“Sügavasse laande” kolmapäeval, 1. jaanuaril kell 13.00 TV3s

Tutvustus: Muusikaline muinaslugu “Sügavasse laande” on omanäoline segu vendade Grimmide muinasjuttudest, kus põimuvad erinevatest igihaljastest lugudest tuttavate tegelaste teed ja saatused. Humoorika ja südamliku muusikali keskmes on Tuhkatriinu (Anna Kendrick), Punamütsike (Lilla Crawford), mööda oavart turniv Jack (Daniel Huttlestone) ja Rapuntsel (MacKenzie Mauzy). Nad kõik teevad kaasa loos pagarist ja tema naisest (James Corden ja Emily Blunt), kes soovivad peret luua. Ning kurjast nõiast (Meryl Streep), kes on neile aastate eest salaja needuse peale pannud. Film oli 3 Oscari nominent.

Kui te nüüd arvate, et ma puhtast õelusest soovitan vaadata seda muusikali 1. jaanuaril, siis te eksite. Ma hoiatan, et sellest filmist võiks eemale hoida, eriti 1. jaanuaril. Erand on muidugi siis, kui te vajate pohmakasele uusaastalubadusele “ma enam kunagi ei joo” lisakinnitust. Miks, selle on Fagira D. Morti minust paremini kirja pannud Eesti Ekspressis, ma võin ainult üleeilse tükatise vaatamise pealt kinnitada, et oli kole küll, jah.

Mis see film siis siin blogis? Aga ikka sellepärast, et lugege, lugege muinasjutte ja muinasjuttude ümberjutte. Minu detsembrilugemisse kuulusid Andrzej Sapkowski “Viimane soov”, Neil Gaimani “Snow, glass, apple” ja Bill Willinghami koomiksid sarjast “Fables”. Neile kõigile lähevad mu soovitussõnad kaasa.

Muinasjutulist aastavahetust ja filmi- ja raamaturõõmsat uut aastat!

Tiina Sulg

Jõulukava VI — 28. detsember (“Eia jõulud Tondikakul”, “Tuhkatriinulugu” ja “Lotte ja kadunud lohed”)

“Eia jõulud Tondikakul” TV3 28.12.2019 kell 10.00

Tutvustus: “Eia jõulud Tondikakul” on seiklusrikas laste jõulufilm 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Miks jäi silma?: Kui teised vaatasid eelmisel aastal seda filmi, olin mina kodus ja vaatasin „Visa hinge”. Ma lihtsalt ei tahtnud seda kinno vaatama minna ja vältisin igasuguseid kutseid ja meelitusi, mis mind sinna saaksid vedada. Nüüd on aasta möödas ja võiks vist isegi vaadata. Pealegi ilmus just Anu Auna raamat „Eia seiklus Tondikakul” ning seda on kindel plaan lugeda. Kindlasti on paljudele see raamat, nagu ka film eelmisel aastal, osa jõuluaegsest tegevuskavast.

“Tuhkatriinulugu” TV3 28.12.2019 kell 16.15

Tutvustus: Danielle (Drew Barrymore) on tüdruk, kellel on lisaks võluvale välimusele õlgadel tark pea. Ta ei ole sedasorti piiga, kes istuks vaikselt oma toas, oodates valgel hobusel saabuvat printsi. Danielle on otsekohene tegutseja ning nende esimesel kohtumisel Henryga (Dougray Scott) viskab tüdruk kuningliku troonipärija õunaga sadulast. Nagu arvata võib, soojenevad nende suhted kiiresti. Kasutütre õnnest ei oska aga rõõmu tunda õel võõrasema (Anjelica Huston), kes laseb Danielle´il teha kõige räpasemaid töid, hoides samal ajal oma tütreid väikseimate pingutuste eest. Pealegi loodab ta, et printsi väljavalituks saab hoopis ta ärahellitatud tütreke Marguerite (Megan Dodds).

Miks jäi silma?: See on mu lemmik Tuhkatriinu ekraniseering ja ma vaatan seda alati! Väga kaunis film, mis püüab muinaslugu ja selle tegelasi siduda ajalooliste sündmuste ja isikutega, ning, mis üsna hästi õnnestub. Tõesti, kui üldse mingit Tuhkatriinu versiooni vaadata, siis ikka just seda!

