“Noor Andersen” ETVs, 1. osa teisipäeval, 4. mail kell 22.05, 2. osa teisipäeval, 11. mail kell 22.05

Alustame Tõnu Trubetskyga:

Muinasjutud õpetavad meid

Kui sa usud muinasjutte, usud iseend,
oled lahke, tegusid teed häid.
Sõrmeküüntest kübar, lauakene kata end
aitavad sind, kui sa hätta jäid.
Muinasjutud õpetavad sindki elama,
oled sa siis prints või näkineid.
Vaimusilma jäävad kujud, sõnad kõlama.
Ära kõrvust mööda lase neid!

Taani telesari noore Anderseni kujunemisest muinasjutumeistriks valmis juba 2005. aastal, nüüd on võimalus seda näha ka eesti vaatajatel. Sarja režissöör on Rumle Hammerich ja Andersene mängivad Simon Dahl Thaulow ja Peter Steen.

Lugegem siis ikka muinasjutte! Ja võib-olla vahel kirjanike elulugusid ka.

Tiina Sulg

 

 

 

“Lumekuninganna 3: tuli ja jää” kinodes Cinamon ja Ekraan

Filmitutvustus kinokavas: “Lumekuninganna 3: tuli ja jää” (“Снежная королева 3”)
Kangelanna Gerda sai võitu nii Lumekuningannast kui ka Lumekuningast, kuid ei suuda ikka rahu leida. Ta unistus on leida vanemad, kelle kord Põhjatuul kaasa viis, ja taas perekond olla. Nii asubki Gerda ühes sõpradega põnevale rännakule, et leida vanemad ja teel uusi raskusi seljatada. Nad avastavad trollide iidse võlueseme – Tule ja Jää kivi. Sellest peale ei lähe miski enam algse plaani järgi. Kas Gerda suudab võluväe alistada ja pere tagasi saada? Vastus selgub peagi loos, kust ei puudu lahkus, vaprus, sõprus, salapära, perearmastus ja muidugi õnnelik lõpp!

Venemaa filmitööstus on oma Lumekuninganna animafilmi järgedega USA ametivendadest ette jõudnud. Kinolinale on jõudnud juba kolmas osa, tegelikult oligi esimene osa neil veidi varem (2013) kui Disney „Lumekuninganna ja igavene talv” ehk „Frozen”(2014). Samas ei saa öelda, et see seeria mingil moel oleks väikeste tüdrukute hittmultikast kuidagi kehvem. Eriti palju põnevust, seiklust, komöödiat ja visuaalselt ilusaid stseene on just hetkel kinolinal olevas kolmandas osas. H. C. Anderseni algsest muinasjutust on jõutud küll pigem põhjamaiste trollide legendideni, kuid see ei takistada kaasa elamisele ( „Frozen” oli samuti põhimõtteliselt uus lugu algse muinasjutu ainetel). Olemas on ka Lumekuningannaks muutunud Gerda sarnasus pisikeste piigade lemmiku Elsaga, mis muudab loo sihtrühmale veel haaravamaks. Ära ei jää ka loo moraal, mis rõhutab perearmastust ja vaprust vastukaaluks eneseimetlusele ja ahnusele. Puudub üksnes köitev orginaalmuusika, mis kindlasti on ka üks põhjus, miks Hollywoodi versioon nii tohutult populaarne on.

Seega soovitan kõigil väikestel ja suurtel „Frozeni” fännidel uue filmi ootuses (esialgsete plaanide kohaselt 2018. aastal) vaadata hoopis kinolinal Venemaa Gerda ja Kaj järjekordseid seiklusi, teatris onu Eskimoks kehastunud jäise “Lumekuninganna” hooaja viimast etendust ning muidugi lugeda H. Chr. Anderseni sulest kirja pandud klassikat.

Loe filmiblogist ka “Lumekuninganna” esimese osa kohta ning animafimist “Lumekuninganna ja igavene talv”.

Lumekuninganna raamatute ja filmide kohta leiad infot Lugemissoovituse blogis olevast soovitusnimekirjast „Elas kord …”.

Klaari Tamm

„Väike merineitsi” laupäeval, 23. jaanuar kell 17.00 ja 24. jaanuarik kell 9.00 ETV2-s

Järjekordne versioon Hans Christian Anderseni kuulsast kurvast muinasloost, kus väike merineitsi on valmis loobuma oma kaunist häälest, et saada endale jalad ja minna elama maale oma armastatud printsi, kelle ta laevahukust päästis, juurde. Paraku ei saa tumm merineitsi rääkida printsile kogu tõde ja prints abiellub teisega…

Tundub, et sakslastele väga meeldivad muinasjutufilmid, igatahes ETV2-e vahendusel on neid meieni jõudnud hulgaliselt ja tore on. Eks need lood enamasti pisut ilusamaks on tehtud kui muinasjuttude algsed versioonid, aga vähemalt on tegu klassikaliste lugude ümberjutustustega, mitte hollywoodilike filmidega, kus kogu sisu ja tegelased pea peale on pööratud.

