“Saabumine” Cinamonis ja Ekraanis

“Saabumine” on inspireeritud Ted Chiangi auhinnatud novellist “Story of your life”, kus on heale filosoofilisele kirjandusteosele iseloomulikult ulmet nii palju kui häda pärast vaja ja nii minimalistlikult kui Kubricku filmis. Sama võib öelda ka linateose kiituseks, kuid filosofoobid ei pea kohe põgenema. Film sobib väga hästi ka neile, kes hirmunud pilguga uudistesaateid vaatavad, mõttes kotte pakkides või keldrit varjendiks ümber projekteerides.

Batman ja Robin peavad taaskord maailma päästma. Sedapuhku on selleks vaja päästa üks teine maailm kaugel planeedil, kus elavad naljakad konkureerivaid kogukondi moodustavad tulnukad, kes arenenud kommunikatsioonivahenditest hoolimata ei jõua üksteise mõistmisele. Batman ja Robin kingivad tulnukatele “ühise keele”, mis võimaldab neil lahti lasta vaba tahte illusioonist ja leppida paratamatusega. Kõlab nagu ajuvaba scribbish või budistlik kôan, aga filmi lõpuks saab kõik selgeks nagu “Magnoolias”.

Novell on veel palju ambitsioonikam ja minu hinnangul jõuab olulistele küsimustele lähemale. Kui palju mõjutavad kultuurilised tegurid mõtlemist? Kas oleme johtuvalt ehitanud oma teadusliku maailmapildi liiga suhtelistele tugisammastele? Kui kultuurilist päritolu tegurid mõtlemist nii palju mõjutavad, kas ei võinud me siis ka vaba tahet oma eksistentsiaalse nälja rahuldamiseks välja mõelda? Lõppude lõpuks teavad kõik, et geenid programmeerivad ja aju opereerib meid lähtuvalt keskkonna stiimulitest. Kes tahab samal rajal veel sammukese edasi mõelda, võib minna Draamateatrisse, kus mängitakse Hendrik Toompere lavastust Tom Stoppardi näidendist “Põhiküsimus”. Miks ei suuda me leppida sellega, et oleme keerulised masinad ja soovime kõigist argumentidest hoolimata jumala näo järgi olla?

Sander Kaasik