“Lotte ja kadunud lohed” ETV 28.12.2019 kell 18.40

Tutvustus: Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla saabuvad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel, mille peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata ja neid ootavad ees põnevad ning ootamatud seiklused.

Miks jäi silma?: Kõik need Lotted on minust kuidagi mööda hiilinud. Ei ole ma neid lugenud ega vaadanud, aga tahaks! Jõulude ajal on telekas palju, mida vaadata, aga kui midagi üldse, siis kindlasti sekka võtta ka mõni multikas. Eriti tore, kui see multikas on tuttav ja kodumaine. Eks minagi püüan nende jõulude ajal Lottele lõpuks pihta saada.

Irina Möldre

Jõulukava III — 25. detsember (“Nõiutud” ja “Tuhkatriinu”)

“Nõiutud” TV3 25.12.2019 kell 12.00

Tutvustus: Printsess Giselle (Amy Adams) unistab oma lähenevatest pulmadest prints Edwardiga (James Marsden), kui õel kuninganna Narissa (Susan Sarandon) ta kaevu tõukab. Pärast pikka hulpimist väljub kaunitar mingisugusest luugist ja avastab end korraga Manhattani südames! Pärast saabumist küünilisse New Yorki hakkab Giselle muutma oma vaateid elule ja armastusele, tutvudes lähemalt sarmika advokaadi Robertiga (Patrick Dempsey). Samal ajal ajavad tüdruku jälgi nii prints Edward kui ka Narissa kobakäpast käsilane Nathaniel (Timothy Spall), kellele on tehtud ülesandeks Giselle surmata. Kas ilus muinasjutt suudab tänapäeva maailmas vastu pidada ja veel õnneliku lõpugi leida? “Nõiutud” on vaimukas, romantiline muinasjutt igas vanuses vaatajatele.

Miks jäi silma?: Millalgi oli väheke moes segada omavahel animatsiooni ja live-action filme ja näitlemist. See film langeb enam-vähem sellesse kategooriasse, aga on võrreldes mõne teisega küllaltki vaadatav kompott. Armas ja naiivne, aga nii hea, et vaatan meeleldi uuesti ja uuesti. Jõulude ajal pole võlukunsti kunagi liiga palju ning isegi laulud, mis tavaliselt häirivad, on praegu kuidagi kuulatavamad kui muidu.

“Tuhkatriinu” TV3 25.12.2019 kell 17.00

Tutvustus, mida vist tegelikult poleks väga vaja: Elas kord armas tüdruk nimega Ella, kelle kaupmehest isa abiellub pärast ta ema traagilist surma uuesti. Soovides isale igati toeks olla, võtab Ella nende kodus lahkelt vastu võõrasema, leedi Tremaine’i ning tolle tütred Anastasia ja Drizella. Aga kui isa ootamatult sureb, on Ella korraga armukadeda ja julma uue perekonna meelevalla all. Temast saab määrdunud riietes ja tahmase näoga teenijatüdruk, keda kutsutakse Tuhkatriinuks. Kõige selle peale võiks Ella hakata lootust kaotama, et elu veel kunagi paremaks muutuda võiks. Aga hoolimata võõrasema ja selle tütarde julmast käitumisest otsustab Ella talitada vastavalt oma ema viimasele nõuandele, “ole vapper ja lahke”. Ta ei anna järele meeleheitele ega põlga neid, kes teda halvasti kohtlevad. Aga ühel päeval…

Miks jäi silma?: Mul on kombeks vaadata Tuhkatriinu ekraniseeringuid ning see on vist ainuke Hollywoodis valminud versioon sellest muinasloost, mis mul veel nägemata on. Lisaks on Tuhkatriinu vist üks esimesi Disney printsesse, kes animatsioonist live-action uusversiooni sai. Äkki, kui saan selle vaadatud, siis julgen ka “Kaunitari ja Koletist” ning “Aladdin”i vaadata?

Irina Möldre

Jõulukava I — 23. detsember (“Pahatar”)

Jõulukava, ehk noppeid sellest, mida võib telekast leida jõulunädala jooksul

Jõulud on muidugi aeg olla koos perega, süüa-juua ning tunda ennast hästi. Nende tegavuste vahele mahutab enamik meist ka mõne raamatu või filmi. Heitsin minagi pilgu telekavva, et uurida, mida head sellel nädalal näha saab. Nagu ikka on kava üleküllastunud ja kui ma otsustaksin kirjutada kõigest, siis istuksin siin kindlasti järgmiste jõuludeni! Seetõttu valisingi need, mis mulle silma jäid, aga kindlasti on huvitavat veelgi, igaüks peab lihtsalt asja isiklikult lähemalt uurima!

