Raamatukava

Archive for 17. mai 2024|Daily archive page

„Kirjanduse aeg 2023” esmaspäeval, 20. mail kell 22 ETV2-s

In raamatukava on 17/05/2024 at 17:40

Tänavune Prima Vista on läbi ja Head Read kohe algamas, nii on hea mõte tuletada meelde ka varasemaid külalisi. Tallinna festivali võetaks õnneks küllaltki usinalt telepurki, sellest on kõvasti kasu neile, kes pealinna väisata ei saa või kasvõi pealinlastele, kes lihtsalt tööl peavad olema.

Selles saates vestlevad islandi kirjanik Andri Snær Magnason ja eesti ajaloolane ja ajakirjanik Maarja Merivoo-Parro.

Magnasoni loomingut on tõlgitud või esitatud enam kui 40 maal, teosed on pälvinud auhindu ning nominatsioone üle kogu maailma. Aktiivse kliimaaktivisti ning tulevikku suunatud mõtlejana on ta astunud külalislektorina üles nii Islandi ülikoolides kui ka Columbia, Harvardi ja Keele’i ülikoolis, oli 2016. aastal presidendikandidaat.

Ta on kirjutanud nii romaane, novelle, näidendeid, luulet, lastekirjandust kui ka esseistikat ja võitnud Islandi Kirjandusauhinna nii parima ilukirjandusteose, parima lasteraamatu kui ka parima akadeemilise kirjutise kategoorias. Lisaks sellele on ta kolme dokumentaalfilmi režissöör.

Mõlemad eesti keeles olemas olevad raamatud raamatud on tõlkinud Islandil elav ja seal välismaalastele islandi keelt õpetav Linda Saukas Olafsdóttir, esimeses raamatus kasutab ta alles oma eesti nime, 20 aastat hiljem aga islandipärast nimekuju.

Mõlemat raamatut saate meilt laenutada:

“Sinise planeedi lugu : nüüdismuinasjutt” , islandi keelest tõlkinud Lemme Saukas ja illustreerinud Aslaug Jónsdóttir

See on lasteraamat — sinisel planeedil, mis asub kusagil ilmaruumi avarustes, elab lugematu arv lapsi, kes ei saa iial täiskasvanuks.
Eesti Raamat, 2001

“Ajast ja veest : jutustus tulevikust”,  islandi keelest tõlkinud Lemme Linda Saukas Olafsdóttir

Postimehe kirjastus, 2022
See on poeetiline jutustus, ühelt poolt reisikiri, teisalt haarav mõtisklus maailma ajaloo ainetel. Ennekõike paneb autor lugejatele südamele üht: me ei tohiks elada tulevaste põlvede arvelt. Selle kohta on öeldud ka, et see olevat olemuselt kui reekviem liustikele.

 

Kaja Kleimann

“Freudi viimane seanss” Tartu Apollo kinos

In raamatukava on 17/05/2024 at 16:08

Põhjus, miks filmi vaatama tõttasin, olid eelkõige näitlejad. Filmi peaosas on elav legend Sir Anthony Hopkins (“Isa”, “Üks elu”, “Voonakeste vaikimine”), C. S. Lewist kehastab Matthew Goode (“Riigisaladus”, “Imiteerimismäng”).

Tekst on filosoofiline, tihe ja seda on väga, väga palju.

Filmimuusika on sama suur elamus kui film ise.

London, 3. sept 1939. Legendaarne psühhoterapeut Sigmund Freud (1856-1939) kohtub Teise maailmasõja hakul enda juures Londonis kirjaniku Clive S. Lewisega (1898-1963). Kaks intellektuaali vaidlevad Universumi ühe suurima mõistatuse, Jumala olemasolu üle.

C. S. Lewis on kristlusse pöördunud ateist ja tunnustatud kirjanik. Ta on kindel, et Issand mitte ainult ei eksisteeri, vaid mõjutab regulaarselt ka inimeste saatusi. Tema ilukirjanduslikust loomingust on tuntud fantaasiaraamatute sari “Narnia kroonikad“, esseedest on tuntuim “Lihtsalt kristlus” ja tema elust on ilmunud Alister Mcgrath “C. S. Lewis : ekstsentriline geenius. Tõrges prohvet“. Raamatute põhjal on vändatud Narnia-epopöa ja elulooline armastusfilm “Varjudemaa”.

Filmis mainitakse ka ära kirjandusklubi “The Inklings” (“Söeõgijad”) Oxfordis, kuhu J. R. R. Tolkien oli C. S. Lewise meelitanud.

Mare Müürsepp portreteerib väga hästi lastekirjanduse klassikut Clive Staples Lewist “Eesti Päevalehe” artiklis “Narnia – imedemaa riidekapis

Dr Freud, kes peab end veendunud ateistiks, eitab kõiki religioosseid dogmasid. Kuidas saab üldse ette kujutada kõikvõimsa taevaisa olemasolu, kes jälgib maailmas toimuvaid õudusi ega tee midagi? Freudi tütar Sophie suri hispaania gripi tagajärel. Lapselaps Heinz kõigest 5-aastaselt tuberkuloosi.

Järsku liigub psühholoogi ja kirjaniku vaheline vaidlus hoopis teisele tasandile, sundides kangelasi püstitama küsimusi, mille peale nad varem pole mõelnudki. Kas nende vaidluses selgub tõde ja kas kumbki pool peab end kaotajaks kuulutama?

Juttu tuleb elu mõttest – jumalast, sõjast – surmast, julgusest – argusest, unenägudest. Vanemate mõjust neile, lapsepõlvetraumadest. Suhetest kaasinimestega. Sigmund Freudi suhted oma noorima tütre Annaga, kes tema eest hoolitseb. Leidsin ühe põneva lugemise Anna Freudi kohta

Sigmund Freudile on pühendatud kaks muuseumi: Viinis ja Londonis

Mõned põnevad teemassepuutuvad leiud Interneti avarustest:

Raamatusoovitused lõpetuseks ilusti jutti ritta:

Sirje Suun