Raamatukava

Posts Tagged ‘vennad Grimmid’

„Nõiakütid Hans ja Grete“ TV3-s esmaspäeval, 5. detsembril kell 23 ja teisipäeval, 6. detsembril kell 2.45

In raamatukava on 05/12/2016 at 13:45

hansjagreteposter Märulifilmidel on eriline koht minu südame filmiriiulil – ja seetõttu algabki nädal suure pauguga (millest kahjuks uut universumi ei saa). Muinasjutud olid esimesed lood, mida ma kuulsin ja lugesin, ning nende mõjul sirgus minust imevärki protagonist. Kui need kaks aga kokku panna, siis sünnib popkultuuri ja folkloori austajate jaoks midagi hunnitut.

hansjagreteraamat1812. aastal vendade Grimmide poolt kirja pandud muinasjutt „Hans ja Grete“ on alguse saanud suure tõenäosusega keskajal, kui suure nälja ajal jäeti väetid ja nõrgad lapsed maha, ning täheldati isegi kannibalismi harrastamist (mina hukka ei mõista!). „Hans ja Grete“ ning selle erinevad motiivid on levinud Venemaal, Baltimaades, Skandinaavias ja Mandri-Euroopa põhja osas. 2013. aastal jõudis vaatajateni Tommy Wirkola väga huvitav tõlgendus sellest laialt levinud loost. Nimiosades mängivad Jeremy Renner ja Gemma Arterton. Filmis räägitakse lugu täiskasvanud Hansust ja Gretest, kellest on saanud nõiakütid, ning kelle minevikku varjutab nagu ikka saladuseloor, mis rebitakse loo lõpuks ribadeks.

hansjagretefilmTaolised edasiarendused on minu arvates teretulnud lisandus erinevate lugude kujunemisel. Me ju ei tea, kuidas muutus „Hansu ja Grete“ muinasjutt kirjapanekule eelnenud viie sajandi jooksul. Äkki viibutab 17. sajandi pulstunud habemega ätt meie suunas oma rusikat… Fiktsioon ei ole tahke, vaid vedel – nais-tondipüüdjad ja Idris Elba James Bondina tekitavad minus üksnes positiivseid reaktsioone.

Liis Pallon

Advertisements

“Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” laupäeval, 13. veebruaril kell 8.40 Kanal2-s

In raamatukava on 09/02/2016 at 19:29

lumivalgekePLaupäevahommik vanade heade Vendade Grimmide ja teiste muinasjutuvestjate kangelastega uues kuues ja ühes multifilmis koos — “Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” (Happily N´Ever After 2, 2009).

Muinasjutud segunevad, kui Mambo ja Munk taaskord kallutavad hea ja kurja kaalu. Seekord on printsess Lumivalgeke segaduses teismeline, kes pigem pidutseb oma sõpradega Punamütsike, Kuldkiharake ja Väike Lambakarjus, kui aitab lihtrahvast. Lumivalgekese isa kavatseb abielluda õela Leedi Edevaga, kes tahab kuningriiki valitseda. Leedi Edev petab Lumivalgekest levitama kuulujutte külarahva kohta ning sunnib teda seetõttu põgenema. Seitsme pöialpoisi abiga saab Lumivalgekesest tõeline kuninganna.

lumivalgekeRLeidub hulgaliselt arvustusi, et kuidas ei tohiks ja ei peaks ja on kriminaalne kõike ümber teha. Siin tooks välja Krista Kumbergi arvamuse muinasjuttudest: “On ju muinaslood see universaalne pinnas, kust võrsuvad nii kirjanduse sõbrad kui kirjutajad, kelle lugemusest ning lapsepõlve-elamustest sõltub suuremal või vähemal määral nende tulevane looming” (ettekanne “Õnnetud lood õnnelike lõppudega” 2012. a. Tartu Linnaraamatukogu Lastekirjanduse päeval). Ja alati on võimalus raamatukogust võtta originaallood ning meenutada mis tegelikult oli.