“Pahatar” TV3 23.12.2019 kell 21.00

Tutvustus: Linateos, mis toob meieni Disney filmistuudio ühe värvikama ja kuulsaima kurikaela taustaloo. Selleks kurikaelaks on haldjas, kes pani igavese une needuse printsessile, keda kogu maailm teab kui Okasroosikest. Mis aga teda selleks üldse ajendas? Paha haldjas polnud siia ilma pahana sündinud. Vastupidi – ta kasvas üles rahumeelses metsakuningriigis imekauni, suuremeelse haldjana, kuni ühel mitte väga ilusal päeval inimeste armee ootamatu kallaletung tema kodukandis valitseva rahu ja harmoonia kõikuma lõi. Haldjast saab oma kodukandi kõige raevukam kaitsja, kuid lõpuks langeb ta armutu reetmise ohvriks. See on tegu, mis hakkab tema seni puhast südant ajapikku kivikõvaks muutma. Vandudes halastamatut kättemaksu, algab tema eepilistes mõõtmetes vastasseis inimeste riigi kuningaga ning ta võtab sihikule kuninga vastsündinud tütre, printsess Aurora. Jälgides aga kõrvalt Aurora kasvamist, mõistab aga haldjas, et väikeses tüdrukus on peidus see, mis vajalik kunagise rahu taastamiseks.

Miks jäi silma?: Ei hakka salgama – eks ikka Angelina Jolie kehastatud haldja pärast. Näitleja ja tema põsesarnad teevad võrratu töö! Pealegi on see film mul ikka veel nägemata ja ma tõesti plaanin seda vaadata. Lisaks tuli ju Pahatari järg selle aasta suvel ekraanile ning kuidas ma vaatan järge kui sellele eelnev film täitsa vaatamata on?!

Muinasjuturaamatuist võib kõrvale võtta vennade Grimmide “Okasroosikese” või Charles Perrault’ “Uinuva kaunitari” või lugematu hulga mõlemate ümberjutustusi.

Irina Möldre

„Nõiakütid Hans ja Grete“ TV3-s esmaspäeval, 5. detsembril kell 23 ja teisipäeval, 6. detsembril kell 2.45

Märulifilmidel on eriline koht minu südame filmiriiulil – ja seetõttu algabki nädal suure pauguga (millest kahjuks uut universumi ei saa). Muinasjutud olid esimesed lood, mida ma kuulsin ja lugesin, ning nende mõjul sirgus minust imevärki protagonist. Kui need kaks aga kokku panna, siis sünnib popkultuuri ja folkloori austajate jaoks midagi hunnitut.

1812. aastal vendade Grimmide poolt kirja pandud muinasjutt „Hans ja Grete“ on alguse saanud suure tõenäosusega keskajal, kui suure nälja ajal jäeti väetid ja nõrgad lapsed maha, ning täheldati isegi kannibalismi harrastamist (mina hukka ei mõista!). „Hans ja Grete“ ning selle erinevad motiivid on levinud Venemaal, Baltimaades, Skandinaavias ja Mandri-Euroopa põhja osas. 2013. aastal jõudis vaatajateni Tommy Wirkola väga huvitav tõlgendus sellest laialt levinud loost. Nimiosades mängivad Jeremy Renner ja Gemma Arterton. Filmis räägitakse lugu täiskasvanud Hansust ja Gretest, kellest on saanud nõiakütid, ning kelle minevikku varjutab nagu ikka saladuseloor, mis rebitakse loo lõpuks ribadeks.

Taolised edasiarendused on minu arvates teretulnud lisandus erinevate lugude kujunemisel. Me ju ei tea, kuidas muutus „Hansu ja Grete“ muinasjutt kirjapanekule eelnenud viie sajandi jooksul. Äkki viibutab 17. sajandi pulstunud habemega ätt meie suunas oma rusikat… Fiktsioon ei ole tahke, vaid vedel – nais-tondipüüdjad ja Idris Elba James Bondina tekitavad minus üksnes positiivseid reaktsioone.

Liis Pallon

“Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” laupäeval, 13. veebruaril kell 8.40 Kanal2-s

Laupäevahommik vanade heade Vendade Grimmide ja teiste muinasjutuvestjate kangelastega uues kuues ja ühes multifilmis koos — “Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” (Happily N´Ever After 2, 2009).