IMDb-s on film saanud 6,8 punkti.

„Väike merineitsi” on üks nendest lugudest, mis on kõvasti ainest andnud erinevate adaptsioonide väljaandjatele, eesotsas Walt Disney Companyga. Kuigi loo algne versioon on väga kurb, jään ma ikka järjekindlalt soovitama originaale.

H. C. Anderseni kogumik „Väike merineitsi” meie raamatukogus.

Filmi treiler

Anu Amor-Narits

“Lumekuninganna ja igavene talv” Cinamonis

Selleaastane talv just igavese mõõtu välja ei anna, kui leidub keegi, kelle jaoks lund ja jääd on tänavu liigagi vähe olnud, võib suure ekraani vahendusel kauneid talvekaadreid imetleda, sest film “Lumekuninganna ja igavene talv” on visuaalselt tõesti kaunis ja veebruar veel “talvefilmide” jaoks paslik. Animatsiooniloojad said muinasloo tegevusruumi kujundamisel inspiratsiooni norra loodusest ja kultuurist—väljamõeldud Arendelli kuningriik paikneb keset suurejoonelist loodust, mida ilmestavad nii siniveelised fjordid kui kaljused mäed. Kuigi  ekraaniloo algidee pärineb Hans Christian Anderseni muinasjutust, areneb selle animamuusikali süžee täiesti omas suunas. Muinasjuttudele iseloomulikult on siingi filmis tegelasteks printsid, printsessid ja rääkivad loomad, tegelaskujud on aga hoopis mitmetahulisemad kui muinasjuttudele tüüpiline.

Printsess Elsal on maagiline võime ära jäätada ja lume alla matta kõik, mida ta puudutab, kuid ta ei oska oma võimeid kontrollida; selleks, et teisi mitte kahjustada, elab printsess isolatsioonis. Kroonimispidustustel pääsevad Elsa üleloomulikud võimed valla ja kuningriigis algab “igavene talv”. Printsessi õde Anna koos mägilase Kristoffi ja tema põhjapõder Sveniga võtavad ette seiklusrikka teekonna, et Elsat ja kuningriiki päästa.

Suunitluse poolest on see parimas mõttes koguperefilm; lõbus ja hoogne lugu haarab kaasa lapsi ja on huvitav vaadata ka täiskasvanutele. Eestikeelses filmiversioonis andsid põhilistele tegelaskujudele oma hääle Hanna-Liina Võsa, Hele Kõrve, Kaspar Velberg, Karol Kuntsel ja Andero Ermel. Üks Kuldgloobus on juba võidetud, Oscarid jagatakse märtsi alguses, eks näis, kas tuleb auhindadele lisa.

Filmiinfot saab vaadata imdb.com-ist.

Triin Põldver

“Lumekuninganna” Cinamonis ja Ekraanis

Cinamonis ja Ekraanis saab näha animatsiooni, mille aluseks võetud  Hans Christian Andreseni maailmakuulus muinaslugu. Seekord ei olegi täispikk multifilm tootja Hollywood, vaid Venemaa filmitööstus. Eestikeelses versioonis on tegelastele oma hääle andnud tuntud eesti näitlejad.

Lumekuninganna loob uut kalki maailma, kus emotsioone asendab kuiv arvestus ja inimeste hingi jahutab külm põhjatuul. Kunsti ja loominguga tegelevad inimesed muutuvad üleliigseteks. Väike ja julge Gerda võtab ette ohtliku teekonna, et päästa oma vend Kai Lumekuninganna küüsist. Uute sõprade abiga ühendab tüdruk oma pere ja leiab usu enesesse. Filmiga saab tutvust teha ametlikul koduleheküljel.  Esme Kassak arvustab multifilmi “Postimehes”.

Kinolugu ei järgi täpselt algse muinasjutu süžeed, kuid eks iga tegija tahab anda omapoolse nägemuse. Kes tahab meelde tuletada H. Chr. Anderseni “Lumekuningannat”, võib selle Linnaraamatukogust laenutada.

Minu isiklik kõige sügavam emotsioon seoses “Lumekuningannaga” on Eesti Televisioonis 1985 aastal valminud lastelavastus, mida on võimalik vaadata ETV2 kodulehel ja laenutada DVD-il meie raamatukogu muusikaosakonnas. Üks väike näide sellest lavastusest.

2010.aastal valmis Eestis mängufilm “Lumekuninganna” , mille režissöör-stsenarist Marko Raat. Selle filmi aluseks on samuti H. Chr. Anderseni “Lumekuninganna”,  kuid see film on mõeldud vanemale filmisõbrale. 

Filmis saab lugeda “Postimehest”, “Eesti Ekspressist”, “Sirbist” ja “Eesti Päevalehest”. 

