“Sensatsioon” pühapäeval, 8. juunil kell 11.10 ETV-s

1986. a. valminud Raimo Kangro teleooper. Libreto kirjutas Leelo Tungal Karel Čapeki jutustuste “Ennustaja”, “Selgeltnägija” ja “Professor Roussi eksperiment” motiividel. Esitajad: Olav Ehala (klaver), Jaan Karp (löökriistad), Vello Annuk (basskitarr), Raimo Kangro (süntesaator) ja Estonia teatri kammerorkester, dirigent Endel Nõgene. Peaosades Tõnis Mägi (Frantişek), Silvi Vrait (Katarina), Taisto Noor (Jensen, selgeltnägija), Rostislav Gurjev (Suchanek), Väino Puura (politseiülem).

Tšehhi autor Karel Čapek (1890-1938) on huvitaval kombel mitme nišši kultuskirjanik – ulmefännidele näidendiga “RUR” ja sõna “robot” käibesse toojana, aiandushuvilistele oma humoorika “Aedniku aastaga”, mingi põlvkonna lastele raamatuga “Üheksa muinasjuttu, kaks üle selle ja veel üks pealekauba Josef Čapekilt”, teatri- ja kinorahvale topeltteosega “Kuidas sünnib näiemäng. Kuidas tehakse filmi”, humoreskide austajatele kogumikuga “Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust” (just sealt ongi ooperi aluseks olnud jutud pärit) ja neile, kes armastavad mõttemänge, mis lähtuvad vanadest lugudest või mütoloogiast, “Apokriivade raamatuga”. Ahjaa, praeguse suure reisiraamatute menu taustal tasub ära märkida ka tema “Retke Hispaaniasse”.

Raimo Kangrost üks pikem artikkel Evi Arujärvelt Sirbis. Kui teleaeg saab maha magatud, siis arvutist saab “Sensatsiooni” vaadata siit.

Midagi tsitaatide austajatele:

Tiina Sulg

 

 

 

“Neetud talu” laupäeval, 19. aprillil kell 21:30 ETV 2-s

Laupäeva õhtul võib telerist näha Rakvere teatri 1983. aasta telelavastust “Neetud talu”, näidendi esilavastus pärineb sellest täpselt 60 aastat varasemast ajast, siis etandati seda Estonia teatris. Komöödia autoriks on August Kitzberg, kelle loomingu kandvam osa jääbki tema küpsemasse ikka ning moodustub eelkõige draamakirjandusest. Raamatuna ilmus “Neetud talu” esilavastusega samal aastal (1923) ning on sestsaadik Eesti erinevates paikades ja lavalaudadel korduvalt lavastamist leidnud (näiteks 2003. aastal lavastas Ugala selle Karksis, kirjaniku kunagistel kodumaadel). Rakvere teatri etendatud “Neetud talu” kohta ma arvustusi ei leidnud, kuid 2003. aasta lavaversioonidest (Ugala ja Loksa näitetrupi esituses) võib lugeda Eesti Päevalehest ja Sõnumitoojast.

Näidendi “Neetud talu” tegevus käib, nagu pealkirjastki aimata võib, ühe talu ning sellega seotud inimeste suhete, suhtumiste, käitumise ümber. Taluperemehe haridust saanud täiskasvanueas järeltulijad ei taha enam talutööd teha ning talu on jäänud laokile, noorim poeg, kes kümme aastat kodust eemal on olnud, ilmub tallu tagasi ning püüab talu olukorda muuta. Näidendi tegelaskujud on rahvalikule komöödiale iseloomulikult rõhutatult karakteersed ja lõpp naiivne, kuid sisu on kaalukas—noorema põlvkonna suundumus “kergema elu” poole, ära pöördumine “vanamoodsast, raskest” maaelust—ning teema jätkuvalt aktuaalne, mis nähtub ka sellest, et näidend korduvalt teatrite repertuaari kuulunud on.

Triin Põldver

 

 

 

 

“Kardemoni linna rahvas ja röövlid” pühapäeval, 10. veebruaril kell 17:30 ETV 2-s

Thornbjørn Egner oli norra kirjanik, laulukirjutaja, illustraator. Kirjanik enam elavate kirjas ei ole, tema raamatuid teatakse ja loetakse aga praegugi. Eeskätt sai Egner tuntuks oma lastele mõeldud raamatute, näidendite ja muusikalide poolest. Eesti keeles on ilmunud neist kolm—”Sööbik ja pisik” (1972), “Kardemoni linna rahvas ja röövlid” (1996) ja “Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas” (2001).