Treiler:

Piia Tuule

„Punamütsike“ neljapäeval, 17. septembril kell 21.30 kanal 12-s

In raamatukava on 15/09/2015 at 14:51

punamutsikefilmMuinasjuttude ette lugemine unejuttudena on väga levinud. Seetõttu on aastakümnete jooksul algselt rahva hulgas suuliselt levinud jõhkrad hoiatus- ja noomituslood 21. sajandiks kallatud üle mannavahu ning musirullidega. Võib-olla me enam ei mõtlegi nende juttude sügavamale tähendusele, moraalile, mis peitub sõnade taga; võib-olla on loo tõeline mõte jutu lastesõbralikumaks muutumise käigus üldse kaduma läinud.

2011. aastal sai ühe kuulsa muinasjutu enda hambusse Catherine Hardwicke, kelle vaatajateni jõudnud käsitöö on üpris kõikuva tasemega. Hardwicke on nimelt „Videviku“ saaga filmiks saamise eest vastutav. Ja tegelikult on ka „Punamütsike“ suunatud rohkem sellisele publikule, kellele pakub huvi „minestav“ ja abitu kangelanna, ning lükantroopia. Hardwicke on töödelnud „Punamütsikese“ muinasjuttu äratundmatuseni muutes selle armukolmnurgaks Amanda Seyfriedi ümber. Filmis on libahunte ja libahunte jahtivaid võimukaid mehi (Gary Oldman). Filmi visuaalne pool on saanud kiita, kuid ületöödeldud lugu ja näitlejatööd mitte nii väga.

punamutsikeperrault17. sajandil tõi Charles Perrault „Punamütsikese“ esimesena kirjaoskajateni, 19. sajandil ilmus juba vendade Grimmide töötlus. Tegemist on hoiatuslooga, kus pisike punase kapuutsiga (mütsiga) tüdruk saadetakse haigele vanaemale kooki ja veini viima, kuid tee peal kohtub ta näljase pajuvasikaga. Mis juhtub aga edasi, sellest saate lugeda raamatust, või küsida vanaema käest. Muinasjuttu on tõlgendatud erinevalt – see võib olla lugu, mille kaudu inimesed on kirjeldanud päeva ja öö vaheldumist; või lugu, mis imiteerib täiskasvanuks saamist; või lugu, mis vastandab loodust ja inimest jne. Igaüks saab sellest universaalsest muinasjutust leida endale sobiva moraali.

punamutsikegrimmKülastage kindlasti oma kohalikku raamatukogu, kus leiate nii Perrault’ kui ka Grimmide töötlusi, samuti pehmemaid versioone, mida tillukestele uudishimust pakatavatele kõrvakestele ette lugeda.

Filmi kohta võib lugeda IMDb-st, muinasjutu ajaloo kohta aga Wikipediast.

Liis Pallon

“Sügavasse laande” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 15/04/2015 at 10:40

sugavasselaandeJälle olen ma filmisoovituses jõudnud muinasjuturadadele. Seekord jutuks kolme Oscari nominent – muusikaline muinaslugu “Sügavasse laande”.

Lugu on omanäoline segu vendade Grimmide muinasjuttudest, kus põimuvad erinevatest igihaljastest lugudest tuttavate tegelaste teed ja saatused. Humoorika ja südamliku muusikali keskmes on Tuhkatriinu, Punamütsike, mööda oavart turniv Jack ja Rapuntsel. Nad kõik teevad kaasa loos pagarist ja tema naisest, kes soovivad peret luua. Ning kurjast nõiast, kes on neile aastate eest salaja needuse peale pannud.

Filmi aluseks on Tony auhinnaga pärjatud hittmuusikal, mille autor James Lapine on ka filmiversiooni stsenaristiks. Loos kõlavate ohtrate laulude muusika ja sõnade taga seisab legendaarne helilooja Stephen Sondheim. Osades juba teada-tuntud näitlejad, eesotsas 3-kordse Oscari-võitja Meryl Streep´iga.vendadegrimmidemuinasjutud

Üks kiitev arvamusavaldus filmi kohta Nähtudnägemata blogis.

bettelheimmuinasjuttudevolujoudLisaks saab vaadata IMDb-st.

Loomulikult on kõik nende kokkusulandatud muinaslood saadaval raamatukogus. 

