Raamatukava

Posts Tagged ‘luule’

“Libahundid meie seas” Tartu kinodes

In raamatukava on 12/10/2021 at 18:50

Vahelduseks üks film videomängu põhjal. Kuidas see nüüd siia blogisse sobib? No ma lugesin mingit ameeriklaste ulmekirjanduse ülevaadet, kus võeti niimoodi lõdva randmega filmistenaariumid ja videomängude sriptid ka kampa ja kuigi ma ise seda just kirjanduse hulka ei arva, siis vahel võib seda kõike ju ka nii laialt võtta. Mängu ma mänginud ei ole ja ega mul ei mängu ega filmi sissse usku ka eriti pole, aga võib-olla on huvitav.

Aga miks mulle see film kavast silma jäi, oli see, et pealkirjas on sees sõna “libahunt” ja libaloomade teema on mulle ikka huvi pakkunud. Libaloomad võivad olla sedapidi, et inimesed muutuvad ajutiselt või püsivalt loomaks (hundiks või karuks või millekski muuks) või siis mõni loom (hunt, rebane, hüljes, mõni muu loom) muutub ajutiselt või püsivalt inimeseks. Ulmekirjanduses kasutatatakse libalooma tihtipeale inimpsühholoogia eri tahkude avamiseks või sotsiaalsete ebakohtade rõhutamiseks. Lihtsalt meelelahutuseks muidugi ka :)

Valik raamatuid, kus on libalooma teemaga mängitud:

Üks täitsa tore koolitöö libahundimotiivi kasutusest kirjanduses: Brita Lubi “Libahundimotiivi muutumine rahvapärimusest nüüdiskirjanduseni

Mõned libahundi jutud Reaktorist: Helen Käit “Libahundi päevik“, Tuuli Tolmov “Mis vaevab hundi südant” ja Triinu Meres “Nahk“.

Valik libahundi luuletusi Luuleleiu blogist: Mario Kivistik “Libahundi surm”, Mari Vallisoo “Mineja” ja Eda Ahi “Tiina”.

Ja kuna see Ave Alavainu “Libahundilaul” on koos paljude ballaadidega vabalt võrgust saada, siis ma selle kopipeistin siia tervikuna:

 

Ave Alavainu

Libahundilaul


Libahundiks, libahundiks läheb ainult see,
kelle kõrval süvaunne
õhtul vajub mees.
Libahundiks läheb see,
kel pole karta surma
ja ta ainult meeleheitest
nõrku maha murrab.

Naine pandi, naine pandi seina poole sängi,
kuid ta hoolimata kõigest
julma mängu mängis —
üle mehe magava
ja üle sängi ääre
astus, hundinaha võttis
ja läks metsa äärde.

Lambail aga, lambail aga puudus looma vaist,
sest nad lõhnast, jala-astest
tundsid perenaist.
Sellel ööl ta maha murdis
kogu oma karja.
Hommikul ta oma mees
ta kuritegu varjas:

Tema naine, tema naine oli kogu aja
tema kaisus, tema kaenlas,
tema rinna najal;
tema naisel pole iial
nõnda terveid hambaid,
et ta suudaks ühe ööga
murda sadu lambaid!

Nõnda kordus, nõnda kordus ööst-see-öösse-mäng:
ikka sama hundinahk
ja ikka sama säng.
Nõnda kordus tapatöö
veel väga mitmes karjas,
kuni naine otsustas,
et enam ta ei varja.

Hundinahas, hundinahas heitis mehe kõrva,
hundisaba kaela ümber
põimis talle õrnalt,
iseenda jaoks tal oli
hambus hõbekuul,
hundikeelne hauakõne
oli valmis suul…

— — — — — — — — —
Tõusis tööle, tõusis tööle hommikul ta mees:
kähku olid rõivad seljas,
kähku lipski ees,
tõusis, võttis kerge eine,
rubladega mängis,
AGA MITTE ÜHTE PILKU
TA EI HEITNUD SÄNGI.

Naisel lõpuks, naisel lõpuks
kõigest villand sai:
hundinaha selga jättis,
läks ja hundiks jäi.


kogust “Veel üks võimalus” (1982)

Tiina Sulg

 

Kirjandussõbra laupäev ETV-2s: “Jane Austeni austajad” ja “Betti Alver. Ilmauks on irvakil”

In raamatukava on 23/02/2021 at 15:24

Kirjandussõbral on laupäev sisustatud – ETV2-es linastub lausa kaks kirjandusliku sisuga filmi.

