Stephen King Tartu kinodes

Stepehen Kingi nime imdb.com-is sisse lüües saab kõvasti üle 200 nimetuse – tema kirjutatu on aluseks ni filmidele, telefilmidele kui seriaalidele. Muidugi on sellises hulgas nii paremaid kui kehvemaid tulemusi. Ei usu, et keegi suudaks unustada „Hiilgust” või „Shawshanki lunastust” , aga mõne kehvema puhul ei tule pealkirigi meelde. Praegu tundub meie kinodes korraga olevat üks  film mõlemast sordist.
Veel viimaseid päevi saab Cinamonis ja Apollos vaadata „Tumedat torni”  , mis tekitab huvi ja umbusku sarja lugenutes – kuidas küll mahutatakse 7 paksu raamatut pooleteisetunnise filmi sisse? Ilmselt ei mahutatagi. Ra Ragnar Novod kirjutab, et tegu pole ühegi konkreetse “Tumeda torni” raamatu ekraniseeringuga, vaid kogu raamatuseeria järjelooga, ning avaldab lootust, et film paneb inimesed ka raamatuid lugema.
Eriti hästi pole seda Ameerikas vastu võetud, ja ka siin on filmi kohta karme sõnu kirjutatud.  Oma silm on aga siiski kuningas ja igaüks otsustab ise, tavavaatajatelt olen ka häid sõnu kuulnud.
Väidetavalt peaks neid 15 asja filmi kohta teadma.

Kui te enne kloune ei kartnud, siis pärast selle filmi vaatamist ilmselt hakkate.
Cinamonis,  Ekraanis ja Apollos linastub imdb.com-is juba 8.4 pallise reitingu saavutanud „See” .  Filmil on ka alternatiivne pealkiri “It: Part 1 – The Losers’ Club”, mis viitab asjaolule, et tegu on esimese osaga. See on loomulik, sest  romaanis esines kaks narratiivi: laste esmakohtumine kloun Pennywise’iga ning kurjuse  alistamine täiskasvanuna.
Sisu kohta kirjutatakse: Seitse noort Maine’s Derrys elavat heidikut kutsuvad end Luuserite klubiks. Igaüks neist on kohalike kiusajate sihtmärgiks saanud omal põhjusel… ja nad kõik on näinud oma suurimaid hirme ellu ärkamas kujumoondajana, kelle nimeks on See.
Derry on olnud selle olendi jahimaaks linna rajamisest peale. Ta ilmub iga 27 aasta tagant maa-alusest kanalisatsioonist päevavalgele, et toituda linna laste hirmudest. Luuserite klubi koondab jõud, et ületada omaendi hirmud ja peatada tapatalgud, mis algasid vihmasel päeval, kui väike poiss paberlaevukest otsides kanalisatsiooniauku… ja otse kloun Pennywise’i käte vahele kukub.
Täispika filmina on „See”  linal esmakordselt,  1990. aastal valmis samanimeline miniseriaal, kus Pennywise’i kehastas suurepäraselt ja väga meeldejäävalt Tim Curry; seekord on rollis kiiresti tuntust koguv Bill Skarsgård.

Põhjalikult, huvitavalt ja kiitvalt kirjutab filmi ära vaadanu siin.

“It” raamat on meil raamatukogus muidugi olemas, aga praegu tuleb selle lugemiseks järjekorras oodata, nagu ikka ajal, kui raamatust film tuleb. Küll aga on saada arvukalt teisi Kingi teoseid. Lugege, te ei kahetse!

 

Kaja Kleimann

“Salemi vampiirid” pühapäeval, 27. aprillil kell 14 Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil

Selle nädala lõpul, 24.-27. aprillini toimub 9. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival HÕFF. Programm on kirev, nii filmide kui ürituste koha pealt.

Näitefilmiks Stephen Kingi romaani “Salem’s Lot”, mida eesti keeles veel ei ole (vihje kirjastajatele – lugejad küsivad), põhjal tehtud film “Salemi vampiirid”. Programmijuhi Helmut Jänese tutvustus festivali lehelt:

Festivalidel haruharva näidatud “Salemi vampiirid” on Tobe Hooperi neljas täispikk film, mis valmis algselt Warner Bros telekanali tellimusel kolmetunnise miniseriaalina, kuid millest tehti hiljem ka tunnivõrra lühem Euroopa levisse mõeldud kinoversioon, mida demonstreerib ka HÕFF. Linateose aluseks on Stephen Kingi 1975. aastal ilmavalgust näinud samanimeline romaan, mis räägib loo kirjanikust, kes saabub tegema uurimistööd oma lapsepõlvekoju Salem’s Lot nimelisse väikelinna. Inimeste kummalised kadumised viivad ta avastuseni, et õdusas linnakeses on koha sisse seadnud vampiirid.

