„Alias Grace“ Netflixis

Üle-eelmisel nädalal soovitas Tiina dokumentaalfilmi kirjanik Margaret Atwoodist. Sel nädalal soovitan ma Atwoodi samanimelise romaani põhjal valminud 6-osalist sarja „Alias Grace“.

Sarja peategelane Grace Marks (Sarah Gadon) on mõistetud eluks ajaks vangi oma majaperemehe ja tema armukese-teenijanna mõrva eest. Väidetavalt sooritas ta mõrva koos James McDermotti nimelise abilisega, kes mõrvade eest hukatakse. Grace Marks on aga alati väitnud, et ta ei mäleta mõrvade planeerimist ega sooritamist, ja kahtlustatakse, et tal võib olla hüsteeria ning seetõttu on ta süüdimatu. Asja asub uurima dr. Simon Jordan, kes püüab Grace’iga vesteldes selgusele jõua, kellega on tegelikult tegemist.

Sari on üles ehitatud Jordani ja Grace’i vestlustena, kus paljastub 19. sajandi alguse jõhker klassivõistlus ja naiste väga täbar ühiskondlik positsioon. Iirlaste põgenemine nälja eest Kanadasse, kus ootab ees samasugune viletsus, ning naiste kohtlemine pelgalt kodu- ja sünnitusmasinatena. Psühholoogilise poole pealt lahkab sari aga mälu ja usutavuse teemasid.Tahes tahtmata tekib vaatajal tugev sümpaatia peategelase Grace’i vastu, kuid aeg-ajalt pikitakse sisse vihjeid, mis õõnestavad Grace’i jutustatava loo tõepärasust. Olulise teemana tõstatakse ka identiteedi küsimus – kas naine saab olla üksnes neitsi või hoor?!

Atwood sai raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni 1843. aastal aset leidnud topeltmõrvast. Päriselus tekitas Grace Marksi süüdi olemine samamoodi palju kõneainet ja seetõttu anti 1873. aastal talle armu ning Grace kadus jäljetult. Me ei tea, kas päris-Grace’i elu lõpp oli sama roosiline nagu sarjas.

Liis Pallon

„Lahendamata juhtum. Pudelipost“ pühapäeval, 17. detsembril kell 22.05 ETV-s

Jõhkrad kuriteod, piinamised, inimröövid ja mõrvad tõmbavad samamoodi ligi nagu uue ostukeskuse avamine Tartu kesklinnas. Meid võrgutavad mõtted inimese aju pimedatest keerdtreppidest psühhoosini; või adumine, et see juhtub kellegi teisega ning meie saame seda valu nautida oma kodu turvalises rüppes; või oleme me kaotanud elemntaarse empaatia ning püüame seda taastoota inimeste kannatustest lugedes…. Ma ei tea. Igatahes on Põhjamaade kirjanike viljeldav crime noir jõudnud televaatajateni järjekordse filmisarjana.

„Lahendamata juhtum. Pudelipost“ on sarja kolmas osa, kuid vabalt vaadatav ka täiesti eraldiseisvana. 2016. aastal valminud Hans Petter Molandi film on sarja kõige julmem ja tumedam, kuid filmi visuaalne keel on täis paradoksaalselt palju päikesepaistet, mis annab tegevustikule äraspidiselt võika varjundi. Kaks politseinikku, uurija Carl Morck ja tema abiline Assad, kes töötavad lahendamata juhtumite osakonnas Q, asuvad järjekordse mineviku müsteeriumi kallale. Järjekordselt tuuakse vaatajateni Põhjamaade ühiskonna pahupool ehk tahtmatus näidata oma häda/häbi maailmale. Seekord tegutsetakse fundamentalistlike kristlaste südametunnistuse radadel.

Jussi Adler-Olseni „Osakond Q“ sari on ammu juba lugejate hulgas populaarsust kogunud, kuid tema raamatud ei ole agathachristieliku peenutseva pärastlõunase tee kõrvane. Ta ründab rõlge otsekohesusega taani ühiskonna varjatud poolt, tuues maailma palgete ette tahke, millest inimesed ei ole isegi julgenud mõelda. Ta psühhologiseerib nii keskkonda kui ka karaktereid, ja on seetõttu ääretult põnev lugemisvara.