“Kardemoni linna rahvas ja röövlid” on algusest lõpuni  kurjusevaba ja sõbralik jutustus Kardemoni linna elanikest ning nende toimetustest. Kõrges valges tornis elab pika habemega Tobias, kes on väga tark ja kelle käest teised linlased teada saavad, millal on vihma oodata või millal päikest. Seal elab ka tädi Sofie, kes täpselt teab, kuidas asjad linnas käima peavad ning kes isegi röövlite sasipesas korra majja lööb. Kordnik Bastian on ülimalt heasüdamlik ning vahistab kurikaelu vaid siis, kui tõesti muud üle ei jää. Röövlidki ei taha kellelegi halba ja röövivad vaid niipalju, et kõhu täis saaks.

Jutustuse ainetel on valminud ka lustakas telelavastus (1980), kus röövleid mängivad Urmas Kibuspuu, Aare Laanemets ja Teet Hanschmidt, vana Tobiast Margus Lepa, tädi Sofiet Anne Paluver ning kordnik Bastiani Enn Klooren. Telelavastusega DVD-d või videokassetti saab laenutada linnaraamatukogust.

Triin Põlver

“Pätu” neljapäeval, 24. jaanuaril ETV2-s kell 18.00

Midagi lastele…

Nüüd on nii, et Pätu lõpetab televiisoris! Päeva lõpul loeb perekond kokku, et täna juhtus lausa kaheksa õnnetust! Hullemat päeva annab aga olla, sest ka õnnetustel peab olema oma norm. Kuid ühes jõutakse üksmeelele – Pätu on ikka parem, kui kass või koer. Astrid Reinla kirjutatud raamatu järgi lavastas Tõnu Oja 1990. a. lastelavastuse Lasnamäel elava perekonna igapäevaelust ja paharett Pätust. Osades Aita Vaher (ema), Tõnu Oja (isa), Tõnu Saar (vanaisa), Kaur-Henn Jaadla, Piia-Kadri Selmet, väikeõde Linda.

Kes või mis on Pätu? Seda ei tea mitte keegi. Keegi ei ole teda näinud. Aga olemas ta on, see on enam kui kindel. Kes see muu oleks võinud ema vaasi ära lõhkuda ja isa kirjutusmasinasse koogipuru raputada, ja vanaisa prillid istus ka Pätu katki. Veel laskis Pätu Kauri rattal kummi tühjaks ja tilgutas Piia uuele helesinisele kleidile moosi. Pätu on tõesti hirmus salakaval.

Kõikidele nendele küsimustele saab vastuse Astrid Reinla raamatust “Pätu”.

P. T.

Kootud Pätu autor on Pandamõmmi ja pilti on pärit tema blogist.

“Meri ja Orav” 18. jaanuaril kell 20:00 ETV2-s

See kindlasti paljudel juba nähtud humoorikas 2009. a. salvestatud etendus sobib hästi töönädalat lõpetama.

Lõbus lugu sellest, kuidas kõrges eas Ivan Orav ja Lennart Meri püüavad pööningult kirjutuslauda elutuppa vedada. See füüsiline töö käib aga korüfeedele üle jõu ja nii nad sisustavadki aega kehakinnitamisega, väikse napsiga ja vaimuka vestlusega. Eesti populaarseima nüüdiskirjaniku Andrus Kivirähki vaimurikka komöödia legendaarsetes nimiosades säravad Egon Nuter ja Andrus Vaarik.

Etendus on ka Linnaraamatukogu muusikaosakonnas DVD-il saadaval.

Kui tundub, et tahaks veel veeta aega Ivan Orava põnevas seltskonnas, siis Linnaraamatukogus on Andrus Kivirähki “Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed” saadaval nii raamatu  kui helisalvestisena.

Anu Amor-Narits

“Pisuhänd” laupäeval, 29. septembril kell 15:25 ETV 2-s

Eduard Vilde kirjutas “Pisuhänna” peaaegu sada aastat tagasi, näidend ilmus 1913. aastal. Küllap kõnetas see omaaegset publikut, käsitluse “Eduard Vilde pildis ja sõnas” järgi oli “Pisuhänd” aastatel 1914—1916 kõige mängitavam teatritükk, kuid näidendi põhiprobleemistik on ajakohane ka praegu ja võib arvata, et niisamuti saja aasta pärast. Ikka on üheks kandvaks jõuks raha, ikka trügitakse säravama ja tähtsama koha nimel ja ikka teeb nalja, kui selline ennasttäis sehkendaja üle trumbatakse. Matilde ja tema mees Sander on oma seltskondliku positsiooni nimel trikitades läbinisti naeruväärsed, kuid eks koomika tugineb paljuski päriselulisele pinnale, ehk peab (kõver)peegeldama inimestele äratuntavaid jooni ja käitumisi.