Muinasjutud segunevad, kui Mambo ja Munk taaskord kallutavad hea ja kurja kaalu. Seekord on printsess Lumivalgeke segaduses teismeline, kes pigem pidutseb oma sõpradega Punamütsike, Kuldkiharake ja Väike Lambakarjus, kui aitab lihtrahvast. Lumivalgekese isa kavatseb abielluda õela Leedi Edevaga, kes tahab kuningriiki valitseda. Leedi Edev petab Lumivalgekest levitama kuulujutte külarahva kohta ning sunnib teda seetõttu põgenema. Seitsme pöialpoisi abiga saab Lumivalgekesest tõeline kuninganna.

Leidub hulgaliselt arvustusi, et kuidas ei tohiks ja ei peaks ja on kriminaalne kõike ümber teha. Siin tooks välja Krista Kumbergi arvamuse muinasjuttudest: “On ju muinaslood see universaalne pinnas, kust võrsuvad nii kirjanduse sõbrad kui kirjutajad, kelle lugemusest ning lapsepõlve-elamustest sõltub suuremal või vähemal määral nende tulevane looming” (ettekanne “Õnnetud lood õnnelike lõppudega” 2012. a. Tartu Linnaraamatukogu Lastekirjanduse päeval). Ja alati on võimalus raamatukogust võtta originaallood ning meenutada mis tegelikult oli.

Treiler:

Piia Tuule

„Punamütsike“ neljapäeval, 17. septembril kell 21.30 kanal 12-s

Muinasjuttude ette lugemine unejuttudena on väga levinud. Seetõttu on aastakümnete jooksul algselt rahva hulgas suuliselt levinud jõhkrad hoiatus- ja noomituslood 21. sajandiks kallatud üle mannavahu ning musirullidega. Võib-olla me enam ei mõtlegi nende juttude sügavamale tähendusele, moraalile, mis peitub sõnade taga; võib-olla on loo tõeline mõte jutu lastesõbralikumaks muutumise käigus üldse kaduma läinud.

2011. aastal sai ühe kuulsa muinasjutu enda hambusse Catherine Hardwicke, kelle vaatajateni jõudnud käsitöö on üpris kõikuva tasemega. Hardwicke on nimelt „Videviku“ saaga filmiks saamise eest vastutav. Ja tegelikult on ka „Punamütsike“ suunatud rohkem sellisele publikule, kellele pakub huvi „minestav“ ja abitu kangelanna, ning lükantroopia. Hardwicke on töödelnud „Punamütsikese“ muinasjuttu äratundmatuseni muutes selle armukolmnurgaks Amanda Seyfriedi ümber. Filmis on libahunte ja libahunte jahtivaid võimukaid mehi (Gary Oldman). Filmi visuaalne pool on saanud kiita, kuid ületöödeldud lugu ja näitlejatööd mitte nii väga.

17. sajandil tõi Charles Perrault „Punamütsikese“ esimesena kirjaoskajateni, 19. sajandil ilmus juba vendade Grimmide töötlus. Tegemist on hoiatuslooga, kus pisike punase kapuutsiga (mütsiga) tüdruk saadetakse haigele vanaemale kooki ja veini viima, kuid tee peal kohtub ta näljase pajuvasikaga. Mis juhtub aga edasi, sellest saate lugeda raamatust, või küsida vanaema käest. Muinasjuttu on tõlgendatud erinevalt – see võib olla lugu, mille kaudu inimesed on kirjeldanud päeva ja öö vaheldumist; või lugu, mis imiteerib täiskasvanuks saamist; või lugu, mis vastandab loodust ja inimest jne. Igaüks saab sellest universaalsest muinasjutust leida endale sobiva moraali.

Külastage kindlasti oma kohalikku raamatukogu, kus leiate nii Perrault’ kui ka Grimmide töötlusi, samuti pehmemaid versioone, mida tillukestele uudishimust pakatavatele kõrvakestele ette lugeda.

Filmi kohta võib lugeda IMDb-st, muinasjutu ajaloo kohta aga Wikipediast.

Liis Pallon

“Sügavasse laande” Ekraanis ja Cinamonis

Jälle olen ma filmisoovituses jõudnud muinasjuturadadele. Seekord jutuks kolme Oscari nominent – muusikaline muinaslugu “Sügavasse laande”.