Adler-Olseni kolmas „Osakond Q“ raamat pälvis Skandinaavia krimikirjanduse auhinna Klaasvõti, mille varasemalt on pälvinud Stieg Larssoni „Purustatud õhuloss“ ja Johan Theorini „Öine lumetorm“.

Liis Pallon

„Lumememm“ kinos „Ekraan“ ja Cinamonis

Norra pimedatest fjordidest on lisaks romantiseeritud kaabakatele-viikingitele jõudnud maailmani ka sünge deemonitest puretud Harry Hole. Harry Hole on samamoodi geniaalne nagu Holmes või Poirot, ning samamoodi üksik ja psühholoogiliselt vaevatud. Kirjanik Jo Nesbø on rutjutud detektiivist Harry Hole’ist kirjutanud juba 11 raamatut, millest seitsmes „Lumememm“ jõudis filmina äsja ka Eestisse.

Rootsi päritolu režissöörile Tomas Alfredsonile, kes on tuntud ka sellise kurvameelse vampiirifilmi nagu „Lase sisse see õige“ (2008) poolest, on see alles kuues film, nii et käesoleva filmi vastakad arvustused on täiesti mõistetavad. Michael Fassbender Harry Hole’ina on põhjendatud valik – põhjatult nukrad silmad ja lohutamatu maailmavalu oleks justkui kodeeritud tema DNA-sse.

Natuke ka loost endast. Eliituurimisrühma kuuluv Harry Hole püüab tabada Norra esimest sarimõrvarit, kes kasutab oma visiitkaardina, arvasite õigesti, lumememme.

Film on saanud üpris negatiivset vastukaja – olles klišeelik, raskesti jälgitav, hooletult kokku pakitud (hea nali, eks ole!). Alfredson on õigustanud oma linateose eksistentsi sellega, et tõesti jäädi ajahätta…

Mina soovitan oma silmaga lugu nii paberil kui linal ise üle vaadata. Ei ole just palju filme Skandinaavia algupärase žanri teemadel – kõige tuntum on ehk „Lohetätoveeringuga tüdruk“.

Loe juurde samanimelisest raamatust endast (soovitan tegelikult kogu Harry Hole’i sarja) ja filmi kohta IMDb-st.

Liis Pallon

„Mõrv Pemberleys” neljapäeval, 7. jaanuaril kell 21.30 Kanal 11-s

Alustab uus 3 osaline Briti mõrvamüsteerium! Järgmised osad järgmistel neljapäevadel.

Kõigil Jane Austini austajatel lööb Pemberley nime kuuldes peas lambike põlema. See film ei ole aga valminud Austini raamatu järgi, vaid hoopis P.D. Jamesi kirjutatud järje „Death comes to Pemberley”  põhjal. Raamat on meil olemas nii inglise-  kui vene keeles , eesti keelde tõlgitud ei ole. Olen raamatut lugenud ja see oli täitsa tore, iseküsimus on alati, kas ja miks neid järgesid üldse kirjutada. Miniseriaal on saanud imdb.com-is korralikud 7.1 punkti.

Sisust: Darcy ja Elizabeth Bennet on abielus ja neil on poeg. Nad valmistuvad korraldama iga-aastast balli oma Pemberley maamõisas. Kutsutud pole Elizabethi nooremat õde ja ta saamatut abikaasat Wickhami, kes siiski saabuvad. Wickham olevat tülitsenud oma sõbra Dennyga, kes peagi aga leitakse surnuks pekstuna.

Darcy osas Matthew Rhys, Elisabethi mänginud Anna Maxwell Martin pälvis nominatsiooni Briti krimifilmide parima naispeaosalise Pistodale.

