“Hämmastav Maurice” Apollo kinodes

Selle nädala kinokavast oleks täitsa mitu asja võtta — “Mees nimega Otto”, “Kuulsuse narrid” või “Inisherini hinged”. Aga ma jätan need kõik teile endile avastada või hoopis järgmise nädala kirjutajale :)

Sest “Hämmastav Maurice”!

Mu mõtetesse lihtsalt ei mahu sel nädalal midagi rohkemat, kui et “Hämmastav Maurice”!

Üle hulga aja film, mida täitsa tahaks kinos näha. Mitte et ma eriti lootusrikas oleks ses suhtes, et filmitegijad on Pratchetti tekstist aru saanud, aga no natuke ikka ja natuke Pratchettit on palju parem, kui üldse mitte Pratchettit! Ma usun, et igaüks sai nüüd aru, et mu näol on tegu Terry Pratchetti paadunud fänniga :)

Niisiis — lugege Terry Pratchetti loomingut, eesti keelde on ka teda üksjagu tõlgitud.

Filmi aluseks olev “Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised” on meil ka täitsa olemas, lisaks eesti keelele ka inglise keeles (2002. a. trükk ja 2011. a trükk), vene keeles ja soome keeles.

Nii tore oli otsida ja leida erinevaid Maurice’e :) Seda peab küll mainima, et kaanekunstnike ja muidu kunstnike pildid on ikka hoopis süngemad, kui see multifilmi reklaamnägu :)

Filmitutvustus kõlab nii: Terry Pratchetti 2001. aasta parima lasteraamatu tiitli pälvinud “Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised” järgi tehtud lugu räägib Maurice’ist, kavalast kassist, kes ühel päeval avastas, et oskab mõtelda ja rääkida. Sellest päevast saadik on ta koos õpetatud rottide ja veidi naiivse poisi Keith’ga käinud linnast-linna ning väikeste kelmuste abil raha kokku ajanud. Kuid ühel päeval satuvad nad linna nimega Bad Blintz, kus tundub toimuvat midagi salapärast. Koos nutika linnapea tütre Malicia’ga tuleb seltskonnal kokku võtta julgus ning seekord oma oskuseid headuse nimel kasutada ja võib juhtuda, et head teod toovad kaasa midagi palju tasuvamat.

Pildigaleriist saab eesti häältest ülevaate:

Ja kui kedagi huvitab, kuhu see “Hämmastav Maurice” lugemisjärjega Kettamaailmas võiks paigutuda, siis kokku on pandud igasuguseid huvitavaid infograafikuid, näiteks järgmine:

Tiina Sulg

“Saabastega Kass: Viimane soov” Tartu kinodes

Ikka juhtub, et kirjanduslikud kangelased, muuhulgas muinasjututegelased, hakkavad oma elu elama. Selle oma eluga võib minna nii ja võib minna naa, aga mulle tundub, et Saabastega Kassil on enamjaolt hästi läinud.

Igatahes on Saabastega Kass jälle seiklemas ja kinokava annab sellest teada nii:

Kõigi poolt palavalt armastatud, parajalt edev, piima limpsiv kartmatu mõõgavõitleja on tagasi!

Saabastega Kass avastab ühel mitte üleliia heal päeval, et tema armastus riskide vastu ning hoolimatu suhtumine ohutusse on jätnud oma jälje. Nimelt on ta oma üheksast elust ära raisanud juba kaheksa! Alati oma edus kindel olnud seikleja pole lihtsalt arvet pidanud. Nende elude tagasivõitmine saab olema Saabastega Kassi senistest seiklustest suurim. Kuna alles on üksainus elu, peab ta alla neelama oma uhkuse ning palum abi endiselt parterilt/konkurendilt Kitty Siidikäpalt. Kolmandana liitub nende seltskonnaga väsitavalt rõõmsameelne lobamokk Perrito. Üheskoos peab kange kolmik andma endast kõi, et püsida sammu võrra eespool Kuldkiharast ja kolmest karust ning maailma kardetuimast pearahakütist, Suurest Kurjast Hundist.

“Saabastega Kass: Viimane soov” toob taas kinolinale kangelase, keda Seiklus sai eesti keelde stuudios Film Audio. Oma hääle andsid tegelastele Mait Malmsten (Saabastega Kass), Eva Püssa (Kitty Siidikäpp), Ott Sepp (Perrito), Kristel Aaslaid (Kuldkihar), Rasmus Kull (Jack Horner), Ülle Lichtfeldt (Karuema), Andres Dvinjaninov (Karuisa), Jarmo Reha (Karujõmm), Taavi Teplenkov (Hunt), Ülle Kaljuste (Mama Luna), Mihkel Raud (Moraalimutukas), Jaan Rekkor, Tarmo Männard, Mattias Naan ja paljud teised. Tõlkija Mihkel Mõisnik, dublaažirežissöör Tiina Andreas, laulude režissöör Jakko Maltis.