Lugu on omanäoline segu vendade Grimmide muinasjuttudest, kus põimuvad erinevatest igihaljastest lugudest tuttavate tegelaste teed ja saatused. Humoorika ja südamliku muusikali keskmes on Tuhkatriinu, Punamütsike, mööda oavart turniv Jack ja Rapuntsel. Nad kõik teevad kaasa loos pagarist ja tema naisest, kes soovivad peret luua. Ning kurjast nõiast, kes on neile aastate eest salaja needuse peale pannud.

Filmi aluseks on Tony auhinnaga pärjatud hittmuusikal, mille autor James Lapine on ka filmiversiooni stsenaristiks. Loos kõlavate ohtrate laulude muusika ja sõnade taga seisab legendaarne helilooja Stephen Sondheim. Osades juba teada-tuntud näitlejad, eesotsas 3-kordse Oscari-võitja Meryl Streep´iga.

Üks kiitev arvamusavaldus filmi kohta Nähtudnägemata blogis.

Lisaks saab vaadata IMDb-st.

Loomulikult on kõik nende kokkusulandatud muinaslood saadaval raamatukogus. 

Kui kellelgi tekib sügavam huvi muinasjuttude tähtsuse ja tähenduse vastu, võib lisalugemiseks võtta Bruno Bettelheimi raamatu  “Muinasjuttude võlujõud”, kus ka suur osa filmis olevatest tegelastest käsitletud saavad.

Treiler:

Anu Amor-Narits

„Tuhkatriinu” Cinamonis ja Ekraanis

Filmi ametlik esilinastus on 13.  märtsil, aga veel enne on filmi võimalik näha 10. märtsil Cinamoni Tüdrukuteõhtul.

Tundub, et kui kellegil on kange soov teha filmi, aga head süzeed kohe võtta ei ole, pöördutakse taas klassikaliste muinaslugude juurde. Seekord on ette võetud „Tuhkariinu” ja tutvustusest saame teada, et loomulikult on võrreldes algse looga tehtud ka mõned muudatused.

Osadesse on valitud näitlejad, kes laiemale vaatajaskonnale juba tuntud erinevate filmide ja seriaalide kaudu, nii et võib oodata suurejoonelist vaatemängu. Neil, kes armastavad kauineid muinaslugusid tasuks film ikka ära kaeda. IMDb-s on film saanud igatahes 7,9 punkti.

Filmi treiler:

Klassikaline muinasjutt tüdrukust, kellel on võõrasema juures raske põli ja kes suure õnne osaliseks saab, arvatakse algselt pärit olevat juba antiikajast. See lugu on tuntud paljude eri rahvaste juures. Euroopas sai munasjutt populaarseks Charles Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.

Raamatukogust leiab mitmeid erinevaid „Tuhkatriinusid” ja sellest loost inspireeritud jutte. Üks on näiteks Ketlin Priilinnu raamat „Peaaegu Tuhkatriinu”. Algsest loost on see küll sootuks erinev, aga olemas on nii võõrasema-motiiv kui õnnelik lõpp.

Eks igal põlvkonnal peabki ehk oma Tuhkatriinu-film olema. Seega lisasin lõpetuseks enda lapsepõlvelemmiku.

Anu Amor-Narits

“Rapuntsel” TV3s laupäeval, 15. veebruaril kell 19.30

Hoplaa! Midagi hoogat ja lõbusat!

Arvamusi blogidest:

“Nii hea film.” – KiKy
“Aga film oli väga armas.” – Kristiina
“Sellest sai nüüd küll mu lemmikmultikas.” – Südamelähedaselt
“Tekkis tahtmine kohe teisigi multikaid näha.” – Anne
“Tegelased on sellised nagu ühed tõelise (ja natuke moodsama) muinasjutu tegelased peavad olema.” – Veraprima
“Enamus ajast oli mul igav ning ebamugav ja see enamus ajast oli ikka väga-väga enamus ajast. Sellest ka moraal – ainult kuldselt sädelevate juustega ikka täispikkust ära ei sisusta.” – MNC

Grimmide muinasjutte loete te kõik ilma soovituseta niikuinii, eks ole.

Lauluks Lenna Kuurmaa esitatud “Rapunzel”.

Tiina Sulg

Taylor Denningi versioon filmiplakatist on pärit siit.