Kui kellelgi tekib sügavam huvi muinasjuttude tähtsuse ja tähenduse vastu, võib lisalugemiseks võtta Bruno Bettelheimi raamatu  “Muinasjuttude võlujõud”, kus ka suur osa filmis olevatest tegelastest käsitletud saavad.

Treiler:

Anu Amor-Narits

„Tuhkatriinu” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 07/03/2015 at 09:21

tuhkatriinufilmFilmi ametlik esilinastus on 13.  märtsil, aga veel enne on filmi võimalik näha 10. märtsil Cinamoni Tüdrukuteõhtul.

Tundub, et kui kellegil on kange soov teha filmi, aga head süzeed kohe võtta ei ole, pöördutakse taas klassikaliste muinaslugude juurde. Seekord on ette võetud „Tuhkariinu” ja tutvustusest saame teada, et loomulikult on võrreldes algse looga tehtud ka mõned muudatused.

Osadesse on valitud näitlejad, kes laiemale vaatajaskonnale juba tuntud erinevate filmide ja seriaalide kaudu, nii et võib oodata suurejoonelist vaatemängu. Neil, kes armastavad kauineid muinaslugusid tasuks film ikka ära kaeda. IMDb-s on film saanud igatahes 7,9 punkti.

Filmi treiler:

tuhkatriinuraamatKlassikaline muinasjutt tüdrukust, kellel on võõrasema juures raske põli ja kes suure õnne osaliseks saab, arvatakse algselt pärit olevat juba antiikajast. See lugu on tuntud paljude eri rahvaste juures. Euroopas sai munasjutt populaarseks Charles Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.

priilinnpeaaegutuhkatriinuRaamatukogust leiab mitmeid erinevaid „Tuhkatriinusid” ja sellest loost inspireeritud jutte. Üks on näiteks Ketlin Priilinnu raamat „Peaaegu Tuhkatriinu”. Algsest loost on see küll sootuks erinev, aga olemas on nii võõrasema-motiiv kui õnnelik lõpp.

Eks igal põlvkonnal peabki ehk oma Tuhkatriinu-film olema. Seega lisasin lõpetuseks enda lapsepõlvelemmiku.

Anu Amor-Narits

“Rapuntsel” TV3s laupäeval, 15. veebruaril kell 19.30

In raamatukava on 10/02/2014 at 12:21

rapuntselfilmHoplaa! Midagi hoogat ja lõbusat!

Arvamusi blogidest:

“Nii hea film.” – KiKy
“Aga film oli väga armas.” – Kristiina
“Sellest sai nüüd küll mu lemmikmultikas.” – Südamelähedaselt
“Tekkis tahtmine kohe teisigi multikaid näha.” – Anne
“Tegelased on sellised nagu ühed tõelise (ja natuke moodsama) muinasjutu tegelased peavad olema.” – Veraprimarapuntselplakat
“Enamus ajast oli mul igav ning ebamugav ja see enamus ajast oli ikka väga-väga enamus ajast. Sellest ka moraal – ainult kuldselt sädelevate juustega ikka täispikkust ära ei sisusta.” – MNC

Grimmide muinasjutte loete te kõik ilma soovituseta niikuinii, eks ole.

Lauluks Lenna Kuurmaa esitatud “Rapunzel”.

Tiina Sulg

Taylor Denningi versioon filmiplakatist on pärit siit.

“Tuhkatriinu lugu” laupäeval, 22. juunil kell 19:30 TV 3-s

In raamatukava on 21/06/2013 at 17:55

drewMuinasjutt vaesest ja tagakiusatud tüdrukust, kellele imeilusad kingad kingitakse ning kelle prints nende järgi ära tunneb ja endale naiseks võtab, on tuntud mitmel pool maailmas; algupärane versioon pärineb arvatavasti antiikajast. Kahtlemata kuulub see muinasjutt lapsepõlvelugemise raudvarra, euroopa lastele on see muinajutt tuttav tõenäoliselt Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.lastekas1414

