„Viis koostisosa – Jamie kiired ja lihtsad road” esmaspäeval, 22. märtsil kell 12.15 ETV2-s

Iga kodukokk on mõnikord tundnud tüdimust, et mida täna perele pakkuda lõuna- või õhtusöögiks. Kõik tuttavad road on korduvalt läbi proovitud, kuid uued retseptid tunduvad tihti keerukad ja aeganõudvad.

Inspiratsiooni saamiseks tasub pöörduda kogenud kokkade retseptivaramutesse, mis õnneks sisaldavad ka lihtsaid ja lausa väga lihtsaid roogasid. Telekokkadest üks tuntuim on inglise kokk Jamie Oliver, kelle humoorikas ja vahetu suhtlemislaad on köitnud paljude maade (tele-)vaatajad.

Jamie Oliveri retseptid raamatus „5 koostisosa : kiired ja lihtsad road” ja samanimelises telesarjas on just kategooriast lihtsad ja veel lihtsamad road, mis valmivad kiirelt, aga on samas tervislikud. Sul on vaja lihtsalt igaks toiduks viit koostisosa ning lisaks mõnda n-ö viiest kangelasest: oliiviõli küpsetamiseks, külmpressitud oliiviõli maitsestamiseks, punaveiniäädikat, meresoola ja musta pipart. Nii lihtsalt valmivadki uued maitsed pere söögilauale. Kui on soovi rohkem proovida ja katsetada, siis tuntud telekokal on ilmunud eesti keeles päris korralik kogus kokaraamatuid. Head kokkamist ja nautimist!

Klaari Tamm

„Meie unistuste talu” ETV2-s teisipäeval, 24. novembril kell 21.30 ja kordus neljapäeval, 26. novembril kell 23.15

Dokumentaalfilm „Meie unistuste talu” ETV2-s teisipäeval, 24. novembril kell 21.30 ja kordus neljapäeval, 26. novembril kell 23.15

Tutvustus telekavas.

Kui John ja Molly Chester koera haukumise pärast oma tillukesest Los Angelese korterist välja visatakse, kolib terve kolmeliikmeline pere linnast välja maale, et rajada sinna roheline mahetalu. Kaamerad jälgisid neid kahte unistajat kaheksa aastat sellel utoopia loomise katsel. Põuasele kuiva mullaga maale istutatakse 10 000 viljapuud ja üle 200 erineva põllukultuuri, sinna võetakse nii sigu kui ka kanu. Kui farmi ökosüsteem hakkab vaikselt ilmet võtma, saabub ka teadmine, et loodusega koos elamiseks on vaja mõista selle keerukust ja omada parasjagu elutarkust.

Kuigi film kajastab ühe Ameerika perekonna püüdlusi rajada mahetalu, siis on ka Eestis olnud viimasel ajal nii kampaaniaid maale elama asumiseks kui ka on tunda inimeste üldist suurenevat soovi muuta oma kiiret elukorraldust aeglasemaks ja loodussäästlikumaks. Seetõttu on ka järjest populaarsem teabekirjandus, mis sisaldab mõisteid nagu maheaiandus, permakultuur ja segaviljelus.

Inimesed otsivad aina julgemalt erinevaid võimalusi, et elada loodusega rohkem kooskõlas ning tarbida enam kohalikel toorainel valmivat (mahe)toitu. Olgu siinkohal toodud näitena Kristina ja Tiit Efferti kokaraamat „Eesti maitsed“, mis kutsub kasutama kõigile tuntuid tooraineid ning samas avastama ka täitsa uusi maitseid, mis suudavad konkureerida kaugete võõramaiste toiduelamustega.

Tasub meeles pidada, et eelistades kodumaist toodangut toetad omakorda kohalikke tootjaid ning vähendad ökoloogilist jalajälge. Selle tulemusena oleme tervemad nii meie ise kui ka meid ümbritsev keskkond.