“Tuhkatriinu lugu” laupäeval, 22. juunil kell 19:30 TV 3-s

Muinasjutt vaesest ja tagakiusatud tüdrukust, kellele imeilusad kingad kingitakse ning kelle prints nende järgi ära tunneb ja endale naiseks võtab, on tuntud mitmel pool maailmas; algupärane versioon pärineb arvatavasti antiikajast. Kahtlemata kuulub see muinasjutt lapsepõlvelugemise raudvarra, euroopa lastele on see muinajutt tuttav tõenäoliselt Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.

Sellised ajatud lood on ammendamatuks allikaks loendamatute uusversioonide loomiseks; üheks selliseks on linastumise ajal paljude tüdrukute südamed võitnud romantiline komöödia “Tuhkatriinu lugu”  (1998), kus tasasest ja sõnakuulelikust vaeslapsest on saanud tahtekindel ja südikas tütarlaps nimega Danielle (Drew Barrymore). Mõistagi on mängus ka kuri võõrasema oma tütardega ja nägus prints (Dougray Scott), kellega Danielle`i teed ristuvad ja kellest võõrasema armusepitsuste sihtmärk saab.

Muinasjutu ainesega seonduva raamatuna tuli mulle pähe Ketlin Priilinna “Peaaegu Tuhkatriinu”, mis õigupoolest on täiesti uus lugu, kuid muinasjutust pärineb võõrasema-teema, mida siin omasoodu arendatakse ja lõpus ka positiivse lahenduseni jõutakse. Erinevalt klassikalisest muinasjutust, ei väärkohelda siin tütart, suhe on raskendatud mõlema poolt, pigem peab kiusamist kannatama võõrasema. Ja nagu muinasjutuski, on lõpp õnnelik, kuigi reaalelulisemalt õnnelik— võõrasemast ei saa päris ema kunagi ja iseloomud ei pruugi  ka edaspidi sobida, aga vähemalt proovitakse teineteist mõista ja ühe katuse alla ära mahtuda.

Triin Põldver

“Lumivalge ja Roosipuna” laupäeval, 16. märtsil kell 17.00 ja pühapäeval, 17. märtsil kell 9.00 ETV2s

Tuntud vendade Grimmide muinasjutt räägib kahest õest, kes said oma nime rooside järgi. Nende isa peab minema kuninga eest sõdima ja tüdrukud jäävad emaga üksi. Pere on end elatanud roosiõli müügist, kuid maal on selline vaesus, et inimestel ei jätku raha isegi toidu ostmiseks, saati siis roosiõlile. Tüdrukud otsustavad siiski koos turule sõita, lootes, et neil õnnestub kas või mõned pudelid roosiõli müüa. Turul kohtab Lumivalge prints Jakobit ja noored armuvad. Sinna saabub ka kaupmeheks moondunud kuri härjapõlvlane, kes ihaldab kuninga kroonijuveele. Kuri härjapõlvlane muudab talle metsa järgnenud printsi karuks. Kas Lumivalgel õnnestub veel kunagi oma kallimaga kokku saada?

Klassikaline hea lõpuga muinaslugu sobib vaatamiseks nii väikestele kui suurtele.

Raamatukogus on vendade Grimmide tuntud lugu olemas kogumikus “Muinasjutte”. Väiksematele lugejatele on sellest loost olemas ka lihtsustatud trükitähtedega versioon. Samuti leiab selle jutu raamatust “Meie laste muinasjutud”, mis sisaldab ka mitmeid teisi klassikalisi muinaslugusid. Ja kui tekib huvi veel aega muinasjuttude seltsis veeta, tasub alustuseks uurida “Piltidega muinasjuturaamatut”. Selles raamatus ei ole pelgalt muinasjutud, vaid tehakse juttu ka sellest, kust on alguse saanud ja mis üldse on muinasjutt, peatutakse ka suurimatel muinasjutuvestjatel ja muinaslugude ajaloolisel taustal.