Sellised ajatud lood on ammendamatuks allikaks loendamatute uusversioonide loomiseks; üheks selliseks on linastumise ajal paljude tüdrukute südamed võitnud romantiline komöödia “Tuhkatriinu lugu”  (1998), kus tasasest ja sõnakuulelikust vaeslapsest on saanud tahtekindel ja südikas tütarlaps nimega Danielle (Drew Barrymore). Mõistagi on mängus ka kuri võõrasema oma tütardega ja nägus prints (Dougray Scott), kellega Danielle`i teed ristuvad ja kellest võõrasema armusepitsuste sihtmärk saab.tuhkatr

Muinasjutu ainesega seonduva raamatuna tuli mulle pähe Ketlin Priilinna “Peaaegu Tuhkatriinu”, mis õigupoolest on täiesti uus lugu, kuid muinasjutust pärineb võõrasema-teema, mida siin omasoodu arendatakse ja lõpus ka positiivse lahenduseni jõutakse. Erinevalt klassikalisest muinasjutust, ei väärkohelda siin tütart, suhe on raskendatud mõlema poolt, pigem peab kiusamist kannatama võõrasema. Ja nagu muinasjutuski, on lõpp õnnelik, kuigi reaalelulisemalt õnnelik— võõrasemast ei saa päris ema kunagi ja iseloomud ei pruugi  ka edaspidi sobida, aga vähemalt proovitakse teineteist mõista ja ühe katuse alla ära mahtuda.

Triin Põldver

“Lumivalge ja Roosipuna” laupäeval, 16. märtsil kell 17.00 ja pühapäeval, 17. märtsil kell 9.00 ETV2s

In raamatukava on 09/03/2013 at 11:34

schneeweissen und rosenrotTuntud vendade Grimmide muinasjutt räägib kahest õest, kes said oma nime rooside järgi. Nende isa peab minema kuninga eest sõdima ja tüdrukud jäävad emaga üksi. Pere on end elatanud roosiõli müügist, kuid maal on selline vaesus, et inimestel ei jätku raha isegi toidu ostmiseks, saati siis roosiõlile. Tüdrukud otsustavad siiski koos turule sõita, lootes, et neil õnnestub kas või mõned pudelid roosiõli müüa. Turul kohtab Lumivalge prints Jakobit ja noored armuvad. Sinna saabub ka kaupmeheks moondunud kuri härjapõlvlane, kes ihaldab kuninga kroonijuveele. Kuri härjapõlvlane muudab talle metsa järgnenud printsi karuks. Kas Lumivalgel õnnestub veel kunagi oma kallimaga kokku saada?lumivalgejaroosipunaraamat

Klassikaline hea lõpuga muinaslugu sobib vaatamiseks nii väikestele kui suurtele.

meielastemuinasjutudRaamatukogus on vendade Grimmide tuntud lugu olemas kogumikus “Muinasjutte”. Väiksematele lugejatele on sellest loost olemas ka lihtsustatud trükitähtedega versioon. Samuti leiab selle jutu raamatust “Meie laste muinasjutud”, mis sisaldab ka mitmeid teisi klassikalisi muinaslugusid. piltidega muinasjuturaamatJa kui tekib huvi veel aega muinasjuttude seltsis veeta, tasub alustuseks uurida “Piltidega muinasjuturaamatut”. Selles raamatus ei ole pelgalt muinasjutud, vaid tehakse juttu ka sellest, kust on alguse saanud ja mis üldse on muinasjutt, peatutakse ka suurimatel muinasjutuvestjatel ja muinaslugude ajaloolisel taustal.

Anu Amor-Narits

“Lumivalgeke ja kütt” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 20/06/2012 at 12:21

Tutvustus: Kuninganna Ravenna saab teada, et tema kasutütrest, Lumivalgekekesest, saab peagi tema kuningriigi valitseja ja kauneim kogu sel maal. Kuid Võlupeeglikese sõnul võib see kõik ära jääda, kui ta sööb ära Lumivalgekese südame, mille tulemusena omandab Ravenna surematuse ja igavese ilu.
Ent tahest tahtmata õnnestub Lumivalgekesel plehku pista, mistõttu palkab Ravenna tema leidmiseks küti. Ometigi hakkab kütil Lumivalgekesest kahju ning ta otsustab võtta Lumivalgekese oma tiiva alla ja õpetada talle sõjakunsti, et kukutada kuninganna Ravenna. Mängivad Kristen Stewart, Charlize Theron, Chris Hemsworth, Sam Claflin, Ray Winstone, Bob Hoskins , Ian McShane, Vincent Regan, Toby Jones, Nick Frost, lavastaja Rupert Sanders.