Klaari Tamm

“Lugu toidu raiskamisest” teisipäeval, 28. aprillil kell 15.55 ETV+-s

Tutvustus telekavas: Kolmandik maailmas toodetavast toidust läheb prügimäele, samal ajal kui 800 miljonit inimest nälgib. Toiduraiskamisele tuleb lõpp teha, aga kuidas? Meisterkokad Anthony Bourdain, Dan Barber, Mario Batali, Massimo Bottura ja Danny Bowien näitavad, kuidas valmistada hõrgutavaid roogi sellistest toiduainetest, mille enamik inimesi ära viskab. Film rõhutab, et toiduraiskamine on kuritegu, ja näitab, kuidas väikeste muudatustega saab kaasa aidata 21. sajandi suurima probleemi lahendamisele.

Dokumentaalfilm on tehtud juba kolm aastat tagasi, kuid temaatika pole aktuaalsust kaotanud, vaid vastupidi. Järjest enam pööravad sellele probleemile tähelepanu nii erinevad organisatsioonid, liikumised kui ka poed ning inimesed ise. Eriti teravalt tuli toiduraiskamise teema päevakorda eriolukorra kehtestamisega, kui Keskkonnaministeerium kutsus inimesi üles toitu varuma mõistlikult. Mida siis teha, et prügikasti maanduvad (toidu-)kogused oleks minimaalsed?

Kui ideedest puudu jääb, siis tasub uurida säästlikku tarbimist tutvustavaid raamatuid, mida ilmub järjest enam. Eelmisel aastal ilmus eestikeelsena jäätmevaba elustiili eestkõneleja Bea Johnson’i raamat “Jäätmeteta kodu. Kuidas elada prügivabalt?”, kus ta läbi viie lihtsa sammu suunab lugejaid keskkonnasõbralikuma elustiili juurde.

Lisaks on võimalik lugeda sarnaseid raamatud ka inglise keeles. Näiteks Erin Rhoads “Waste not : make a big difference by throwing away less” ja Shia Su “Zero waste : simple life hacks to drastically reduce your trash”. Kokandusele ning konkreetsetele retseptidele on pühendunud Giovanna Torrico ja Amelia Wasiliev’i raamat “The zero waste cookbook : 100 recipes for cooking without waste”.

Lisaks ei tasuks ära unustada oma lemmikkoka raamatuid, et äkki saab sealt inspiratsiooni. Olgu siinkohal ära toodud käesolevas filmis säästlikult toitu valmistava USA tippkoka Anthony Bourdain’i (1956-2018) eestikeelsed teosed: “Koka rännakud : täiusliku eine otsinguil”, “Avameelselt köögist, ehk, Seiklused kulinaarses allmaailmas” ja “Keskmiselt küps : verine tervitus toidumaailmale ja kõigile, kes toitu valmistavad”.

Klaari Tamm

“Nõukogude aja toit” teisipäeval, 7. aprillil kell 22.50 ETV2s

Tõukudes XIX sajandi filosoofi Ludwig Feuerbachi sententsist “Inimene on see, mida ta sööb”, loodab režissöör Boriss Karadžev selle kulinaarse filmirännakuga aidata välismaalastel paremini mõista nõukogude ja postsovetlike inimeste mentaliteeti ning motiive. Nõukogude aja toit on sotsiokultuurne fenomen, kunagise impeeriumi kunagisi kodanikke tänini siduv ühisosa.

Pole ehk päris tavapärane film meie blogis tutvustamiseks, kuid samas on toit lahutamatu osa meie kõigi elust ja toidule pühendatud kirjandust on ilmunud palju.

Kui nõukogude ajal sõid inimesed piltlikult öeldes selleks, et kõht täis saada, siis meie tänapäevases ühiskonnas on toit omandanud hoopis uusi tähendusi ja toidukultuur on lahutamatu osa kultuurist.

Mõeldes nõukogude aja toidule, meenuvad legendaarsed Salme Masso kokaraamatud, mis olid kohustuslikud iga kodus, rääkimata Lilian Kosenkraniuse juhitud saatest “Vaata kööki”.