Anu Amor-Narits

“Lumivalgeke ja kütt” Ekraanis ja Cinamonis

Tutvustus: Kuninganna Ravenna saab teada, et tema kasutütrest, Lumivalgekekesest, saab peagi tema kuningriigi valitseja ja kauneim kogu sel maal. Kuid Võlupeeglikese sõnul võib see kõik ära jääda, kui ta sööb ära Lumivalgekese südame, mille tulemusena omandab Ravenna surematuse ja igavese ilu.
Ent tahest tahtmata õnnestub Lumivalgekesel plehku pista, mistõttu palkab Ravenna tema leidmiseks küti. Ometigi hakkab kütil Lumivalgekesest kahju ning ta otsustab võtta Lumivalgekese oma tiiva alla ja õpetada talle sõjakunsti, et kukutada kuninganna Ravenna. Mängivad Kristen Stewart, Charlize Theron, Chris Hemsworth, Sam Claflin, Ray Winstone, Bob Hoskins , Ian McShane, Vincent Regan, Toby Jones, Nick Frost, lavastaja Rupert Sanders.

Loomulikult tasub lugemislauale otsida vendade Grimmide “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” , just Siima Škopi illustratsioonidega. Siima Škopist on olemas ka raamat ning dokumentaalfilm.  Ja muinasjuttude sõpradele on kindlasti huvitav lugemine Krista Kumbergi artikkel “Õnnetud lood õnnelike lõppudega”.

Lugemiseks soovitaks ka Neil Gaimani juttu “Snow, Glass, Apples”, mis on ilmunud ka jutukogus “Smoke and Mirrors”. Arvamusi Ulmekirjanduse Baasis jutu ja raamatu kohta. Jutukogust “Smoke and Mirrors” on kirjutanud Bukahoolik ja Bibliofiil, Neil Gaimanist Nädala autori lehel.

Linastusajad Cinamonis, linastusajad Ekraanis. Viimase lingi alt on ka viiteid treileritele.

Filmimuljeid Nähtudänägemata blogis , Joonase filmijutublogis, Tarvi blogis Mine kinno, Risto Kulbok Delfis, Rahel Aerin Eslas Postimehes, Jaanus Noormets Eesti Ekspressis .

Tiina Sulg

 

“Vahva rätsep” pühapäeval, 19. septembril kell 12.10 ETV-s

“Vahva rätsep” on, nagu paljud teisedki Grimmide kogumike lood, kunstmuinasjutt, mis  kokku pandud mitmest erinevast legendist: näit. Joseph Jacobsi Vana-Euroopa rahvalike muinasjuttude kogumikus on lugu  “12 ühe hoobiga”, teine lugu ulatub aga lausa Vana-Kreekasse – legend, kuidas kaval Katmos kaks hiiglast üksteisega võitlema meelitas. “Vahva rätsep” ilmus 1812a. vendade Grimmide muinasjuttude kogumikus.

Tegemist on lustaka muinaslooga rätsepast, kes uhkusest oma vööle tikitud kirja “7 ühe hoobiga” pärast satub kõikvõimalikesse sekeldustesse, nagu jõukatsumine hiiglastega, ükssarviku ja metssea püüdmine, ent saab raskustest kavalusega võitu ning lõpuks saab naiseks kuningatütre ja kaasavaraks pool kuningriiki.

Loe raamatut. 
Vaata filmi.

Svea Sõrmus

“Vennad Grimmid” pühapäeval, 17. jaanuaril Kanal 2-s kell 13.00

Mu lapsepõlv poleks kindlasti olnud sama, kui mu lugemislauale poleks kuulunud vendade Grimmide muinasjutud. Olgu siis Siima Škopi illustreeritud “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”, Evald Okase illustreeritud “Tuhkatriinu”, Lydia Vallimäe-Margi illustreeritud “Lumeeit” või Jaan Tammsaare illustreeritud kogumik “Muinasjutte”. Nii enne kui pärast neid raamatuid on ilmud veel nii mitmeidki Grimmide muinasjutuvalimikke (viimati 2008. a. Pirkko-Liisa Surojegini illustratsioonidega “Muinasjutte”) ja üksikuid muinasjutte (viimati 2005. a. Siima Škopi illustratsioonidega “Okasroosike”), mis tasuksid meeldetuletamist ja ülelugemist. Miks mitte teha seda enne või pärast Jacob (1785-1863) ja Wilhelm (1786-1859) Grimmi elu ja loominguga mängivat Terry Gilliami (s. 1940) lavastatud fantaasiafilmi “Vennad Grimmid”.

Vendade Grimmide muinasjutte saksa ja inglise keeles: http://www.fln.vcu.edu/grimm/grimm_menu.html

Tiina Sulg

Pilt on pärit: http://www.kassel.de/cms02/englisch/grimm/br__der_grimm_gem__lde.jpg