Esimene neist on “Jane Austeni austajad”. Ilmselt on vähe kirjandussõpru, kes poleks lugenud Jane Austeni klassikaks saanud romaane “Uhkus ja eelarvamus” ja “Mõistus ja tunded”. Film uurib seda, kuidas sai Jane Austenist, kes oma eluajal oli silmapaistmatu kirjanik, pea 200 aastat hiljem üks Briti hinnatumaid kirjandusfiguure. Tema raamatuid tõlgitakse paljudesse keeltesse, ilmuvad muudkui kordustrükid ja nende põhjal vändatakse filme ja seriaale.

Eesti keelde on tõlgitud 11 tema teost. Neist tuntuimad on “Uhkus ja eelarvamus”, “Mõistus ja tunded”, “Emma” ja “Mansfeld park”.

Õhtupoole linastub aga Enn Lillemetsa autorifilm luuletajast Betti Alverist: “Betti Alver. Ilmauks on irvakil”. Lillemets avab eesti luule ühe säravama ja köitvama isiksuse isiklike mälestuste ja loomingu kaudu. Filmis on kaasa tegevad näitleja Saara Nüganen, poeedid Viivi Luik, Eeva Park ja Mats Traat.

Enn Lillemets kõnnib vaatajaga koos läbi need majad ja aiad, kus Betti Alver elu jooksul viibis. Avab värava, astub sisse ja räägib kas loo või loeb luuletuse. Ei ole ühtegi kaadrit, mis poleks luuletajaga seotud.

“Jane Austeni austajad” laupäeval 27.02.2021 kell 14.35 ETV2

“Betti Alver. Ilmauks on irvakil“ laupäeval 27.02.2021 kell 22.30 ETV2

Marite Lõokene

„Paterson” kolmapäeval, 8. novembril kell 21.35 ning laupäeval, 11. novembril kell 22.55 ETV2-s

In raamatukava on 06/11/2017 at 17:35

Filmi keskmes on New Yorgi külje all asuvas Patersoni-nimelises linnakeses bussijuhina töötav mees nimega Paterson. Ta läbib iga päev ühte ja sama lihtsat rutiini: sõidab mööda kindlat marsruuti, kirjutab märkmikusse luuleridu, peatub mõneks ajaks kohalikus baaris ja siis läheb koju oma naise juurde.

Kogu argirutiin vormub poeesiaks läbi peategelase loomingu ning kõrvaltegelaste poolt ettekantavatest luuleridadest. Võtmeisikuks on siinkohal poeet William Carlos Williams. Eesti keeles pole küll ilmunud tema luulekogusid, kuid on avaldatud mõned tema luuletused. Näiteks leidub neid Hasso Krulli tõlkes nii eestikeelse tõlkeluule veebiajakirjas Ninniku kui ka kogumikus „Ameerika luule antoloogia”. Ingliskeelsetest kogumikest on raamatukogus olemas „Selected Poems of William Carols Williams”, mis sisaldab ka mõnda luuletust filmiga sama nimelisega raamatust.

Film jooksis käesoleva aasta alguses kinolevis ning oli eelmise aasta filmifestivali PÖFF nimekirjas, kuid mul endal pole seda veel õnnestunud näha. Seega toetun hinnangus üksnes teiste arvamustele, mis olnud peamiselt kiitvad ning rõhutavad kultusrežissööri Jim Jarmuschi andekust kajastada lihtsat elu poeesiana.

Loe kultuurikriitik Juhan Raua arvamust siit. 