Loomulikult tasub lugemislauale otsida vendade Grimmide “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” , just Siima Škopi illustratsioonidega. Siima Škopist on olemas ka raamat ning dokumentaalfilm.  Ja muinasjuttude sõpradele on kindlasti huvitav lugemine Krista Kumbergi artikkel “Õnnetud lood õnnelike lõppudega”.

Lugemiseks soovitaks ka Neil Gaimani juttu “Snow, Glass, Apples”, mis on ilmunud ka jutukogus “Smoke and Mirrors”. Arvamusi Ulmekirjanduse Baasis jutu ja raamatu kohta. Jutukogust “Smoke and Mirrors” on kirjutanud Bukahoolik ja Bibliofiil, Neil Gaimanist Nädala autori lehel.

Linastusajad Cinamonis, linastusajad Ekraanis. Viimase lingi alt on ka viiteid treileritele.

Filmimuljeid Nähtudänägemata blogis , Joonase filmijutublogis, Tarvi blogis Mine kinno, Risto Kulbok Delfis, Rahel Aerin Eslas Postimehes, Jaanus Noormets Eesti Ekspressis .

Tiina Sulg

 

“Vahva rätsep” pühapäeval, 19. septembril kell 12.10 ETV-s

In raamatukava on 13/09/2010 at 02:02

“Vahva rätsep” on, nagu paljud teisedki Grimmide kogumike lood, kunstmuinasjutt, mis  kokku pandud mitmest erinevast legendist: näit. Joseph Jacobsi Vana-Euroopa rahvalike muinasjuttude kogumikus on lugu  “12 ühe hoobiga”, teine lugu ulatub aga lausa Vana-Kreekasse – legend, kuidas kaval Katmos kaks hiiglast üksteisega võitlema meelitas. “Vahva rätsep” ilmus 1812a. vendade Grimmide muinasjuttude kogumikus.

Tegemist on lustaka muinaslooga rätsepast, kes uhkusest oma vööle tikitud kirja “7 ühe hoobiga” pärast satub kõikvõimalikesse sekeldustesse, nagu jõukatsumine hiiglastega, ükssarviku ja metssea püüdmine, ent saab raskustest kavalusega võitu ning lõpuks saab naiseks kuningatütre ja kaasavaraks pool kuningriiki.

Loe raamatut. 
Vaata filmi.

Svea Sõrmus

“Vennad Grimmid” pühapäeval, 17. jaanuaril Kanal 2-s kell 13.00

In raamatukava on 13/01/2010 at 17:48

Mu lapsepõlv poleks kindlasti olnud sama, kui mu lugemislauale poleks kuulunud vendade Grimmide muinasjutud. Olgu siis Siima Škopi illustreeritud “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”, Evald Okase illustreeritud “Tuhkatriinu”, Lydia Vallimäe-Margi illustreeritud “Lumeeit” või Jaan Tammsaare illustreeritud kogumik “Muinasjutte”. Nii enne kui pärast neid raamatuid on ilmud veel nii mitmeidki Grimmide muinasjutuvalimikke (viimati 2008. a. Pirkko-Liisa Surojegini illustratsioonidega “Muinasjutte”) ja üksikuid muinasjutte (viimati 2005. a. Siima Škopi illustratsioonidega “Okasroosike”), mis tasuksid meeldetuletamist ja ülelugemist. Miks mitte teha seda enne või pärast Jacob (1785-1863) ja Wilhelm (1786-1859) Grimmi elu ja loominguga mängivat Terry Gilliami (s. 1940) lavastatud fantaasiafilmi “Vennad Grimmid”.

Vendade Grimmide muinasjutte saksa ja inglise keeles: http://www.fln.vcu.edu/grimm/grimm_menu.html

Tiina Sulg

Pilt on pärit: http://www.kassel.de/cms02/englisch/grimm/br__der_grimm_gem__lde.jpg