Raamatukava

Posts Tagged ‘Oskar Luts’

„Soo” Apollo kinodes

In raamatukava on 04/03/2022 at 19:38

„Kuid küsitav ei pane minu ütlust tähelegi, vaid algab, nagu pool enesele, imelikku juttu mõraga kellast, mis enam iialgi ei suuda puhast heli anda, kui teda puudutakse. Kellal on mõra – kell oigab.”

„Iga inimene on omal viisil mõraga kell.”

Oskar Luts „Soo”(1953)

Läksin teatud eelarvamusega kinno vaatama filmi „Soo”, sest kartsin, et tegu võib olla liiga sileda ning ülesklantsitud looga, mis kisub lõpuks üheks suureks jandiks. Võib-olla oli hirmu üheks põhjuseks asjaolu, et  Oskar Lutsu „Talve” ekraniseering just sellise mulje jättis ning lisaks kattusid   mõlemas filmis nii filmitegijad (sh režissöör ja stsenarist) kui ka üks peaosatäitja, Franz Malmsten juunior.

Õnneks oli mu hirm asjata, sest film „Soo” oli nauditav vaatamine. Kuigi ka antud juhul oldi Oskar Lutsu algmaterjali korralikult ümber tõlgendatud, kuid alles oli siiski jäänud see tunnetus, mis sind haarab, kui loed samanimelist jutustust. Eks antud juhul oli ka see kergem, sest Oskar Lutsu „Soo” on kirjutatud kirjaniku nooruses ning on terviklik mitmekihiline teos, samas kui romaan „Talve” jäi autoril endal üldse lõpetamata ning ilmus mitukümmend aastat peale Oskar Lutsu surma bibliofiili Arnold Karu ümberkirjutisena, mis tekitab küsimuse, et kui palju seal üldse on nö tõelist Lutsu. Samas on sarnaseid kahtlusi seatud ka jutustusele „Soo“, et loo tegelik autor on  nooruke August Gailit

Olgu selle autorlusega nagu on, siis jutustust „Soo“ on nauditav lugeda nii esmatrükis, mis ilmus 1914. aastal  pealkirja all „Kirjutatud on…” kui ka järgnevate kordustrükkides (1920, 1938, 1944, 1953), mis ilmusid juba nime all „Soo“. Isegi viimaste trükkide puhul, kus seda teksti on toonaste võimude poolt kärbitud ja mugandatud, kuid alles on jäetud peamine,  see tunnetus.   See miski, mis paneb mõtlema inimeste erinevatele tahkudele, et igaüks võib olla see „mõraga kell” (mugandatud trükk) või „mõraga pada“ (algversioon), kes mingil põhjusel enam nii puhtalt  ei helise. Need põhjused pole üheselt välja toodud, vaid  on üksnes aimatavad.

Filmis on inimtüübid küll selgejoonelisemalt esitatud ning väga palju kujutlusvõimele ruumi ei jäeta. Siiski üllatas mind, et filmi sookollile ehk Madjakule oli toodud juurde mitmeid inimlikke jooni ning kohati tundus, et tema ise oli hoopis ohver,  võimuka naise mõjutada ning lükata. Seetõttu tundus filmi lõpp eriti dramaatiline ning kohati ka liiga lihtsakoeline. Jutustuse lõpp jätab rohkem mõtlemisainet… Täiesti eraldi teema on seda kõik kombineeritult vaadelda ehk sirvida 2020. aastal ilmunud uustrükki, kus vana ehk esimesest versioonist pärit murdeline keel kohtub uue kujundusega ehk filmist pärit tegelastega, kes filmilinal kannavad juba päris teistsuguseid rolle.

„Kes seletab minule, mis on ilmsi, mis unes?”

Oskar Luts „Soo”(1953)

Klaari Tamm

“Suvi” esmaspäeval, 23. juunil ETV-s kell 21.20

In raamatukava on 20/06/2014 at 13:57

suvifilmEga see film erilist tutvustamist küll kellelegi vaja, aga igatahes kohustuslik soovitus Oskar Lutsu nimelise raamatukogu blogis.

Näeme “Kevades” kuus aastat varem tuttavaks saanud tegelaste elu Paunveres enne Esimese maailmasõja puhkemist.

suvikaaderPaul-Eerik Rummo stsenaarium on kirjutatud Oskar Lutsu jutustuste Suvi” ja “Tootsi pulm” põhjal.

Raamatukogus saadaval teos nii raamatu kui videona.suviraamat

Anu Amor-Narits

 

“Kevade” reedel, 18. märtsil kell 20.00 ETV 2-s

In raamatukava on 17/03/2011 at 15:22

Oskar Luts  on olnud meie teatri „igapäevane leib”, teda on lavastatud pidevalt varsti juba sada aastat ning lavastuste arv ainuüksi kutselistes teatrites on üle 140.
1996. aasta märtsis  Endla teatris esietendunud “Kevade” lavastas Voldemar Panso dramatiseeringu järgi Aare Laanemets, legendaarse filmi Tootsi osatäitja. Tootsi osas on seekord Ago Anderson.

—Ma ei julgenud seda lugu puutuda, et kuidas ma „Kevadet” teen – nagu ei oskakski muust elada.—Aga niisugust sõbralikkust ja ilusat atmosfääri, kui filmis on taotletud, ma absoluutselt ei taha. Kui ma nüüd seda raamatut loen, näen, et nad on seal kõik nii eraldi ja üksi. Ootavad ainult aega, millal kool lõpeks. Valmistuvad tegelikult astuma üle selle paku, et elama hakata. Võiks vist ka nii seda probleemi näha?—

Vastab Aare Laanemets. Teater. Muusika . Kino, 1995 nr.7

—Kuidas suhtute kriitikute väitesse, et teie lavastus on liiga julm?

Lugegu „Kevade” uuesti läbi! Suhted Paunvere koolipoiste vahel polnud kaugeltki vaid roosad ja helesinised. Need olid sama julmad nagu laste vahel ikka on olnud.—

Ene Pajula, Usutlus Aare Laanemetsaga. Teleleht, 1996, nr.38

Kaja Kleimann

“Pildikesi Paunverest” reedel, 21. mail kell 21.40 ETV-s

In raamatukava on 17/05/2010 at 13:34

Telelavastus viib meid jälle kord Paunvere-maile. Oskar Lutsu jutustused ”Tootsi pulm” ja ”Äripäev” seadis televisioonile ja lavastas Gunnar Kilgas. Osades Evald Hermaküla, Kaie Mihkelson, Sulev Nõmmik, Raivo Trass, Viire Valdma, Aleksander Eelmaa jpt. Toimetaja Katrin Seppel.

Loe või kuula.

Kaja Kleimann

“Kevade” reedel, 2. aprillil ETV-s kell 18.40

In raamatukava on 27/03/2010 at 14:57

Mängufilm “Kevade” (Eesti 1969) on tehtud Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi, mis keskendub külakooli laste koolielule. Film kattub suures osas raamatuga ja seal võite näha kõiki romaanis armsaks saanud tegelasi nagu Arno, Kiir, Toots, Teele, Lible jne.
Osades Aare Laanemets, Riina Hein, Arno Liiver, Kaljo Kiisk, Margus Lepa jt. Režissöör Arvo Kruusement.

Raamatuid on ilmunud 21 trükki, viimati 2008. a. , film on välja antud nii DVD kui videona.

Svea Sõrmus