Kassiraamatuid on muidugi murdu, kõiki ei jõua siin ära nimetada, aga ma teen mingeid kolmeseid gruppe, puhtalt oma maitse järgi.

Nunnupildilised lastekassilood:

Holly Webb “Lumes eksinud“, Ilmar Tomusk “Kullakallis kass“, Tiia Kõnnussaar “Mäo, kasside kuningas“.

Kassiromaanid:

Hiro Arikawa “Rändava kassi kroonikad“, Sōsuke Natsukawa “Lugu kassist, kes püüdis päästa raamatuid“, Grigori Služitel “Saveli päevad“.

Kassikrimi:

L. T. Shearer “Kass, kes tabas tapja“, Frauke Scheunemann “Winston, salamissiooniga kõuts“, Catriona Ward “Needless Streeti viimane maja“.

Ulmeraamatuid, kus kaanel on kass:

Helju Rebane “Õige valik“,  Robert A. Heinlein “Uks suvesse“, Terry Pratchett “Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised“.

Asisemaid kassiraamatuid:

Tiina Toomet ja Triin Kass “Kas kass…?“, Andreas Schlieper ja Heike Reinecke “Legendaarsed kassid ja nende inimesed“, Vicky Halls “Kasside varjatud elu : lemmiklooma käitumise saladused“. 

Kolm luulekogu (nendest luulekogudest leitud kassiluuletusi saab lugeda siit ja siit ja siit):

Krafinna “Kasse täis linn“, Ilmar Trull “Jänese valitud palitud“, Jüri Kolk “Otse aia taga“.

Autoreid, kelle perekonnanimi on Kass:

Asta Kass “Pahupidi puhkus“, Kristiina Kass “Kasper ja viis tarka kassi“, Paul Kass “Kesklinn : Eesti politseiniku uskumatud seiklused 1990-ndate Tallinnas“.

Nurradi!

Tiina Sulg

 

“Kasside muretu elu” esmaspäeval, 19. detsembril kell 20.05 ETV2s

Ma olen kassilemb, nii ei saa ma kahe silma vahele jätta äsjaavastatud teadmiskildu, et täna õhtul on kavas dokumentaalfilm kassidest :)

Telekava kirjutab järgmist:

“Kasside muretu elu” (“Heureux comme un chat”, Prantsusmaa, 2020). 

Kassid on juba aastatuhandeid inimestele seltsi pakkunud, jäädes ise samas mõistatuslikeks olenditeks, kelle käitumise kohta on endiselt arvukalt vastuseta küsimusi.

Kassifanaatikust prantsuse ulmekirjanik Bernard Werber võttis nende vastuste leidmise enda peale ning külastas mitmeid “kassiusku” riike nagu Jaapan ja Lõuna-Korea, et rääkida kohalike ekspertidega neist imelistest ning müstilistest loomadest, kelleta paljud inimesed oma elu ettegi ei kujuta.

Kassiraamatute loetelu tuleb järgmises postituses, senikaua lugege Olavi Ruitlase kassijuttu “Tingimusteta armastust inimene ilma kassita kuidagimoodi ei õpi” Postimehest :)

Bernard Werberi loomingust on eesti keeles olemas “Sipelgad“, “Inglite impeerium” ja “Meie isade isa“.

Aga aru ma ei taipa, miks tema kassiraamatud kõik tõlkimata on :)

Tiina Sulg

 

 

“Kapten Marvel” kinodes

2008. aastal alustas Marvel Studio universumi, millest on praeguseks kujunenud segane, aga äärmiselt huvitav ja üllatusi pakkuv maailm, loomist. Märtsis jõudis kinolinale MCU (Marvel Cinematic Universe) 21. film „Kapten Marvel”, mis on ühtlasi esimene nais-superkangelase film Marveli filmimaailmas.

Filmi peategelast, Carol Danversit, kehastab Brie Larson ning tema abistavaks jõuks filmis on fännidele juba ammu tuttav Nick Fury, keda kehastab arvutiga mõnevõrra nooremaks sätitud Samuel L. Jackson. Tegevus toimub 90.-ndatel ning loos on kesksel kohal kreede ja skrullide vaheline sõda, millesse tõmmatakse ka Kapten Marvel ja tema kaaslased.