Kaja Kleimann

“Kindrali tütar” teisipäeval, 5. mail kell 23:30 TV3-s

Lugu räägib sõjaväepolitsei detektiivist (John Travolta), kes uurib mõjuvõimsa kindrali tütre mõrva. Näib, et samuti sõjaväes teeninud naist oli enne tapmist vägistatud ja kuriteopaik viitab mingile veidrale rituaalile. Mida kaugemale detektiiv oma juurdlusega jõuab, seda hämaramad saladused päevavalgele tulevad ja niidiotsad paistavad viivat armee kõrgema juhtkonna juurde.

Lugu põhineb samanimelise raamatul, mille autoriks on peamiselt põnevikke kirjutav Nelson DeMille. Eesti keeles ilmunud temalt veel raamat “Lõvijaht”.

Kuigi kellaaeg on hiline, on põneviku austajatel kindlasti jaksu vastu pidada.

Seili Ülper

“Roosi nimi” ETV2-s esmaspäeval, 21. aprillil kell 22.25 ja laupäeval, 26. aprillil kell 23.40

Mu mälestused filmist on üsna kauged ja hämarad, vaatamisest on ka ligi veerandsada aastat möödas, mäletan vaid, et ülmuljena mulle film meeldis.

Tutvustus ETV2 lehelt:

Kinoklassika – Roosi nimi (The Name of the Rose, Itaalia/Prantsuse/Saksa 1986). Rež: Jean-Jacques Annaud, osades: Sean Connery, Christian Slater.

Frantsiskaani munk ja endine inkvisiitor William von Baskerville (Sean Connery) kutsutakse Itaalia Alpides asuvasse benediktiini kloostrisse mõrva uurima. Peagi sureb kloostris salapärasetel asjaoludel veel mitu munka ja William peab koos oma noore abilise Adsoga (Christian Slater) müsteeriumi lahendama. Nende otsingud kuritööde paljastamisel viivad sünge kloostri koridoride rägastikku, kuhu on peidetud salapärane käsikiri.

Kuulsa itaalia semiootiku, ajaloolase ja kirjaniku Umberto Eco 14. sajandisse paigutatud esikromaani (ilmus 1980) alusel vändatud samanimelisest mängufilmist “Roosi nimi” sai sarnaselt romaanile rahvusvaheline menuk ja aasta oluline kultuurisündmus.

Filmi lavastajaks on prantslane Jean-Jacques Annaud, kellele “Roosi nimi” sai läbimurdefilmiks ning kes hiljem on teinud veel mitmeid auhindu võitnud filme “Armuke” (1992), “Seitse aastat Tiibetis“ (1997) ja “Vaenlase väravas” (2001).

Kuigi Ameerika publiku poolt võeti film vastu jahedalt, sai sellest Euroopa kinodes aasta üks tulusamaid filme. 1980. aastatel oma endise kuulsuse minetanud šoti näitleja Sean Connery tõusis Sherlock Holmesi keskaegse võrdkuju Williami osatäitmisega taas hinnatud näitlejaks nii Euroopas kui ka Hollywoodis. Ühe oma esimestest rollidest teeb filmis 16-aastane Christian Slater, kellest sai hiljem nõutud märuli- ja komöödianäitleja.

Umberto Eco romaan “Roosi nimi”, mida võib üsna lihtsalt üsna igaühele soovitada, loetagu seda siis kui põnevate karakteritega kenasti õmmeldud krimilugu, hea taustateadmisega kirja pandud ajaloolist romaani, laiendust teoloogilistele vaidlustele või illustratiooni postmodernismi teooriale kirjanduses, on eesti keeles ilmunud lausa kahes trükis. Raamatumuljeid Kaidi Kanguri  blogis  ja Lühiühenduste blogis. Filmi kohta saab lisa Imdb-st ja  Andres Laasiku artiklist Eesti Päevalehes.

Umberto Eco Tartus:

Umberto Eco Tartu-külastust kajastavad artiklid on on mugavalt Wikipeedias Umberto Eco eluloo sabas ära toodud.

