Ma ise näen seda filmi ka alles pärast soovituse kirjutamist, aga soovitan ma üsna julgelt, sest Quentin Dupieux ja Salvador Dalí on nimed, mis ei vaja ei selgitamist ega reklaamimist. Kui siia veel lisada loetud märkus, et filmi huumorile on eeskujuks olnud Monty Python, ei jää enam mingit kahtlust, et oodata on suurepärast mängulisust, absurdi, sürrealismi ja ennekõike selle kõige juurde kuuluvaid lakkamatuid üllatusi. Film on uhiuus, valminud eelmisel aastal ja kestab 1 tunni ja 19 minutit.
Filmi nimes on kuus a-tähte sellepärast, et algselt pidid Dalí osa mängima kuus näitlejat. Alain Chabat ja Pierre Ninety loobusid, kuna tundsid, et nad ei lisa tegelasele midagi uut.
Quentin Dupieux on alates 2010. aastal valminud filmist „Kumm“ tõestanud, et on üks meie aja metsikumaid, veidramaid ja uuenduslikumaid filmitegijaid.
Ma ei usu, et film pakuks palju faktiteadmisi, niisiis võib tulla kasuks lisalugemine. Lugeda võib näiteks sellised raamatuid:
Frank Weyers „Salvador Dalí : elu ja looming”
Robert Descharnes, Gilles Néret „Salvador Dalí 1904-1989” ja miks mitte ka Ants Juske „Salvador Dalí ja sürrealism Eestis”. See viimane meenutas mulle, et kindlasti tuleks kõigile soovitada sürrealisminäitustel käimist nii ERMis kui Tartu Kunstimuuseumis. Eesti Rahva Muuseumis on rahvusvaheline näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“, viltuses majas aga „Ilmar Malin. Igaviku hõõg”. 2024 tähistatakse saja aasta möödumist ühtaegu nii sürrealismi kui ka Ilmar Malini sünnist. Neile tähtpäevadele pühendatud näitus keskendub kõige pikemale perioodile Malini loomekarjääris.
Mu enda jaoks oli üllatuseks, et maakeeles saab juba 1999. aastast alates lugeda ka „Geeniuse päevikut”, nagu Dalí oma raamatu ilma võltstagasihoidlikkuseta pealkirjastanud on.
„Andaluusia koer” on muusikaosakonnas videokassetil olemas. 
Kaks romani on ka Gala ja Dalí suhetest: Sylvia Franki „Lahutamatud”
ja Dominique Bona „Gala. Dalí võimukas muusa” .
Kaja Kleimann
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 