu taevasse ja unistanud kokkupuutest mõne kõrgema tsivilisatsiooni esindajaga? Tänases saates infiltreerub Roald Johannson Eesti ulmefännide salapärasesse maailma ja uurib, kes on need inimesed, kelle elu keerleb täielikult fantaasia ümber ning miks kogunetakse kord aastas ulmefännide üleriigilisele kokkutulekule? Videotutvustuse saab siit.

Saates piilutakse natuke lähemalt 2 ulmefänni eludesse-tegemistesse ja räägitakse juttu mitmetega ning heidetakse pilk peale ulmeringkonnas aasta oodatuimale sündmusele — Estconile. Kuna Estconil antakse kätte ka Stalkeri nimelised ulmeauhinnad siis siinkohal tooks ära ka selle aasta võitjate nimekirja:

• Parim tõlkeromaan: Liu Cixin «Kolme keha probleem» (Eesti Raamat), tõlkinud Raivo Hool
• Parim eesti autori romaan: Joel Jans «Tondilatern» (Lummur)
• Parim antoloogia või kogumik: «Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür», koost. Eva Luts (Fantaasia)
• Parim tõlkelühiromaan või -jutustus: Paolo Bacigalupi «Khaimi lapsed», tõlkinud Andreas Ardus. Autorikogus «Takerdunud maa» (koos Tobias S. Buckelliga, Fantaasia)
• Parim tõlkelühijutt: Kirill Benediktov «Koletis», tõlkinud Veiko Belials. Antoloogias «Raevu päevad» (koost. Veiko Belials, Fantaasia)
• Parim eesti autori lühiromaan või jutustus: Jaagup Mahkra «Riisirahvas». Antoloogias «Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür» (koost. Eva Luts, Fantaasia)
• Parim eesti autori lühijutt: Manfred Kalmsten «Lumemarjaveri» Antoloogias «Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür» (koost. Eva Luts, Fantaasia)

Kuna juhtus nii, et minu tagasihoidlik isiksus ka antud saates figureerib, siis hõikan välja ka saatest läbi käinud (aga võib-olla ka välja jäänud) ühed oma lemmikud-soovitused, mida lugeda või vaadata: John Scalzi “Vanamehe sõda“, Andrej Sapkowski “Viimane soov” ja Michael Scotti “Alkeemik” ning Sailor Mooni sari.

Ulmekirjandus on tore ja seda on nii mitmesugust, et igaüks võiks endale sobiva leida, ärge kartke, katsetage :)

Seili Ülper

“MARJUSTIN 8.0 Juubelisaade Marju Lauristinist” kolmapäeval, 8. aprillil kell 22.05 ETVs

Marjustin sai temast juba noorpõlves ja sõprade ning tudengite jaoks on ta Marjustin senini. Ometi pole ta loobunud oma vanemate, tuntud juunikommunistide perenimest, püüdes oma tegevusega anda sellele uus ja väärikas sisu.

Juubelisaade 2015. aastal Eesti Päevalehe poolt Eesti mõjukaimaks poliitikuks hinnatud Marju Lauristinist.

Armastatud õppejõust, silmapaistvast poliitikust, teadlasest ja targast inimesest räägivad juubelisaates vend Jaak Allik, lapselaps Estookin, Lauristini õpilased Raul Rebane, Tiit Matsulevitš ning Taavi Eilat, aga ka sõbrad Mari Tarand, Ülo ja Mari Tuulik ning Merle Karusoo.

Saatejuhtideks on Marjustini õpilased Margit Kilumets, Madis Jürgen ja Hans H. Luik.

Neile, kes soovivad selle erilise naise elust ja mõtetest rohkem teada saada, on pakkuda ka lisalugemist: “Marjustini sajand : kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast” ja “Punane ja sinine : peatükke kirjutamata elulooraamatust : valik artikleid ja intervjuusid 1970-2009”.

Anu Amor-Narits

Jaan Krossi teemaõhtu pühapäeval, 16. veebruaril ETV2-s

Jaan Krossi raamatud leiate te nagunii väga lihtsalt üles, olgu siis oma või kohaliku raamatukogu riiulitelt. Paljud on Krossi loomingut pidanud koolikohustusliku kirjandusena lugema, olnud see “Taevakivi”, “Mardileib”, “Wikmani poisid”, “Keisri hull” või miskit muud, olenevalt ajastust, koolist ja õpetajast. Ma tahaks väga loota, et Jaan Kross on selline autor, kelle teoste poole vaadatakse ka hiljem ja loetakse ka niisama lusti pärast. Ja kui tema enda looming nii väga ei kõneta, siis tõlkijana võiks Jaan Krossi ikka üles leida. Mainiks veel, et lisaks romaanidele, novellidele ja mälestustele on Jaan Kross kirjutanud ka luulet, see külg kipub vahel inimestel ära unuma. Üks pilt üleeelmise aasta luulenäituselt:

Aga teemaõhtu kava on järgmine:

19:30 Väärtus elutööle. Jaan Kross (ETV 2006) telesaade

19:40 Mardileib (Eesti 1971) multifilm

19:50 Carte blanche: Jaan Kross (ETV 1998) telesaade

20:50 Kross Krossilt (ETV 1995) telesaade

21:20 Kolme katku vahel (Eesti Telefilm 1970) mängufilm

22:50 Meie. Jaan Kross ja Ellen Niit (ETV 2007) telesaade

23:05 Söerikastaja ( Lege Artis Film 2004) portreefilm

00:15 Idée fixe: Jaan Kross (ETV 1994) telesaade

Kes tahavad värskemat pilku Jaan Krossile, need guugeldavad “Jaan Krossi videokonkurss #jaankross100” ja saavad vaadata-kuulata tänaste kooliõpilaste mõtted ja tunded.

Ja kes tahavad nostalgitseda, need otsivad üles oma lemmiklood ja -laulud Jaan Krossi sõnadega, olgu siis tema enda omad või tõlked, minu valik:

Lisaks ametlikult kavasolevale on võib-olla huvitav näha kõrvapilku Jaan Krossile — saksa dokumentaalfilm “Jaan Kross – Ein Schriftsteller aus Estland” (1995):

Jaan Krossist kõneldes ei saa üle ega ümber ajaloost. Mu lemmikajaloolane, David Vseviov räägib ajaloost ja Jaan Krossist:

Tiina Sulg

 

“Kirjanduse aeg: HeadRead. Mihhail Šiškin ja Artemi Troitski” kolmapäeval, 12. oktoobril kell 22.20 ETV+

Kel kevadel Headel Ridadel käimata jäi, saab osa telepurgi vahendusel. Kes oli kohal, aga tahab meenutust, saab seda. Vestlusõhtul kohtuvad üks hinnatumaid kaasaegseid vene kirjanikke Mihhail Šiškin ja tuntud vene ajakirjanik ning muusikakriitik Artemi Troitski.

Mihhail Šiškinilt (s. 1961) on eesti keeles ilmunud “Veenuse juus“, “Izmaili vallutamine” ja “Kiri sinule“.

Foto Heade Ridade kodulehelt.

Tiina Sulg

“Kirjanduse aeg. Prima Vista.Viktor Jerofejev” teisipäeval, 14. juunil kell 20.00 ETV2s

Kirjandusfestivali Prima Vista 2016 vestlusõhtu külaline on tuntud Vene kirjanik ja dissident Viktor Jerofejev. Temaga ajab juttu Ukraina kirjanduskriitik Juri Volodarski. Vestlus on salvestatud 4. mail Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. Režissöör Mati Kark, toimetaja Aivi Parijõgi, produtsent Kadi Priske.

Lugemiseks võib soovitada möödunud aastal tõlkes ilumunud autobiograafilist romaani “Hea Stalin”. Raamatu kohta saab lugeda siin ja autori kohta siin.

Sander Kaasik

“Kirjanduse aeg. Prima Vista. Eugen Ruge” teisipäeval, 7. juunil kell 20.00 ETV2s

Kirjandusfestivali Prima Vista 2016 vestlusõhtu külaline on Saksa kirjanik Eugen Ruge, kes muuhulgas tutuvustab ka oma uut eesti keeles ilmunud romaani “Cabo de Gata”. Rugega ajab juttu Tartu Ülikooli õppejõud Silke Pasewalck. Vestlus on salvestatud 3. mail Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

Linda Jahilo arvustust Eugen Ruge raamatust saab lugeda lugemissoovituste blogist, autori tutvus ja katkend raamatust nädala autori blogis.
Peeter Helme räägib raamatust Klassikaraadios.
Intervjuu Eugen Rugega Sirbis.
Raamatust on juttu Ingvar Sedmani blogis, Andres Laiapea blogis, Arko Oleski blogis, Sehkendaja blogis.

Tiina Sulg

„Baruto uus elu” esmaspäeval, 1. veebruaril kell 20:30 Kanal 2s

Erisaate tele-esilinastus! 2013. aastal otsustas Baruto ehk Kaido Höövelson püsiva põlvevigastuse ja uute ambitsioonide tõttu professionaalsest sumomaadlusest loobuda. Pärast paari aastat kodutalus otsustas ta siiski naasta tippsporti – seekord vabavõitlejana. 2015. aasta viimasel päeval alistas ta Tokyos toimunud MMA matshil Peter Aertsi. Mis tõmbab karust Eestimaa meest Jaapanisse? Mida arvab armastatud sportlane elust Eestis? 

Kellel on sügavam huvi spordi ja sportlaste vastu võib pilgu peale heita raamatule „Kaheksa kanget: valitud usutlused”. Autoriks on Tiit Karuks ning raamat sisaldab endas lisaks Kaido Höövelmaale veel seitsme rohkem või vähem tuntud sportlase intervjuusid.

Seili Ülper