Tiina Sulg

„Seitse“ pühapäeval, 23. märtsil kell 21.30 Kanal 12-s

Budismi järgi sünnime me kõik täiuslike olevustena, väikeste Buddhadena. Ja siis algab elu. See lõhub ja rikub, kasvatab ja arendab, tõstab meid ülehelikiirusel kõrgustesse, et siis meid põrmu paisata, kust me jällegi tõuseme nagu tuhast tulelinnud. Aga mõned üksikud meist sünnivad pimedusse, hiilivad terve oma elu varjudes, napsates valgusest veriseid naudinguid.

1995. aastal jõudis kinodesse David Fincheri „Seitse“, kus peaosasid mängisid tänaseks juba superstaari staatusesse tõusnud Brad Pitt ja Morgan Freeman. „Seitse“ on hämmastav krimidraama, milles jutustatakse lugu kahest uurijast, kes ajavad taga läbi aegade jäledamat sarimõrvarit. Sarimõrvar aga ei ole mingi lihtlabane kiremõrvar, tema tegudes peitub loogika, ja selle lasen teil juba ise avastada.

Film on täis pikitud psühholoogilisi mänge ja vihjeid, mis kulmineeruvad viimases stseenis. Kui me elaksime ideaalses maailmas, siis lõpeks film nii nagu Hollywoodi narratiivid ikka. Kui me elaksime reaalses maailmas, siis oleks inimesel vaba tahe. Vaata siis see lõpuni!

„Seitse“ ei ole romaan. Filmist on antud välja stsenaariumil põhinev kirjatükk, mis on üsna lihtsasse inglise keelde ümber pandud. Filmi kohta loe nagu alati IMDb-st .

Liis Pallon

“Aeg tappa” reedel, 17. jaanuaril kell 01:00 TV 3-s

“Aeg on antud tappa” on John Grishami esimene  ja ühtlasi tema kõige isiklikum romaan (ilmus 1989. aastal) ; inspiratsiooni selle kirjutamiseks sai ta elust enesest, nimelt töötades advokaadina juhtus ta kuulma 12-aastase tüdruku tunnistust, keda oli vägistatud. Romaanis on vägivallaohvriks 10-aastane mustanahaline tüdruk, tema isa tulistab kurjategijad surnuks ning satub kui tapja kohtu alla; jällegi tõstatub siin teravalt rassismi teema—vägivald on suunatud mustanahaliste vastu, lisaks tekib küsimus, kui erapooletu ja õiglane on sellise juhtumi puhul kohtuotsus.

Film valmis seitse aastat hiljem ning nii palju, kui jõudsin arvustustele pilku peale heita, on kriitikud filmile küllaltki tunnustava hinnangu andnud. Filmi tegemise protsessi oli kaasatud ka John Grisham, kes seisis selle eest, et ekraniseering jääks romaanilähedaseks, et olulisemad rõhuasetused säiliksid. Nii näiteks viivitas Grisham filmitegemisõiguste maha müümisega, kuni sai ise nimetada näitleja mustanahalise tüdruku isa kaitsva advokaadi Jake Brigance`i rolli (Matthew McConaughey). Kindlasti on filmi üheks plussiks tasemel näitlejaskond: lisaks eelpool nimetatule Samuel L. Jackson, Kevin Spacey, Sandra Bullock jt.

Mõned filmiarvustused (inglise keelsed):

http://www.rogerebert.com/reviews/a-time-to-kill-1996

http://www.reelviews.net/movies/t/time_kill.html

http://www.rollingstone.com/movies/reviews/a-time-to-kill-19960101

Triin Põldver

“Tapja minu sees” esmaspäeval, 30. dets kell 22.30 Tallinna TV-s

Kui süda jõuluilust paha, kulub veidike pulp fictionit  marjaks ära. Eluajal vähem tunnustatud, kuid praegu mõnel pool lausa legendaarseks nimetatud Jim Thompsoni samanimelise  raamatu järgi valminud linateose   kohta kirjutatakse kavalehes, et see ” jutustab nägusast ja sarmikast, ent tagasihoidlikust väikelinna šerifi asetäitjast Lou Fordist. Lou’d vaevab hulk probleeme. Probleemid naistega. Probleemid korrakaitsega. Järjest kasvav ohvritearv tema Lääne-Texase piirkonnas. Ja tõsiasi, et tema ise on sadist, psühhopaat ning tapja. Lou satub peagi kahtlusaluste ridadesse ning on ainult aja küsimus, millal tema alibid otsa lõppevad. Thompsoni metsikus, troostitus, süngemast süngemas universumis ei ole miski selline, nagu näib. Ka teda jälitavatel uurijatel on nii mõnigi luukere kapis.” Lavastaja Michael Winterbottom  nomineeriti selle  Berliini festivalil Kuldkarule. Näitlejad Casey Affleck, Kate Hudson, Jessica Alba, Simon Baker, Bill Pullman.