Kuigi tänapäeval on meil võimalus toitu valmistada oluliselt rikkamast tooraine valikust kui tol ajal, tasub mõnikord kiigata ka vanadesse kokaraamatutesse, kust võib leida maitsvaid ja ilmselgelt nostalgilisi retsepte. Näiteks minu lapsepõlve lemmik oli Salme Masso “Laste kokaraamat”. Meist paljude kodudes leidis kindlasti tihedat kasutust Ida Savi “Saiad, pirukad, koogid”, kus on muuhulgas maailma parimate vahvlite retsept. Ideaalselt filmi juurde sobiv raamatusoovitus kaasajast on Olga ja Pavel Sjutkini “Nõukogude kokakunst : retsepte ja tõsilugusid nõukaaja köögist”, kus kõik retseptid on vürtsitatud ilmekate saamislugude ja omaaegsete fotode ja reklaamidega.

Lisalugemiseks sobib artikkel Õhtulehest, mis räägib kahtlemata nõukogude aja toiduga kaasas käinud ja tänapäeval taas üha populaarsust koguvast fenomenist — hoidiste valmistamisest. Siinkohal ei hakkama ma küll ühtegi hoidiste raamatut eraldi välja tooma, kindel see, et ilmunud on neid palju.

Lõpetuseks ka laul just nimelt nõukogude ajast ja toiduvalmistamisest:

Anu Amor-Narits

“Reis Hispaaniasse” kinodes Ekraan, Cinamon ja Apollo Kino

Kuna kohe-kohe on käes suur söömapüha, tundub eriti sobiv aeg ka kinno vaatama minna söövaid inimesi. Lisaks kaunitele loodus- ja toidukaadritele on menüüs mahlakas dialoog, kus kaks eneseimetlejast sõpra ja konkurenti teineteist naljade ja teravmeelsete filosoofiliste traktaatidega üle trumbata üritavad.

Esimene kord rändasid nad mööda kodust Inglismaad, teisel korral seiklesid juba päikselises Itaalias. Eesmärk oli mõlemal korral üks – reisida ühest restoranist teise, nautida head toitu ja rääkida kõigest, mis pähe kargab. Kaks ei jää tavaliselt kolmandata ja nii ongi kätte jõudnud hetk, mil „Reisi„-filmidest on saanud triloogia.

Rännumeesteks ikka need samad tuttavad näod: Steve Coogan, kes kehastab ka selle toidusaaga kolmandas osas kuulsat näitlejat ja mitmekordset BAFTA auhinna laureaati Steve Cooganit, ja Rob Brydon, kelle kanda on Steve Cooganist mõnevõrra vähem tuntud ja tituleeritud, kuid siiski tunnustatud koomiku ja näitleja Rob Brydoni roll. Kellele meeldisid nende kahe mehe eelmised rännakud, ei pea ka seekord pettuma, sest nendega koos on end Hispaania päikese alla kaasa smugeldanud aukartust äratav hulk kuulsusi: Mick Jagger, Michael Caine, Al Pacino, Roger Moore, Pierce Brosnan ja paljud-paljud teised. Ja astuvad kõik need kuulsused üles Coogani ja Brydoni kehastuses…

Film viib meid Hispaania eri kantidesse ja kujutab endast tõelist söögi-, joogi- ja turismiorgiat. Need, kellele ei tule seda filmi vaadates peale vastupandamatu isu Hispaaniasse reisida ja kogeda seda, mida filmi peategelasedki, vaatavad seda filmi ilmselt… Hispaanias

“Postimehes” ilmus arvustus Brit Rosenilt. Enne suuri kinosid jõudis film linastuda Eestis Pöffi programmis ja nii kirjutas sellest Kaspar Viilup Pöffi-minututes.

Nii toidukeskse filmi puhul tundub raamatusoovituse osas sobilik pöörduda kokaraamatute poole. Silma jäi raamat „Hispaania söögid Eesti köögis”. Raamatu autorid on Eestis elavad hispaanlastest hobikokad, kes kõiki toite Eestis kohapeal valmistanud ja seega ei pea muretsema, et koostisosad liiga eksootilised ja kättesaamatud.