Anu Amor-Narits

“Ponyo mäe otsas” esmaspäeval, 19. märtsil kell 9 ja kell 16.20 ETV 2-s

Lugu Ponyost on maagilist realism harrastava Hayao Miyazaki 2008. aastal ilmunud animefilm, mida soovitan vaadata kõigil, kellele on läinud hinge “Vaimudest viidud” , “Tuulte oru Nausikaa” või ”Printsess Mononoke”. Tema šedöövrid ei ole mõeldud üksnes lastele, vaid pakuvad oma sümbolirohkusega vaimseid väljakutseid igale eale.

Multikas põhineb Hans Christian Anderseni südameid murdval muinasjutul “Väike merineitsi”. Tegevus toimub kaasaegses Jaapanis, kus kalake Ponyo armub poissi ja tahab seetõttu tüdrukuks saada. Lisatud on igasuguseid müstilisi ja peaaegu uskumatuid seiklusi ning sekeldusi (nagu Hayao Miyazakile omane). Anderseni muinasjutt on pisaraid kiskuv tragöödia isetust ja/või inimlikust armastusest ning vastutusest. Hayao Miyazaki õnneliku või õnnetu loo lõpu peate aga ise televiisorist järele vaatama.

Hayao Miyazaki kohta saab lugeda Vikipeediast  ja IMDb-st . Filmi enese kohta leiate informatsiooni ingliskeelsena siit. Linnaraamatukogust saab laenutada Anderseni muinasjuttu “Väike merineitsi” samanimelises kogumikus.

Liis Pallon

“Metsluiged” emaspäeval, 26. detsembril kell 15.05 ja teisip. 27.12 kell 19.50 ETV2-s

See film Hans Christian Anderseni  “Metsluikede” loost on tähelepanuväärne selle poolest, et valmis koostöös Taani kuninganna Margrethe II-ga, kes osales stsenaariumi kirjutamises, kavandas kostüümid, tegi dekupaažtehnikas
taustad ja mängib ise ühes väiksemas rollis. Dekupaažist võite lähemalt lugeda “Minu käsitööd” erinumbrist .

Raamatukogust on võimalik laenutada DVD ühe teise variandiga armastatud loost,  “Metsluiged ja teised muinasjutud”,  palju erinevaid trükke muinasjutust erinevate kunstnike illustratsioonidega ja Rene Eespere kirjutatud kaunite laulude nooti “Põlvest põlve”.

Kaja Kleimann

“Inetu pardipoeg” esmaspäeval, 19. detsembril kell 15.00 Cinamonis

Filmiprogrammi “Kirjandus Kinos” raames saab19. detsembril Cinamonis näha vaid korra maailma kirjandusklassikasse kuuluva H.C. Anderseni muinasjutu “Inetu pardipoeg” põhjal 2010.a. Venemaal valminud samanimelist animafilmi.

Tegu on Garri Bardini esimese täispika multifilmiga.

Filmis kuuleb ohtralt P.I. Tšaikovski surematut heliloomingut. Helilooja teoseid on võimalik laenutada ka linnaraamatukogu muusikaosakonnast.

Kuna tegemist on niivõrd tuntud ja väidetavalt kõige armastatuma H.C. Anderseni jutustusega, siis on sellest väheke nukrast muinasloost inspireerituna sündinud väga mitmeid ja mitmeid ümberjutustusi, kohandusi, mugandusi, millest teatud hulka saab meie raamatukogust nii raamatu, heliplaadi kui videosalvestisena ka laenutada.

Triinu Univer

“Metsluiged” reedel, 2. aprillil ETV-s kell 09.45

Lastefilm “Metsluiged” (Eesti, 1987) on Hans Christian Anderseni muinasjutu ainetel jutustatud lugu üheteistkümnest metsluigeks nõiutud kuningapojast ja nende õekesest Eliisast.

Ühel kuningal oli üksteist poega ja üks tütreke. Kui kuninganna suri, võttis kuningas varsti uue naise. Võõrasema oli küll ilus, aga samas kuri nõid. Ta saatis väikese kuningatütre Eliise külasse elama ja nõidus kõik kuningapojad metsluikedeks, kes pidid päevad läbi lendama ning ainult öösel said nad tagasi inimliku kuju. Eliisest kasvas ilus tütarlaps, kuid katsumused, mis nõiast võõrasema tema ette veeretas, olid rängad. Talle andis jõudu teadmine, et ta võib vennad nõidusest vabastada, kui ei kohku raskuste ees tagasi. Režissöör Helle Karis, stsenaristid Helle Karis, Savva Kuliš, Juhan Viiding. Osades Katri Horma, Juris Žagars, Andrejs Žagars, Ines Aru, Gunnar Kilgas, Liina Orlova, Arvo Kruusement jt.

Hans Christian Anderseni muinasjutt “Metsluiged” on eesti keeles ilmunud kümmekonnas trükis erinevate kunstnike illustratsioonidega.

Filmi laulud on ilmunud Rene Eespere kogumikus “Põlvest põlve”.

Svea Sõrmus