Mis ma ikka öelda oskan? Film oli huvitav, naljakas, värviküllane ja – vähemalt minu puhul – väga, väga oodatud. Viimasest Marveli filmist (Sipelgamees ja Vapsik) on möödunud üle poole aasta ning tahtmine taaskord sellesse maailma sukelduda on väga suur. Nüüd on jäänud vähem kui kuu aega Tasujate neljanda filmini, mis paneb punkti MCU kolmandale faasile ning suvel algab juba neljas faas Ämblikmehe uute seiklustega. Põnevust kui palju!

Muidugi ei saa mainimata jätta ka filmi armsamat tegelast! Minu lemmik tegelaseks kujuneski just Caroli kass Goose. Temaks kehastusid kokku neli kassi – Reggie, Rizzo, Gonzo ja Archie. Arvan, et see peaks olema mingi filmitegemise reegel: „Kui tahad, et su film oleks edukas, siis peab sel vähemalt üks kass olema!”

Soovitan, vaadake filmi ja hoidke kassil silma peal! Ta pole päris tavaline kass :)

Tähistamaks Marveli Filmiuniversumi möödunud aastal täitunud 10 tegutsemisaastat ja peagi lõppevat kolmandat faasi, on raamatukogus pesitsevad Marveli fännid pannud kokku ka pisikese ülevaatliku näituse MCU arengust aastatel 2008-2019 ning mõtisklenud õige pisut ka tuleviku üle. Seda üllitist saab kaema tulla Tartu Linnaraamatukogu keskkogu näituseruumi II korrusel 23. aprillini.

Trailer:

Irina Möldre

“Kedi” teisipäeval, 19. veebruaril ETV2-s kell 22.30 ja kordusena neljapäeval 21. veebruaril ETV2-s kell 23.20

Tutvustus:

Türgi suurimas linnas Istanbulis elab sadu tuhandeid tänavakasse. Mõned on metsikud ja saavad ise hakkama, teised on aga taltsamad ning nende eest hoolitsevad inimesed. Ceyda Torun vestleb kohalike elanikega nende suhetest kassidega, kuid filmi keskmes on kassid ise. Kassid peegeldavad inimesi, pannes neid mõtisklema elu üle. Film ei jäta külmaks ühtki kassiarmastajat.

Vahel satub ette mõni film, mida oled nõus aina uuesti ja uuesti vaatama. Kedi on, vähemalt minu jaoks, kindlasti üks neist! Muidugi on see mõistetav, olen suur kasside austaja, ning nende soo esindajate tegemiste vaatamine kinolinal valmistas mulle suurt rõõmu. Nüüd jõuavad need tegusad kiisud siis ETV2 vahendusel ka teleriekraanidele ja seda vaatemängu ei tohiks nüüd küll keegi vahele jätta! Eriti juhul, kui nimetate ennast kassisõpradeks!

Kassid on ühed huvitavad olevused. Nad kõnnivad omapäi, aga ei ütle ära ka paarist paist ja mõnusast kõrvatagusest kratsimisest. Neile meeldib väljas luurata ja päikese käes ennast laiali laotada, toas soojemas kohas ennast kerra tõmmata, ronida peremehe või perenaise sülle just sel hetkel, kui kass ise seda soovib.

Tundub, et kassid on meeldinud ka kirjanikele. Luulet kassidest on kirjutanud nii T. S. Eliot kui ka Charles Bukowski, kusjuures esimese luulekogu „Old Possum’s Book of Practical Cats” on aluseks Andrew Lloyd Webberi muusikalile „Kassid”. Raamatuid kassidest on lademetes – alustades minu lapsepõlve suurest lemmikust „Miisust” (autoriks Annie M. G. Schmidt) ja lõpetades Harry Potteri raamatute kassiarmeega. Kassidest saab kirjutada, on kirjutatud, aga kindlasti on ka väga palju, mida veel kirjutada annaks. Miisudel tuleb lihtsalt silm peal hoida :)

Trailer:

Irina Möldre

„Teofrastus” Tartu Elektriteatris pühapäeval, 10. veebruaril kell 15

„Kui Teofrastus Bombastus Filippus Aureolus neljapäeva hommikul üles ärkas, ei teadnud ta veel sugugi, et tal on nii keeruline nimi. Teofrastus oli nimelt kass ja elas Peedu jaamas.” (Astrid Reinla „Teofrastus” )