Anu Amor-Narits

“Saja sammu teekond” pühapäeval, 22. jaanuaril kell 21.35 TV3-s

Filmitutvustus telekavas: Hassan Kadam (Manish Dayal) on nooruke kokk, kellel on kokandusmaailma mõistes täiuslik kuulmine. Perekond Kadam, keda nende kodumaal Indias ei austata, kolib pereisa (Om Puri) eestvedamisel elama Lõuna-Prantsusmaale Saint-Antonin-Noble-Vali külasse. Küla on piltilus ja elegantne, seega ideaalne paik, kus avada India restoran Maison Mumbai. Siis aga saab nende plaanist haisu ninna kohaliku ja hinnatud restorani Le Saule Pleureur juhataja Madame Mallory (Oscari-võitja Helen Mirren). Naise jäine protest uustulnukate vastu kasvab sõjaks kahe toidukoha vahel. Aga Hassanis tärkab kirg Prantsuse köögi ja Madame Mallory võluva koka Marguerite´i (Charlotte Le Bon) vastu ning tema oskus kaht kultuuri imetabaselt ühendada loob midagi maagilist, mida isegi Madame Mallory enam eirata ei saa. Ta mõistab, et Hassan on tohutult andekas ja võtab noormehe oma tiiva alla. ”Saja sammu teekond” on täidetud võluvate maitsetega, mis vaatajate meeli ergutavad. Kaks maailma põrkavad kokku ning üks noormees proovib asukohast hoolimata leida kodusoojust igast pannist ja potist.

„Saja sammu teekond” põhineb Richard C. Moraise samanimelisel bestselleril, mis tõlgiti eesti keelde filmi linastumisaastal (2014. aastal). Selle blogipostituse jaoks hakkasin ka ise raamatut sirvima ning märkamatult ei tahtnudki seda enam käest ära panna, vaid lugesin leht lehe haaval haaravat lugu ühe India perekonna teekonnast kodumaalt Euroopasse, seda põhiliselt nende perepoja Hassani silme läbi. Olen jõudnud lugeda kõigest umbes veerandi raamatust, kuid tundub, et tegu pole üksnes toitu ja selle valmistamist ülistava teosega. Pigem võib seda pidada ühe, põhiliselt meestest koosneva perekonna oma koha leidmiseks võõras keskkonnas ning igatsuseks tuttavlike koduste toitude järele. Ootan põnevusega, mida suudab pakkuda veel lugemata osa raamatust ning kuidas see kõik haakub filmi süžeega. Filmi ennast on põhiliselt kiidetud, millele kindlalt annab oma osa ka asjaolu, et Steven Spielberg ja Oprah Winfrey istuvad produtsenditoolil ning Helen Mirren kehastab üht peaosa. Kõhud head ja paremat täis ning filmi nautima!

Loe ka Elari Tamme filmisoovitust.

Klaari Tamm

“Julie ja Julia” laupäeval, 13. oktoobril kell 22.25 Kanal2-s

Kooslus – Nora Ephroni 2009. a lavastatud film “Julie ja Julia”, kus mängivad peaosi Amy Adams ja Meryl Streep, ja Julie Powelli raamat “Julie ja Julia: eluohtliku kokakunsti aasta”, mille põhjal film valmis – võiks vist sobida sellesse kategooriasse, mida suur osa lugejaid nimetab “midagi head”. Et parasjagu huvitav, aga mitte nii huvitav, et oleks kahju suvalisel kohal pooleli jätta, parasjagu kaasahaarav ja mõtlemapanev, aga samas lobe ja valdavalt positiivse laenguga. Kokandushuvilised loevad-vaatavad seda kõike kindlasti oma pilguga.

Minu lemmikud retseptidega pikitud ilukirjandusest on Laura Esquiveli “Nagu šokolaadi keeduvesi: romaan kuuvihikutes toiduretseptide, armulugude ja kodurohtudega” ja Johannes Mario Simmeli “See ei pruugi alati kaaviar olla: vastu tahtmist salaagendiks tehtud Thomas Lieveni kõige hulljulgemad seiklused ja hõrgemad retseptid”.

“Julie ja Julia” raamatust on pikemalt kirjutanud Bukahoolik, filmist ja raamatust Indigoaanlane .

Tiina Sulg