Olgu kohe öeldud, et see film on täiesti absurdne. Kõik on erinevatelt planeetidelt, aga räägivad samas keeles.
Ilus tüdruk sobib igale taustale ehk selle linateose tulnukaks on keskkoolitüdruk Lillian, kes laseb end järgemööda ära päästa erinevatel kaasaja ameerika kangelastel. Nii haaratakse vaataja kaleidoskoopilisele seiklusele läbi seestpoolt soojade ja kokkuhoidvate, kuid omavahelisel kokkupõrkel plahvatusohtlike mikromaailmade. Looduslaps Lillian õpib varem kuuldut papagoina korrutama, aga me ei saa teada mida ta ise mõtleb või tunneb. Ta jääb mannekeeniks, tühjaks värvihülgavaks lõuendiks, mida kõigil on kiusatus oma maailma meistriteoseks võõbata.
Igast kaadrist paistab filmitegijate halastamatult aus pilk, emotsionaalne intelligents kui ka lustakas mängurõõm. Kujundimaailm on piisavalt rikkalik, et filmi võib vaadata pahupidi unenäomaailma, ameerika tüdruku tinderi lühiajaloo, road tripi või tagurpidi krimiloona. Minule meenutas see Artjomi rännakut läbi Moskva undergroundi. Lugemiseks siis täna Dmitri Gluhhovski “Metro 2033”.
Sander Kaasik
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 