Paljud meist on üles kasvanud selle Astrid Reinla loodud hallitriibulise kassi Teofrastuse koduotsingutele kaasa elades. Nüüd on keerulise nimega kassi võimalus näha ekraanil. Ainult, et hallist triibukust on saanud oranž kass. Seda ka tehnilistel põhjustel, kuna filmis on tegelased plastiliinist, siis liigutamisel muutuks see ilus hallitriibuline kass ebamääraseks känkraks. Viieteistminutilisse animafilmi pole mahtunud kogu raamatu süžee, vaid edasi on antud põhituumana hoolivuse olulisus ühiskonnas. Siiski on tegu ajastufilmiga ning sündmused toimuvadki aastal 1985, sest siis ilmus Astrid Reinla raamatu „Teofrastus” esmatrükk. Seetõttu on film kindlasti ka põnevaks nostalgiareisiks, kuigi kõik, mis siis siis toimus polnud alati kõige meeldivam.

Vähemalt sama põnev on vaadata ka dokumentaalfilmi animatsiooni tegemisest. Kuidas ikka tekivad Mustamäe paneelmajad? Millest on tehtud Teofrastuse vurrud? Kui palju tööd on vaja, et saada kass elutruult liikuma? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele leiab filmist vastuse.

Intervjuu režissöör Sergei Kibusega Päevalehes , intervjuu režissöör Sergei Kibusega ja kunstnik Pärtel Talliga Postimehes.

“Teofrastus” sai käesoleval aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital aastapreemia parima animafilmina.

Treiler:

Klaari Tamm

“Kedi” esmaspäeval, 22. mail kell 19:00 Elektriteatris

Filmi tutvustus: “Kedi” on imearmas dokumentaalfilm Istanbuli tänavakassidest, mis võlub vaatajaid isepäisete kiisude ja nende inimestega.Suurlinn Istanbul on koduks tuhandetele kassidele, kes jõlguvad omanikuta mööda tänavaid ja kelle ellujäämine sõltub nii nende endi kavalusest kui võõraste lahkusest. Nad on osa metropoli igapäevaelust ja pakuvad seltskonda inimestele, keda nad on otsustanud endale lähedale lasta. Dokfilm jälgib meisterliku kaameratöö abil seitsme kassi argipäeva ja viib meid restoranidesse, kodudesse, turule, hiirejahile, pappkastidesse, hoovidesse ja mujalegi. Läbi inimeste, kes kasside käekäigu eest hoolt kannavad, kuuleme mõtisklusi linna- ja hingeelust ning kiisude iseloomust ja olulisusest. Tugeva nunnufaktoriga film näitab, et lootus, headus ja rõõm pole maailmast kuhugi kadunud.

Kõige tuntum tänavakass on tõenäoliselt Bob, kellest on kirjutatud mitu raamatut — James Boweni “Tänavakass Bob“, “Bobi maailm : ühe mehe ja tema tänavakassi uued seiklused” ja “Kingitus Bobilt ehk Lugu sellest, kuidas tänavakass aitas ühel mehel mõista jõulude tõelist mõtet” — ning on tehtud ka mängufilm, Bobiga peaosas.

Tänavakasse aitavad paljud head inimesed ja mõned neist on tundnud vajadust organiseeruda, Eestis tegutsevad näiteks Tartu Kassikaitse, Pesaleidja, Kassiabi, Eesti Loomakaitse Selts. Eestis on pigem suund, et kassid kindlasti tänavalt ära saada ja püüda neile võimalikult ruttu päris oma kodu leida, vahepeatuseks hoiukodud ja kassitoad. Riias on asja püütud lahendada tänavakassidele turvaliste peatuspaikade ehitamisega (vt kõrvalolevat pilti).

Sellest, et kassid on lõpmatult võrratud, võib lõpmatuseni rääkida :) Ja nad annavad jätkuvalt ainest nii raamatutele, filmidele, joonistustele kui skulptuuridele. Üks näitusemeenutus meie lugemissoovituse blogist.

Ja kõigile neile, kes kassivõtmist kaaluvad, soovitan mõelda, et tuleb küll arvestada, et iga kass on omamoodi iseloomu ja kiiksuga, aga üldiselt saavad nad omadega vägagi hästi hakkama ja kohanevad uute omanikega päris kenasti ning nendega on tegelikult vähem muret kui arvata võiks ja rohkem rõõmu kui loota oskaks ja mind ei pane enam üldse imestama, et vanad egiptlased neist nii väga hoolisid.

Muusikapalana üks lugu tõlkes “tänavakasside” nime kandvalt bändilt:

Ja Vennaskonna “Kassid ja koerad”:

Tiina Sulg