Seda raamatut meil pole, kuid on “Petturid”   ja “Põgenemine” nii raamatuna  kui filmina DVD-l.

Kaja Kleimann

“Kondikoguja” pühapäeval, 31. märtsil kell 21.50 Kanal 2-s

1999. aastal valminud Phillip Noyce’i filmi on tänu Denzel Washingtonile ja Angelina Jolie’le lugematuid kordi juba Eesti vaatajatele näidatud. Aga kas Sina oled seda jõudnud vaadata? Kui ei, siis soovitan soojalt. Miks?

Krimifilm jutustab loo kahest politseinikust (Denzel Washington ja Angelina Jolie), kes võitlevad kõige kurjema inimloomaga üldse – sarimõrvariga. Teoses leidub nii vaimset kui ka füüsilist tagaajamist, mistõttu peaks huvi pakkuma nii närvekõditava põnevuse kui ka sünapse treenivate mõistatuste eelistajatele. Kui teid pelutab sensuaalsust kiirgav Angelina Jolie, siis selles filmis on tema naiselikud võlud korralikult vaka all ning vahelduseks proovib ta kätt ka näitlejana.

“Kondikoguja” põhineb samanimelisel Jeffrey Deaveri romaanil, mida kahjuks meie raamatukogus ei leidu. Küll aga leidub meile teisi tema kirjutisi, nii et kui film mekib hästi, siis soovitan kapata lähimasse raamatukokku ja nõuda lisa paberkandja näol.

Filmi kohta saab muidugi lugeda IMDb-st.

Liis Pallon

“Pearahakütid” kinos Ekraan

Norras kõigi aegade edukaimaks kodumaiseks filmiks tõusnud “Pearahakütid” on põhjamaine põnevik, mille läbivateks teemadeks reetmine, kättemaks ja tappev auahnus. Film on valminud Jo Nesbø samanimelise romaani järgi, mida saab linnaraamatukogust hetkel üksnes ingliskeelsena laenutada.

Jo Nesbø on norra kirjanik, muusik ja endine börsimaakler. Ta on võitnud ohtralt kirjandusauhindu: Rivertoni auhinna Norra aasta parima kriminaalromaani eest, Klaasvõtme auhinna, millega tunnustatakse Põhjamaade aasta parimat kriminulli jpt. Tema loomingut on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde. Teda armastavad nii kriitikud kui lugejad ja mis vast praeguses ajahetkes kõige intrigeerivam – tema edu on võrreldud Rootsi kuulsa krimiautori Stieg Larssoni (“Millenniumi-triloogia”) teostega.

Filmis on muide mitmeid viiteid/vihjeid Stieg Larssoni Millenniumi-triloogiale. Tegemist on omamoodi austusavaldusega Larssonile.

Huvitav fakt on ka ehk see, et pärast filmi väljatulekut on seda müüdud rohkem kui 50-sse riiki, mis on absoluutne rekord kõigi üldse seni ekraanivalgust näinud Norra päritolu linateoste seas.

Kui nüüd otsustasid kinno minna, siis täpsema info leiad Ekraani kodulehelt.

Triinu Univer

“Riiginõunik” kolmapäeval, 28. septembril Athenas

Kolmapäeval näitab Athena vene kirjanduse nädala raames vene filmi päeval kell 17   Nikita Mihhalkovi filmi Tšehhovi novellide alusel “Lõpetamata pala pianoolale”  (1977),  kell 19   Mihhail Kalatozovi Venemaal kriitikute poolt sajandi parimaks filmiks valitud “Kured lendavad” (1957)  ja kell 21  Filip Janikovski Boriss Akunini samanimelise romaani alusel vändatud ajastukrimifilm “Riiginõunik” (2005).