Tobe Hooper on hiljem meenutanud, et televisioonile mõeldud film oli tema jaoks suur katsumus, sest talle harjumuspäraselt liigset vägivalda tuli kompenseerida hirmutava atmosfääriga. See viimane õnnestus teose võttemeeskonnal sedavõrd, et nii mõnedki filmistseenid on hiljem muutunud vampiirifilmide klassikaks. Ilmselgeid viiteid filmile leiab linateosest “Fright Night” (1985) ja “The Lost Boys” (1987), aga ka sellistest hittsarjadest nagu “Vampiirikütt Buffy” (1997-2003) ja “Hannibal” (2013-…).

Üheks alahinnatuimaks Stephen Kingi ekraniseeringuks peetavast filmist on lavastatud ka järjelugusid ja uusversioone, kuid neis puudub originaalile oluline kõhust õõnsaks tegev feeling, mis teeb ühest vampiiridest kõnelevast filmist väga hirmutava vampiirifilmi.

Romaanist Ulmekirjanduse Baasis, filmist Ralfi blogis, festivaliootusest ajakirjas Reaktor ja Onu Kalveri blogis. Lisaks info, et “Texase mootorsaemõrvade” ja “Poltergeisti” režissöör Tobe Hooper saab HÕFFi elutööauhinna.

Hõffile!

Tiina Sulg

 

„Shawshanki lunastus“ laupäeval, 21. detsembril kell 21.30 ja pühapäeval, 22. detsembril kell 14.30 Kanal 12-s

„Shawshanki lunastus“(1994) on Stephen Kingi samanimelise jutustuse ekraniseering. Kiidusõnu ja erinevaid kullatuid kujukesi leidub nii lavastaja Frank Darabonti kui kirjamehe enda hõlma all. Loos räägitakse meile kahe mõrva eesteluks ajaks vangi mõistetud Andy Dufresne’ist, kes sõbruneb trellide taga huvitava Rediga. Näha saab vanglaelu, ebatavalist sõprust ning jahmatama panevat põgenemist. Peaosades mängivad Tim Robbins ja Morgan Freeman, kellest viimane peab kõnesolevat ekraniseeringut üheks oma lemmikuks.

Kingi tekstidest on tehtud lugematul hulgal filme ja mul on kuri kahtlus, et seetõttu on ka tema enda looming niivõrd palju kuulsust pälvinud. Minu jaoks on King nagu Kivirähk – mõlemad on ääretult oma rahvuse kesksed. Kingi tekstid jäävad tegelikult lõpuni mõistetamatuks, kui sa pole kõik oma eluaastad kudenud Ameerika Ühendriikides, mis aga ei vähenda tema tekstide psühholoogilisust, põnevust ja isegi filosoofilisust. Kivirähkiga on sama lugu – tema looming on juba trükipressi alt tulles kohene klassika, aga see jääb alatiseks mõistetamatuks 11 varbaga lätlastele või Uus-Meremaa lammastele.

Stephen Kingi „Shawshanki lunastus“ on ilmunud jutukogumikus „Isemoodi aastaajad“. Lisaks filmi vaatamisele ja raamatu lugemisele saab teadmisi ammutada ka IMDb-st ja kirjaniku kodulehelt.

Liis Pallon

“Carrie” Cinamonis ja Ekraanis

Mulle tundub, et aeg-ajalt istuvad Hollywoodi filmitegejad maha ja arutavad, et tahe filmi teha on, raha ka nagu on, aga ideid ei ole. Mis siis teha? Teeks õige mõne vana filmi uuesti!

Stephen Kingi romaan “Carrie” (eesti keeles ilmunud 1997. a. ja tänavu) ja 1976. a. filmiversioon on vast nii üldtuntud, et kommentaare ei vaja. Kes siiski mingit meeldetuletust vajab, võib lugeda arvustusi Ulmekirjanduse baasis. Filmi uusversioon jääb kriitikute hinnangul vanaga võrreldes masendavalt nõrgaks. Üks hea maakeelne kahe filmi võrdlus on Mart Rauna blogis.