Luule filmis:

Klaari Tamm

“Meie, poeedid” kolmapäeval, 26. novembril kell 13.00 ETV-s

In raamatukava on 24/11/2014 at 09:30

meiepoeedidplakatFilmi tutvustus: “Meie, poeedid” (We Are Poets, 2011) Alex Ramseyer-Bache´i ja Daniel Lucchesi dokumentaalfilm esitleb kuut andekat Briti teismelist – iiri-bangladeshi päritolu Saju Ahmed, moslem Maryam Alam Kašmiirist, ulmehuviline Joseph Buckley, jamaikalanna Rheima Ibrahiim, Kadish Morris ja Azalia Anisko, kes on valitud esindama Suurbritanniat maailma kuulsaimal luulekonkursil “Brave New Voices”. Põhja-Inglismaa agulitänavatelt Washingtoni Valge Maja ette püstitatud lavale jõudnud noorpoeedid toovad elu suurreisiks valmistudes vaataja ette multietnilise sugupõlve probleemid. Leedsi Noorte Autorite Ühendus (LYA) koondab endas 13-19-aastaseid kirjandushuvilisi eri rahvuste rohkest linnaosast, kus pole võõrad ka toimetulekuraskused. Hoolimata neid ümbritseva keskkonna probleemidest ilmutavad luuletajad küpsust ja arukust, mis on omane pigem vanemale sugupõlvele. Ehkki me elame ”moodsa suhtluse ajastul”, on noored otsustanud end väljendada ühe vanima eneseväljendusviisi, luule kaudu. Nende loodud poeemid ei ole siiski vanamoodsad luuleheietused, vaid raevukad, vaimukad ja täiel häälel välja öeldud avaldused, mis köidavad tähelepanu ning annavad noortele võimsa platvormi, et end kuuldavaks teha.

Jaii! See tutvustus kõlab nii jaburalt, et sunnib filmile tähelepanu pöörama. Multietniline seltskond – iirlane, jamaikalane ja ulmefänn! Tea, kus see Ulmemaa on, kust magi pärit näin olevat. Ja oh seda üllatust, et tänapäeva noored kirjutavad kaasaegses stiilis ja tänapäevastel teemadel…

meiepoeedidÜks põhjendus filmi soovitamiseks on, et ma ei saa aru inimestest, kes väidavad, et noored ei loe ja et noored ei kirjuta ning on kuidagi segaduses, kui kohtuvad mõnega, kes kirjutab. Interneedus on täis nii kambakesi peeatavaid omaloomigulehti kui üksikuid luuleblogisid ning neid ka loetakse! Parem osa (või lihtsalt õnnelikuma saatusega osa) neist jõuab ka paberile.

Kummaline on, et selline film on telekas keset päeva, kui arvatav sihtgrupp – noored loojad ja nende õpetajad – istub korralikult klassiruumis. Või loodavad telekavade kokkupanijad naiivselt, et kirjandusõpetajad ja luulehuvilised õpilased suudavad endale välja nõutada filmivaatamistunni… Ehk saab filmi hiljem arhiivist vaadata või kindlam oleks see huvi korral endale kusagile salvestada.

Noorelt kirjandusse tulnud autoritest kirjutasid Triin Võsoberg ja Seili Ülper siin, noorte kambakesi kirjandusse tulemisest kirjutas Halliki Jürma siin ja netist raamatuteks jõudnud tekstidest kirjutasin ma siin.

Head ja huvitavat noort luulet ilmub päris palju. Tulge ja avastage!

Tiina Sulg

 

“Ulg” esmaspäeval, 6. mail kell 19.00 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 06/05/2013 at 14:32

ukgraamatPrima Vista on küll kirjandusfestival, aga kirjandusest saab rääkida nii mitmelgi moel, näiteks kasutades filmikeelt. Tartu Elektriteatris linastuvatest kirjandusega seotud filmidest saab täpsema ülevaate Prima Vista või Elektriteatri kodulehelt.

Üks põnevamaid filme sellest kavast tundub mulle Allen Ginsbergi poeemi “Ulg” saamisloost ja vastuvõtust kõnelev 2010. a.  Rob Epsteini ja Jeffrey Friedmani käe all valminud samanimeline film, mille põhjalik kodulehekülg on siin, millest pikemalt saab eesti keeles lugeda siit, lisaks kuuleb filmiõhtul  Hannes Varblase kommentaare.ulgkatkend

“Ulg” on olemas ka eesti keeles Tõnu Õnnepalu tõlkes Allen Ginsbergi valikluulekogus “Ameerika” ja Jüri Talveti koostatud “Ameerika luule antoloogias”. Ingliskeelsena on peemi võimalik lugeda kogust “Howl, Kaddish and other poems” või siis filmikaadritega illustreeritud väljaandest “Howl” (palun mitte ehmuda määratlusest “graafiline romaan”)

Tiina Sulg