Ago-Endrik Kerge seatud telelavastus jõudis ekraanile 1981. aastal ning pakub väga toredaid osatäitmisi — mängivad Aarne Üksküla, Jüri Krjukov, Anne Paluver, Elle Kull, Urmas Kibuspuu ja Salme Reek.

Lühiülevaadet kirjaniku elukäigust saab lugeda siin.

Triin Põldver

“Rudolf ja Irma” pühapäeval, 12. juunil kell 21.10 ETV 2-s

Telelavastus põhineb  A. H. Tammsaare romaanil “Elu ja armastus”ning valmis 1984. aastal. Stsenaariumi kirjutas ja lavastas Gunnar Kilgas, nimiosades mängivad Evald Hermaküla ja Elle Kull. Teistes osades Aleksander Eelmaa, Leida Rammo, Viire Valdma, Ita Ever, Ines Aru jt. Kunstnik Tiiu Übi, toimetaja Terje Põder.

Mulle avaldas see telelavastus omal ajal tohutut muljet, mäletan, et mõtlesin väga palju lavastaja ja näitlejate osast – vaadates tundus kogu aeg, et kuigi olin  Tammsaaret lugenud, oli see justkui täiesti teine lugu.

Evald Hermakülast kui näitlejast  ja lavastajast  saab lugeda sellest raamatust.

Ka teisest niniosatäitjast, Elle Kullist, on olemas elulooraamat.

Telelavastust VHS-il saab laenutada ka raamatukogust.

Kaja Kleimann

“Isa Nikodemus” laupäeval, 30.aprillil kell 19.45 ETV2 –s

Telelavastuse aluseks on Eduard Bornhöhe jutustus “Raha narrid”, mis on üks lugu “Tallinna narridest ja narrikestest”. Nimiosas Rudolf Allabert, mängivad veel Kärt Tomingas, Jaan Tätte, Luule Komissarov jt. Lavastaja Andres Trei.

“Raha narrid “ pole küll ligilähedaseltki sama kuulus kui “Kuulsuse narrid”, kuid tore ja südamlik lugu on seegi.

Kuulsaid “Kuulsuse narre” saate laenutada ka DVD-l  või VHS-il . Raamatu esitrükki saate soovikorral lugeda ka DIGARist.

Kaja Kleimann

“Lihtne lugu, lõpuga” reedel, 13. augustil kell 21.30 ETV-s

Kui tavaliselt üritatakse romaanide 300-500 lehekülge poolteisetunnisesse linateosesse kokku suruda, siis sedakorda on ligi neljaleheküljelisest jutust saanud pea tunnine linateos. Karl Ristikivi novellil ”Minu sõber David” (ilmunud kogumikus “Klaassilmadega Kristus”) põhineva rohke muusikaga pikitud telelavastuse stsenarist ja režissöör on Ain Prosa.

* Karl Ristikivi “Klaassilmadega Kristus” meie kogus.
* Ain Prosast Teater.Muusika.Kino 1998. a. detsembrinumbris.
* Lavastusest “Lihtne lugu lõpuga” Teater.Muusika.Kino 1999. a. oktoobrinumbris.

Tiina Sulg

“Püha Susanna ehk meistrite kool” pühapäeval, 11. juulil ETV2-s kell 20.40

Nõukogude elu puudusi paljastav kommunaalsatiir, kus nimitegelase ambivalentsus tekitab hoopis teised ja palju sügavamad tähenduskihid. Lugu sellest, kuidas remondimehed üritavad eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too trumpab nad üle. Enn Vetemaa 1974. a. valminud teose “Püha Susanna ehk Meistrite kool” 1983. a. ekraniseering.

– Vaata ekraniseeringule imdb-s antud hinnangut.
– Laenuta teos raamatukogust.

Loe artikleid:
– Enn Vetemaa: eestlasena eestlastest.
– ENN VETEMAA: Meil kõigil on ju ühisnimetaja.
– Enn Vetemaa: Võtan oma elu kui teatrit.

Triinu Univer

“Pildikesi Paunverest” reedel, 21. mail kell 21.40 ETV-s

Telelavastus viib meid jälle kord Paunvere-maile. Oskar Lutsu jutustused ”Tootsi pulm” ja ”Äripäev” seadis televisioonile ja lavastas Gunnar Kilgas. Osades Evald Hermaküla, Kaie Mihkelson, Sulev Nõmmik, Raivo Trass, Viire Valdma, Aleksander Eelmaa jpt. Toimetaja Katrin Seppel.

Loe või kuula.

Kaja Kleimann