Stephen Kingi loomingut on eesti keeles päris tublisti, lisaks “Carriele” “Surmahotell”, “Raamatukogupolitseinik”, “Salaaken, salaaed”, “Tulesüütaja”, “Misery”, “Kõik on mõeldav”, “Laskur”, “Kolm saatusekaarti”, “Ahermaad”, “Võlur ja klaas”, “Udu”, “Mobla”, “Susannah’ laul”, “Lisey lugu”, “Calla hundid”, “Tume torn”, “Pärast päikeseloojangut”, “Lemmikloomasurnuaid”, “Isemoodi aastaajad”. Ülevaadet Stephen Kingist võib lugeda ajakirjast Reaktor (I osa, II osa).

Stephen King “Carrie” saamisloost

Tiina Sulg

„Misery“ pühapäeval, 25. märtsil kell 23.15 TV 6-s

Kui aga nädala filmivalik tundub liiga fantastilise ja lapsikuna, siis toob Stephen Kingi samanimelise romaani ainetel valminud Rob Reineri film „Misery“ teid robinal maa peale tagasi. 1990. aastal valminud linateos jutustab loo obsessiivsest austajannast, kes päästab populaarse ja tulihingeliselt armastatud kirjaniku autoõnnetusest, kuid fännis peitub lisaks abistavale hingele ka midagi tumedamat. Kõigile psühholoogiliselt kõhedust tekitavate filmide jüngritele on see kindlasti paras maiuspala ja ülimalt huvitav jalutuskäik kinnisideedest vaevatud inimeste ajukurdude vahele.

Stephen Kingi „Miseryt“ saab  Linnaraamatukogust laenutada nii inglise kui ka eesti keeles. Närvekõditav fakt romaani kohta on ehk see, et King võitles samamoodi ravimi sõltuvusega nagu teose peategelane Paul Sheldon.

Filmi kohta leiab lisalugemist IMDb-st ja romaani kohta Wikipediast. Stephen Kingile kuuluval kodulehel  võite aga leida lisamaterjali tema teiste kirjandusteoste ja nende adaptsioonide kohta.

Liis Pallon

Stephen Kingi pilt on pärit siit.

Laupäeval, 2. oktoobril kell 22.00 TV6-s “Carrie”

Endassetõmbunud teismeline, kellel on telekineetilised jõud, elab koos fanaatiliselt uskliku emaga. Soovides kätte maksta pilkamise eest koolis ja eriti lõpuballil, muudab tüdruk kooli balli täielikuks katastroofiks.
Tegemist on õuduslooga, seega varuge natuke külma närvi. Lugu põhineb Stephen Kingi samanimelisel romaanil.
Loe raamatut.
Loe filmist.

Svea Sõrmus

“Roheline miil” pühapäeval, 13.06 kell 22.10 TV 3-s

Stephen King on filmiloojate seas kahtlemata äärmiselt populaarne autor. Frank Darabountil tuleb tema teoste järgi filmide lavastamine tõesti hästi välja, stsenaariumi kirjutab ta samuti ise. Parim on kahtlemata “Shawshanki lunastus” (kandideeris 7 Oscarile), kuid ka “Roheline miil” (kandideeris 4 Oscarile) ja “Udu” on head filmid.

Paul Edgecomb (Tom Hanks) töötas aastaid Cold Mountaini vangla surmamõistetute osakonnas, mida kutsuti Roheliseks miiliks linoleum-põranda järgi, mis viis kongidest elektritoolini. Seal töötades oli Paul näinud igasuguseid, aga mitte kedagi sellist nagu John Coffey. Coffey (Michael Clarke Duncan) on tohutut kasvu mehemürakas, kes mõisteti surma kahe väikese tüdruku tapmise eest. Suurust ja jõudu on tal selleks küll piisavalt, kuid Coffey olek on talle süüks panduga teravas vastuolus. Lisaks lihtsale loomule ja hirmule pimeduse ees näib Coffey omavat üleloomulikke võimeid.

Loe Stephen Kingi teoseid eesti keeles.
Loe inglise keeles.
Loe filmi kohta.

Kaja Kleimann