Vene kirjanduse nädala kava leiad siit.

Andres Laasik filmist Eesti Päevalehes,  Jaan Paavle Sirbis.

Filmi kodulehekülg.

Boriss Akunini kodulehekülg.

Raamat “Riiginõunik” raamatukogus, film “Riiginõunik” raamatukogus.

Kärt Kukkuri foto Boriss Akuninist ja David Vseviovist  Tallinna Kirjandusfestivalil Head Read on pärit siit.

Tiina Sulg

“Otse põrgust” reedel, 8. juulil TV3-s kell 00.10

“Otse põrgust” (2001) põhineb graafilise romaani suurmeistri Alan Moore ja illustraatori ning koomiksikunstniku Eddie Campbell´i ühisel teosel “From Hell”.

Paari sõnaga filmi sisust: 1888. aasta sügisel sooritas Rappija Jackiks ristitud roimar Londonis viis jõledat tapatööd, kirjutades end sedasi ajalukku kõigi aegade kurikuulsaima ning salapäraseima sarimõrvarina. Oopiumisõltlasest inspektor Abberline (Johnny Depp) on ainus, kes hoolib selle mõrvari potentsiaalsete ohvrite – lõbutüdrukute – julgeolekust…

Alan Moore meistriteoseid võib laenutada raamatukogust. Ja neile, kes otsivad rahulikul ja sumedal suveajal vahelduseks midagi närvekõditavat ja verdtarretavat raamaturiiulite vahel, siis nemad võivad Rappija Jackist lugeda näiteks veel sellistest raamatutest nagu Peter Hagen “Mõrvar ei halasta”, Felix J. Palma “Ajakaart”, või “Maailma suurimad lahendamata mõistatused“.

Triinu Univer

“Tänavajurist” Cinamonis alates 1. juulist kell 18.45 ja 21.15

The Lincoln Lawyer (2011) on auhinnatud kanadalasest krimikirjaniku Michael Connelly samanimelise romaani ekraniseering. Eestikeelses versioonis kannab raamat nime “Süütu klient”.

“Tänavajurist”  on kohtudraamaga, millest minu kõrvu on jõudnud vaid kiitvad arvamused. Põhiline, mida rõhutatakse – Matthew McConaughey (mängib filmis peakangelasest kaitseadvokaati) – kes tegi vahepeal kaasa ainult kahtlase väärtusega romantilistes komöödiates, näitavat selles filmis oma tõelist näitlejapotentsiaali. Tahan selles lähitulevikus oma silmaga veenduda. Igal juhul raamatu autor on valminud ekraniseeringuga rahul, nagu alljärgnevast videost näha ja kuulda.

Hinnatud ja armastatud krimikirjaniku Michael Connelly raamatuid võid aga otseloomulikult raamatukogust leida.

Triinu Univer

“Punane draakon” neljapäev, 12. mail kell 21.00 ja reedel 13. mail kell 11.15 TV6-es

2002.a. linavalgust näinud menukas krimidraama “Punane draakon”, on valminud Thomas Harrise samanimelise teose järgi, kus kirjandusmaailm kohtus esimest korda Hannibal Lecteriga – hirmujudinaid tekitava psühhopaadiga.

Paar sõna filmist:
Mõned aastad pärast sarimõrvar Hannibal Lecteri (Anthony Hopkins) kinnipüüdmist, kutsutakse endine FBI agent Will Graham (Edward Norton) taas tööle, tema suurepärase võime tõttu kurjategijast tõene kujutus luua. Kuid kui ta “Punast Draakonit” jahtides alla peab vanduma, ei jää tal muud üle, kui paluda mehe abi, kes temast veelgi paremini kurjategija mõttemaailma mõistab, dr. Hannibal Lecter.

Laenuta Thomas Harrise raamatuid raamatukogust.

Triinu Univer